Esmakursuslased sattusid ajateenistusse

28. sept. 2018 Kristo Pals MTÜ Riigikaitse Rügement juhatuse liige - Kommenteeri artiklit

Rühm liigub uude treeningpaika. Foto: Marko Luik

Viljandi kutseõppekeskuse esmakursuslased sattusid koolipingi asemel ajateenistusse.

17.‒23. septembrini toimus Viljandi kutseõppekeskuse esimese kursuse õpilastele riigikaitsekursus, mis kestis seitse päeva ja oli sõjaväeliselt korraldatud. Sisuliselt sattusid esmakursuslased ajateenistusse, kus nädala jooksul läbiti ainekavajärgne riigikaitsekursus.

Miks me korraldasime esmakursuslaste laagri juba septembris? Sest välitingimustes puutuvad esmakursuslased omavahel rohkem ning neil tekib kiiremini ühtekuuluvustunne. Oleme varem seda praktiseerinud Haapsalu ja Järvamaa kutsehariduskeskuses ning see on toiminud.

Mida riigikaitsekursuse nädalal tehti?

Viljandi kutseõppekeskuse noorte riigikaitsekursus algas 17. septembril rivistusega kooli ees, misjärel sõideti MTÜ Riigikaitse Rügement väljaõppekeskusesse, kus noortele anti kaitseväe vormiriietus ja muu erivarustus. Seejärel viidi kõik Merikülla, kus endine Muraste piirivalve- ja politseikolledži hoone (nüüdne Meriküla spordi- ja väljaõppekeskus) on kohandatud kasarmuks. Kaasa läks ka kolm meie kooli kokaeriala õpilast, kes valmistasid hommiku- ja õhtusöögi.

Kohapeal toimusid klassitunnid. Õpetajateks olid tegevväelased nii kaitseväest kui ka kaitseliidust, abikoolitajatena olid kaasatud vahipataljoni ajateenijad. Kokku osales 150 noort. Lisaks klassitundidele käidi Männiku lasketiirus laskmas ning Eesti sõjamuuseumis Viimsis oli sõjaajaloo tund. Laupäeva hommikul läksid õpilased Humala raketibaasi, kus toimusid praktikatunnid ning ööbiti telkides. Kursus lõppes pühapäeval rivistusega, mille järel siirduti tagasi Viljandisse.

Miks kogu kursus ühe nädalaga?

Riigikaitsekursuse uue formaadini on viinud loomulik areng. Kui klassikaliselt on riigikaitsetunnid kahe tunni kaupa kord nädalas läbi õppeaasta, siis mõnes koolis oleme korraldanud kogu kursuse ühe nädala jooksul, millele on järgnenud laager nädalavahetusel. Näiteks oli eelmisel aastal Jüri gümnaasiumis riigikaitsekursus poolsõjaväestatud viisil, kus koolis teooriatundide ajal olid õpilased kaitseväe vormiriietes.

Edaspidi soovime rakendada ühenädalast riigikaitsekursuse formaati, nii saaks kaasata korraga mitme kooli, sh vene õppekeelega kooli õpilasi.

Kui nädalase kursuse formaat saab tavapäraseks, siis astume järgmise sammu ja korraldame mõne gümnaasiumiga koostöös sõjaväeliselt korraldatud semestri. Selle käigus läbitakse riigikaitsekursus ning ülejäänud õppeained oleksid lõimitud riigikaitsega. Teisi aineid annavad kaitseliitlastest õpetajad, kes seovad oma aine riigikaitsega (näiteks bioloogilised relvad bioloogiatunnis, suurtüki kaartulele mõjuvad jõud füüsikatunnis jne). Kui tagasiside on hea ja huvi laiapindne, julgeme edasi liikuda terve õppeaasta korraldamisest sõjaväestatud viisil. Sealt edasi saab mõelda juba riigikaitse gümnaasiumi avamisele.

Kaasa lööb ligi viis tuhat õpilast

Riigikaitseõpetus on valikaine, mida pakutakse gümnaasiumis ja kutseõppeasutustes. Kokku saab riigikaitseõpetust õppida ligi 150 koolis, igal aastal läbib programmi 4000‒5000 õpilast. Ette on nähtud kaks kursust, millest üks on teoreetiline (klassitunnid) ja teine praktiline (välilaager). Mõlema kursuse pikkus on 35 tundi. Riigikaitselaagrite kulude katteks on võimalik koolidel küsida toetust kaitseressursside ametilt, kes tagab koolidele ka vajaliku varustuse.

MTÜ Riigikaitse Rügement on spetsialiseerunud riigikaitsekursuste korraldamisels. 2018/2019. õppeaastal korraldab ühing teooria ja/või praktikakursust 45 koolile, kus õpib üle 2000 õpilase.