Kust loomad (ja taimed) tulevad?
Kas Eesti rahvusloomaks kuulutatud hunt on hea isa? Foto: Valeri Štšerbatõh
Isad ja pojad loomariigis ja taimeriigis. Just selle laia teema võtab süvitsi ette Eesti Loodusmuuseumi uus, oktoobri keskpaigas avatav näitus. Näitus „Isad ja pojad“ keskendub nii isade hoolele ja hooletusele, arvukatele segastele soolisuse-pärilikkuse-viljastumise küsimustele kui ka silmale nähtamatule mikromaailmale.
Kui pealkirja järgi võiks arvata, et näituse keskmes on vaid zooloogia, peidab „Isad ja pojad“ endas hoopis laiemat teemaringi ning võrdselt zooloogiaga on tähelepanu all botaanika ning kandev roll on geneetikal. Muidugi näeb näitusel ka armsaid videoid kobrastest, mardikatest ja huntidest oma poegade eest hoolitsemas, kuid käsitlemist leiavad ka märksa keerukamad teemad. Kokku tervikliku pildi moodustava väljapaneku saab jagada kolmeks suuremaks teemaplokiks.
Head isad, segased lood ja mikromaailm
Näituse esimeses osas vaatame lähemalt seda, kuidas isasloomad oma poegade eest hoolitsevad või vastupidi, ei hoolitse. Räägime eri loomade näitel just nendele tavapärasest käitumisest ning seletame selle tagamaid.
Näituse teise suurema teemaploki juures räägime kõikidest lugudest, mis tunduvad segased – näiteks, uurime, mida tähendab mõlemasoolisus, vaatame, kas, kuidas ja miks osal elusolenditel elu jooksul sugu muutub, ning seletame, mida tähendab neitsisigimine.
Kolmas suurem teema on mikromaailm – sukeldume tasandile, mida palja silmaga ei näe, ning proovime meie jaoks tavaliselt peidus oleva maailma nähtavaks teha. Võtame üksikasjalikult läbi kogu viljastamise kulgemise, räägime selle eripäradest nii taimedel kui ka loomadel, tegeleme pärilikkusaine pärandumisega, uurime soo määramise süsteeme taimedel ja loomadel ning võtame osadeks seemnerakud ja tolmuterad. Näitusele lisaks saab vaadata virtuaalreaalsuse filmi, mille keskmes on koprapoja areng viljastamishetkest sünnini.
Keerulised teemad mänguliste lahendustega
Läbi terve näituse leiab palju võimalusi uusi teadmisi mitmesuguste ea- ja jõukohaste mängude abil kinnistada. Tänu sellele on nii lasteaia- kui ka kooligruppidel väga lihtne näitust omal käel, ilma muuseumipoolse juhendajata, külastada. Nooremad näitusekülastajad saavad näiteks leida eri linnuliikidele õigeid pesasid ja juhtida tolmutera selle teekonnal õige sihtpunktini, proovida ise pesa ehitada ning panna ennast käo „kasuisa“ rolli. Vanemad külastajad saavad näiteks tuvide sulevärvi näitel õppida isalt päritavate tunnuste avaldumise kohta, proovida kätt linnu, imetaja, putuka ja taime soo määramise mängus ning järjestada meioosi eri etappe.
Näitus „Isad ja pojad“ on Eesti Loodusmuuseumis avatud alates 18. oktoobrist.
