Milleks koolidele ettevõtted ja mida nendega peale hakata?

14. sept. 2018 Madli Leikop, vabakutseline ajakirjanik; Eva Pruusapuu, Eesti teadusagentuur - Milleks koolidele ettevõtted ja mida nendega peale hakata? kommenteerimine on välja lülitatud

Kooliõpilased õppekäigul. Fotod: Eesti masina­tööstuse liit

 

Eesti haridussüsteemi nõrkuseks peetakse koolis õpetatava vähest seostamist reaalse eluga. Seetõttu ei oska lapsed kooli lõpetamisel valida edasist haridusteed viisil, mis seoks nende huvid ja võimed ühiskonna vajadustega. Üks võimalus koolides õpetatavat päriseluga seostada on kaasata ettevõtted õppetegevusse. Seda võimalust kasutatakse üha enam ning kasu saavad sellest kõik asjaosalised: ettevõtted, kool ja õpilased.

Õpilastele annab ettevõtete õppetöösse kaasamine võimaluse seostada teooriat tegeliku eluga. See muudab õpitu kergemini mõistetavaks ning tõstab õpimotivatsiooni, aga aitab ka mitmekesistada igapäevatööd ning rakendada mitmesuguseid metoodikaid.

Tahame saavutada kohalike ettevõtetega sellise koostöö, et läheme kohale ja hakkame seal kaaluma, mitu kilogrammi kommi mingi suurusega karpi mahub. Et matemaatikatund oleks põnev,“ iseloomustab koostöösoove Harjumaa Rae vallas tegutseva Järveküla kooli direktor Mare Räis. Ta lisab, et nende koolis on erilise tähelepanu all teaduse, tehnoloogia, inseneeria ained ja matemaatika. Seetõttu liituti ka Eesti teadusagentuuri veetava teadus- ja tehnoloogiapaktiga, mis toetab just nende valdkondade arendamist koolide ja ettevõtete koostöö kaudu.

Paktiga liitumine annab meile koolide võrgustiku, kes samamoodi mõtlevad. Neid on palju,“ ütleb Räis.

Ettevõtetele annab koos tegutsemine võimaluse muuta enda tegevusvaldkond noortele huvitavaks, toetada hariduse kvaliteedi tõstmist ja aidata kaasa õpilaste teadlikule karjäärivalikule. Koolidega koostööks ei pea ettevõte olema suur, oluline on valmidus koostööd teha ning ühiselt leitakse juba sobivad võimalused. Infotehnoloogia ja kodutehnika maaletooja F9 Distribution Baltic UAB Eesti üksuse juhi Anti Kuivi sõnul on nende firmas selge arusaam, et koostöö koolidega on oluline ja töötajad peavad aeg-ajalt õpilastega tegelema. „Tahame anda oma panuse Eesti IKT-haridusmaastiku arengusse ja aidata noori eriala ja tegevussuundade valikutes. IT-sektoris on tööjõupuudus. Paljud ettevõtted kasutavad tulevaste töötajate leidmisel alternatiivseid meetodeid.“

Koolide ja ettevõtete koostööga seostuvad enamikul tõenäoliselt õppekäik firmasse ning ettevõtte esindaja esinemine koolis, mis on esimesed ja lihtsamad viisid koostööd alustada. Partnerettevõtete otsingul tasub alustada kooli vilistlastest ja õpilaste vanematest.

Pärnu Vanalinna põhikooli direktori asetäitja Marje Vaan julgustab õpetajaid kohalike ettevõtetega ühendust võtma: „Just nii lihtsalt tulebki alustada! Helistate ettevõttesse ja küsite, kas tohite minna külla. Minu kogemus ütleb, et ettevõtted tutvustavad koolidele oma tööd meelsasti. Meie koolis plaanitakse õppeaastasse üks päev, kus ettevõtteid külastab kogu koolipere, kõik klassid on korraga koolimajast väljas.“ Pärnus abistab koole SA Pärnumaa arenduskeskus, kes pakub ettevõtete külastuseks transporti ja kelle kodulehel on andmebaas Pärnu linna ja maakonna ettevõtetest ja kontaktisikutest.

Nii ettevõtte külastuse kui ka koolis esinemise olemus on varasemate aegadega võrreldes tublisti muutunud. Õppekäik pole kaugeltki enam jalutuskäik firma ruumides, vaid oluliselt mitmekesisemate eesmärkidega ettevõtmine. Külastus võiks lõimida eri õppekavade teemasid võimalikult laialdaselt – näiteks võib tutvuda ettevõtte töö ja karjäärivõimalustega, seostada firmas rakendatavaid protsesse õppeainetega ja lahendada külastatava ettevõttega seotud probleemülesandeid.

Ettevõtte esindajaid kooli kutsudes ei piirduta tänapäeval pelgalt ettekandega ühele-kahele klassile, vaid tehakse töötube või demonstratsioone mitmele klassile korraga või paralleelselt. Kilingi-Nõmme gümnaasium sisustab päeva tervele koolile, korraldades ülekoolilise teaduspäeva. Kuid koostööpartnereid ei ole lihtne leida, tunnistab Tartu Tamme gümnaasiumi bioloogiaõpetaja ja õppesuundade juht Urmas Tokko. „Põhjus, miks kooli vastu huvi tuntakse, on ikkagi vajadus järelkasvu järele. Ettevõtted vajavad tulevikus spetsialiste, kõrgkoolid tudengeid ja teadlasi.“

Eespool kirjeldatud koostöövormidele lisaks on teisigi: töövarjutamine, välipraktikate läbiviimine, uurimistöö juhendamine jpm. Otsides sobivat, tasub ideede saamiseks vaadata portaali miks.ee „Partnerile“ sektsiooni, kus kirjas mitmesugused võimalused ja nende kirjeldused. Parimate praktikate kogemuste vahetamiseks tasub liituda teadusagentuuri koordineeritava teadus- ja tehnoloogiapaktiga. Sel moel olete osa võrgustikust, kuhu on kogunenud mõttekaaslastest organisatsioonid.

Koolide-ettevõtete koostöö eesmärk on anda noortele arusaam erialadest, ametitest, mis ei baseeruks stereotüüpidel ja iganenud arusaamadel. Samuti visioon, milliseks kujunevad tööjõu ja ametite vajadused ajaks, mil tänased põhikooliõpilased ja gümnasistid jõuavad töötamisikka. Ainult nii saavad lõpetajad teha teadlikke karjäärivalikuid.