Eesti ja vene lapsed võiksid õppida koos

Kodus räägivad need lapsed taani, hollandi, vene ja heebrea keelt aga koolis inglise keelt. Foto: Maria Paaver

Kristi Aria.

Tartu rahvusvahelise kooli kogemus näitab, et eri rahvusest lastel pole mingi probleem koos õppida.

Meie väikse kooli õppekeel on inglise keel, mis ei ole enamikule meie õpilastest emakeel. Sisseastumiskatseid meil sellest hoolimata ei ole, vastu võtame mis tahes emakeele ja keeleoskustasemega õpilasi. Juba mõne aasta pärast valdavad kõik meie õpilased nii inglise kui ka eesti keelt ning on lisaks arenenud oma emakeeles.

See kõik on olnud võimalik Eesti riiklikust õppekavast lähtudes. Alles möödunud sügisest rakendame ka rahvusvahelist IB-õppekava, mis sarnaselt Eestis tuntud üldõpetusega läheneb 3–12-aastaste laste õpetamisele teemapõhiselt õppeaineid lõimides. Kuid rahvusvaheline IB-õppekava seostub samuti väga hästi Eesti riikliku õppekavaga, mis on paindlik ning annab juba praegu koolidele vabadust ja võimalusi oma kooli eripäraga arvestavat õpet korraldada.

Välismaa lapsed õpivad ka eesti keelt

Meie mitmekeelses ja -kultuurilises koolis on kesksel kohal keeleõpetus. Õppekeel on meil inglise keel, kuid teise keelena õpivad kõik eri emakeelega lapsed ka eesti keelt, ja seda juba esimesest klassist.

Et eesti keele õpe oleks efektiivne, õpitakse seda klassiülestes rühmades. Näiteks moodustus möödunud õppeaastal 1.–3. klassi õpilastest kolm rühma: ühes õppisid eesti keele õpingutega alles alustavad lapsed, teises need, kes olid eesti keelt juba aasta või kaks õppinud, ning kolmandas eesti keelt emakeelena kõnelejad.

Koolikorralduse seisukohalt on mõistlik, kui kõik sellised rühmatunnid toimuvad samal ajal, kuid eri õpetajatega. Nii on lihtsam tunniplaani koostada, lisaks annab see väga hea võimaluse ühisprojektideks või õpilaste liikumiseks keelegruppide vahel – suuri edusamme teinud õpilane läheb edasi eesti keelt paremini oskavate õpilaste rühma.

Alanud õppeaastal otsustasime aga eesti keele õpetaja ettepanekul teha sügisest hoopis sellise eesti keele rühma, kus eesti keelt teise keelena juba viis aastat õppinud asuvad eesti keelt õppima emakeelena kõnelejate grupis. Õpetajalt nõuavad sellised liitgrupid põhjalikku ettevalmistamist, aga ennekõike on vaja kooli toetust ning julgust asju teistmoodi teha.

Põhikooli lõpetamiseks sooritavad meie maailma eri paikadest pärit õpilased ka eesti keele eksami – kas eesti keele teise keelena või isegi eesti keele emakeelena. Oleme väga uhked nende saavutuste üle.

Efektiivne keeleõpetus on ressursimahukas ja nõuab lisaraha, mis tuleks suunata eeskätt õpilaste arvu vähendamisele õppegruppides, kahe õpetajaga klassiruumi või hoopis abiõpetajate rakendamiseks. Meie õpetajad on oma ala professionaalid, kes kohandavad ja koostavad õppematerjale vastavalt keeleõppe eesmärgile, lapse vanusele ja oskustele. Koolijuhina näen paindlikku koolikorraldust suure väärtusena ning tulemusliku keeleõppe korralduse eest vastutan mina kui koolijuht.

Õpitakse mitmeid emakeeli

Eesti keele õppe kõrval on sama tähtis õppida omakultuuri ja iga lapse emakeelt. Emakeelte õpetamisel kasutame Tartu rahvusvahelises koolis n-ö keeleülest õppekava. Paljud keelepädevused ei ole seotud ühegi konkreetse keelega. Luuletuse ilmekat esitamist võib õppida mis tahes keeles: emakeeles, kooli õppekeeles või mõnes õpitavas võõrkeeles. Meie koolis on võimalik õppida soome keelt emakeelena. Oleme edukalt lõiminud soome keele ja kooli õppekeele ehk inglise keele õppekavad. Kui soome keele kui emakeele tunnis käsitletakse näiteks seda, kuidas kirjutada ülevaadet nähtud filmist, siis inglise keele tunnis ei ole enam vaja ülevaate koostamise põhimõtteid lastele selgitada. Õpitavate keelte lõiming aitab ka keelepädevusi kinnistada.

Tartu rahvusvahelise kooli lapsevanemana oli mul väga hea meel kogeda, et kui minu laps õppis teises klassis eesti keele tundides silbitamist, siis silbitati ka inglise keele tundides. Tänu sellele sai silbitamine palju selgemaks, aga nii on ju paljude keeleteemadega.

Õppeainete lõimingu alus on õpetajate hea koostöö. Koolijuhi ülesanne on õpetajate koostöö eesmärgistada ja lõimitud õppe ettevalmistamiseks piisavalt aega anda.

Lapsevanemad käivad abiks õpetamas

Oma õpilaste emakeelte esiletõstmiseks oleme asunud välja arendama mitmekeelset raamatukogu. Algatuseks palusime lapsevanematel ja teistel koolipere liikmetel annetada koolile nende emakeeles ilmunud raamatuid. Saime kokku pea kümnes keeles kirjutatud raamatuid ja näeme, kui oluline on laste jaoks, et nende emakeel on raamatukogus esindatud.

Keeleõpe põrandal. Foto: Elo-Kai Kurel

Ehkki meie koolis on võimalik õppida mitut keelt, ei suuda me kõiki oma laste emakeeli formaalse õppekava osana õpetada. Seepärast pakume lapsevanematele võimalust õpetada meie kooli ruumides oma lastele nende emakeelt ning paigutame emakeeletunni ka lapse tunniplaani. Mõnikord saab siit alguse perede koostöö, kus sama emakeelt rääkivate laste vanemad õpetavad lapsi kordamööda. Kui võimalik, aitame lapsevanematel väljastpoolt kooli leida eri keelte õpetajaid.

Paljusid keeli on tänapäeval võimalik õppida internetikursuse põhjal. Lubame õpilasel keeleõppeprogrammi kooli arvutisse laadida, leiame õppeks koha ning lisame selleks vajaliku aja lapse tunniplaani. Võimalusel õpetame õppekavas olevaid keeli kas ema- või võõrkeelena. Näiteks inglise keelt võõr- ja emakeelena, eesti keelt võõr- ja emakeelena, saksa keelt emakeele ja võõrkeelena. Meie koolis kehtib lihtne reegel: suhtlemiseks tuleb valida see keel, mida kõik ümbritsevad ja vestluses osalevad inimesed oskavad.

Koolijuhid võiksid olla eestvedajad

Olen ühtse Eesti kooli idee kontekstis mõelnud, kas mina, mitmekultuurilise ja -keelelise kooli juhtimise kogemusega ja mõne aasta Narvas õpetajana töötanud, kuid siiski kasinalt vene keelt oskav koolijuht, saaksin hakkama venekeelse kooli direktorina. Kuidas mul õnnestuks kooli juhtimine ja eestvedamine? Mis saaks kogu asjaajamisest, administreerimisest ja koostööst kogukonnaga? Kas on nii, et eesti emakeelega koolijuhid võtavad pigem juhtida eestikeelseid koole? Võib-olla peaksime ühtse Eesti kooli kontekstis ka koolijuhtidele väljakutse esitama.

Igal aastal kohtun paljude eri rahvusest peredega, kes on mures, kuidas nende laps õppekeelt ebapiisavalt osates koolis akadeemiliselt ja sotsiaalselt hakkama saab. Tegelikult saab väga hästi hakkama. Parim lapsevanemate kahtluste leevendaja on olnud alati lapse edusammude nägemine.

Eesti haridussüsteem ja Eesti kool peavad andma Eesti eri rahvusest lapsevanematele kindlustunde, et nende lapsed saavad eesti koolis eesti keeles õppides väga hea hariduse ning arendavad seal ka oma emakeele oskust.

Interaktiivsele kaardile on märgitud koolides toimunud eesti keele päevad ja nende lühikirjeldused. Kaart on leitav veebilehelt keel.ut.ee. Foto: kuvatõmmis eesti keele päevade interaktiivsest kaardist

Kutsu keeleteadlased kooli

Andra Rumm, Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi projektijuht:

Haridus- ja teadusministeerium koostöös Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudiga kutsub koole tellima eesti keelega seotud lühiloenguid ja töötube, mida peavad õppejõud ning teadustöötajad. Eesti keele päevade eesmärk on väärtustada emakeelt, populariseerida keeleteadust ja õpetajaametit ning tutvustada instituudi erialasid.

Eesti keele päevadel esitlevad keeleteadlased õpilastele värskeid uurimistulemusi, oma eriala rakendusvõimalusi ja räägivad, millega nad iga päev tegelevad. Keeleteadus on mitmekülgne valdkond, mistõttu on koolidele pakkuda lai valik teemasid. Näiteks saab tellida loenguid eesti murretest, foneetikast, keele muutumisest, keelelisest viisakusest, keelepoliitikast, keeletehnoloogiast, keelte väljasuremisest, lapsekeelest, netikeelest, sotsiolingvistikast, sugulaskeeltest ja suulisest kõnest. Valiku võib teha instituudi kodulehel ette antud loetelust (keel.ut.ee), kuid lisaks on oodatud konkreetsed ettepanekud tellijalt.

Projekti jooksul kogutakse õpilastelt ja õpetajatelt tagasisidet, et muuta tulevasi eesti keele päevi veel atraktiivsemaks.

Õpilastele töötube tellinud õpetajad märkisid, et soovitaksid töötube oma kolleegidele ja soovivad töötube tellida edaspidigi. Tellijatele meeldis, et töötoad rikastasid tavapäraseid emakeeletunde ja andsid võimaluse õpilastele tutvustada, millega keeleteadlased tegelevad. Töötubades osalenud õpilastele pakkus huvi, et teemasid käsitlesid oma ala asjatundjad. Näiteks 10. klassi õpilane tõi sugulasrahvaste töötoa kohta välja järgmist: „Mulle meeldis näha pilte ja kuulda kogemustega inimeselt erinevate traditsioonide ja tavade kohta, millest paljudel pole õrna aimugi.“

Lisaks sellele, et töötube tellitakse põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, saab praktilisi koolitusi tellida ka õpetajatele. Õpetajatele suunatud koolitustel käsitletakse nende igapäevatöös vajalikke teemasid, nagu veebisõnastikud, keelereeglid ja ametlik e-kirjavahetus. Projektis tehakse tihedat koostööd kooliga, et pakkuda õpetajatele nende vajadustega arvestavat koolitust. Varasemate koolituste tagasiside on olnud väga hea: õpetajad on kiitnud nii seminaride ülesehitust, praktilisi ülesandeid kui ka meeldivaid lektoreid.

Haridus- ja teadusministeeriumi rahastatav projekt „Eesti keele päevad haridusasutustele“ algas 2016. aastal. Praeguseks on peetud 95 eesti keele päeva. Keeleteadlased on külastanud Tallinna, Rakvere, Tartu, Valga, Narva, Jõhvi, Pärnu, Saaremaa, Hiiumaa, Paide ja paljude teiste Eesti paikade koole.