Esitleti uut majandusõpikut
SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik avaldas õpiku pidulikul presentatsioonil lootust, et noored lugejad saavad sellest õppematerjalist lisaks teadmistele ka innustust ning oskust mõelda suurelt. Foto: Raivo Juurak
24. septembril tutvustati SEB-i innovatsioonikeskuses Junior Achievement Eesti eestvõttel valminud majandusõpikut gümnaasiumile, mille kaanel hõljub õhupallide küljes elevant.
Inimeste peade kohal hõljuv elevant uue õpiku kaanel viitab sellele, et majanduses tuleb ikka aeg-ajalt ette suuri kriise ja muud üllatavat, milleks see õpik aitab valmis olla, selgitas esitlusel üks õpiku autoreid Lauri Luiker EBS-ist.
Junior Achievement Eesti direktor Kersti Loor märkis, et eelmine õpik oli pärit aastast 2011 ning vajadus uue järele oli suur. Loor toonitas, et uus õpik on kirjutatud lihtsas keeles ning paljude eluliste näidetega Eesti oma ettevõtete kogemustest. Õpikust on ka mahukam digiversioon, mida saab lugeda kasvõi nutitelefonis.
Eriti tõstis Kersti Loor esile seda, et uus õpik valmis ettevõtete, organisatsioonide ja eraisikute toel. Suurtoetajad olid SEB Pank ja EBS, aga oma panuse õpiku valmimisse on andnud ka Skype, Taxify, Graanul Invest, Coca-Cola, Büroomaailm, Tallinna Sadam, Tallink, PwC, Ridango, Manpower, maksu- ja tolliamet, tarbijakaitseamet ja paljud teised.
SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik avaldas õpiku pidulikul presentatsioonil lootust, et noored lugejad saavad sellest õppematerjalist lisaks teadmistele ka innustust ning oskust mõelda suurelt. Noori lugejaid on õpikul aga palju – igal aastal õpib gümnaasiumiastmes valikainena majandust ligi viis tuhat noort, nentis Kersti Loor.
Soovime endale õpetajat rentida
Uue majandusõpiku esitlusele lisasid värvikust selle autorite põnevad esinemised. Lauri Luiker EBS-ist selgitas selliseid väljendeid nagu „suunatud tarbimine“, „mõõdikute türannia“, „lapsehoidjariik“ jt. Ta selgitas, miks on inflatsiooni tempo Eestis ja Lätis nii erinev, ja tõi välja, et meie töötajal läheb praegu mingis mõttes paremini kui tööandjal jms.
Kirke Altrov Manpower OÜ-st tutvustas tööjõuturu uusi suundumusi, millest näis kuulajaid eriti puudutavat tööjõu rentimine. Nimelt ei rendita enam ainult masinaid ja seadmeid, vaid ka inimesi. Näiteks saab personalirendi ettevõtetest endale rentida mõneks tunniks päevas sekretäri. Kampaaniate ajaks saab tööjõurendi firmast rentida täiendavaid müüjaid, toitlustajaid, koristajaid jt. Töötajaid saab rentida ka pikemaks ajaks – näiteks haiguslehel või lapsehoolduspuhkusel jne olevat töötajat asendama. Töötajate rentimise populaarsus Eestis kindlasti kasvab, sest praegu moodustab renditööjõud meil kogu tööjõust umbes ühe protsendi, kuid arenenud majanduse ja teenindusega maades on see protsent viis, selgitas Altrov.
Oli aeg, mil õpetajat hakati nimetama teenindajaks, nüüd saab teda ka rentida. Näiteks asendusõpetajaga sõlmitakse enamasti renditöö leping. Kui saalist küsiti, kas rentida saaks ka preestrit, vastas Kirke Altrov, et põhimõtteliselt küll. Kui siit edasi mõelda, võiks mõni kool vajaduse korral kõik oma õpetajad ja lisaks ka direktori personalifirmast rentida – seda näiteks uue kooli käivitamise puhul.
Küllap keeldub mõnigi õpetaja kategooriliselt olemast rentimise objekt. Samal ajal on noored selle nähtusega kiiresti kaasa läinud. Neile meeldib, kui personalirendi firma uurib nende eest, kus nende töökäsi vajatakse, ja nad siis sinna tööle suunab. Nii on paljud noored asendanud kauplustes renditööjõuna müüjaid, tehastes konveierilindi taga töötajaid, koristajaid jne. Renditööjõuna töötades on noortel hea rahulik endale püsivamat töökohta otsida, sest palk jookseb ja pole vajad huupi valida.