Muuseum kui inspireeriv partner ja autentne õpikeskkond

Kadri Piirimäe.

Teist aastat järjest korraldas Eesti kunstimuuseum augustis õpetajatele ja koolijuhtidele muuseumihariduse infopäeva. 24. augustil toimunud teabepäeval tutvustasid oma haridusprogramme ja õpimeetodeid 17 muuseumi üle Eesti. Uusi ja inspireerivaid ideid tuli koguma ligi 250 õpetajat.

Suur huvi sündmuse vastu ja nii osalenud muuseumide kui ka õpetajate väga kiitev tagasiside näitab, et kool ja muuseum on motiveeritud teineteist haridustegevuses toetama.

Pille Rohtla.

Üha rohkem õpetajaid leiab aja ja võimaluse muuseume külastada, sest klassiga mäluasutusse tulek ei tähenda enam ammu ainult ekskursiooni käigus väljapanekuga tutvumist. Tutvustaval ringkäigul on oluline roll, kuid muuseumitundides toetavad kindla teemavaldkonna ja näituste sisu omandamist ka muud elemendid.

Käed ja meeled külge

Uued ekspositsioonid võimaldavad käed-ja-meeled-külge ehk kaasavat teadmiste omandamist. Detailsed, süsteemsed ja elamuslikud selgitused saavad teoks tehnoloogiliste lahenduste toel.

Muuseumide haridusprogrammid annavad võimaluse harjutada meeskonnatööd, arutleda, luua valdkondade vahel seoseid ning arendada praktilisi oskusi ja loomingulist mõtlemist. Muuseumikülastus on tavapärasest rutiinist väljatulek ja lubab õpetajal näha oma õpilasi teistsugusest perspektiivist.

Muuseumi autentne õpikeskkond võimaldab vaimset ja ka kehalist tegevust, mida võib olla klassiruumis keeruline korraldada. Reaalsete objektide uurimine, katsed ja mängud, olukordade läbiproovimine ning vahetu kontakt lugude ja faktidega muudavad õppimise meeldejäävaks ja tulemuslikuks, sest paljuski õpitakse oma kogemuse ja suhestumise põhjal.

Muuseumid liiguvad õppeaineid lõimivate tundide väljatöötamise suunas. Konkreetsete näidetena võib tuua Tartu ülikooli muuseumi näituse „Kuritöö ja karistus“ kus ühiskonnateadused ning loodus- ja täppisteadused seotakse kunstiga.

Niguliste muuseumi haridusprogramm „Kunstiuurijad“ on hea sissejuhatus loodusainete tundidesse. See selgitab, kuidas röntgenit, ultraviolettvalgust ja infrapunakiirgust kasutatakse kunsti uurimisel. Programmiga kaasneb keemia tööleht, mille abil teemat koolitunnis edasi käsitleda.

Muuseum tuleb kooli

Alati ei peagi klassiga muuseumi tulema – muuseum jõuab vahel ise kooli. Näiteks on Eesti loodusmuuseum teinud oma kodulehel kättesaadavaks mitmed näitustega seotud töölehed, mida saab kasutada loodusõpetuse tunnis. Eesti kunstimuuseumi hariv õppematerjal „Eesti kunsti digisild“ koosneb 20 muuseumi kogusid tutvustavast videost ja töölehest ning aitab ajaloo- ja kunstiajalootunnis omandada mitmeid olulisi teemasid.

Eelmisel õppeaastal korraldasid Kadrioru saksa gümnaasium ja Eesti kunstimuuseum katseprojekti „Koolikunst – kunstikool“, kus 24 klassiruumi seinale pandi lõuendil õlitrükitehnikas koopiaid Eesti kunstiklassikast. Tööde juurde kuulus 24-osaline slaidiprogramm, mille abil õpetajad õpilastele Eesti kunsti tutvustasid. Et muuseumide loodud materjalid ja koolidega koostööst valminud projektid oleksid pikemat aega kasutatavad, võiks kaaluda nende lisamist ja koondamist e-Koolikoti süsteemi.

Üks edukas näide koolide ja muuseumide koostööprojektist on Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi ning Eesti Rahva Muuseumi korraldatud „Ajarännak 1918“, kus osales 46 kooli ja viis muuseumi ning millele on kavas organiseerida jätkusündmus 1869. aasta I üldlaulupeo ainetel. Ajarännakuid keskaegsesse kooli korraldavad regulaarselt koostöös Niguliste muuseum, Tallinna linnamuuseum, okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu ning Eesti ajaloomuuseum.

Otseselt muuseumi tuleku organiseerimisel puutuvad õpetajad kokku ka mitmete kitsaskohtadega. Olenevalt kooli ja külastatava muuseumi vahelisest kaugusest võtab klassiga muuseumis käimine aega paar tundi kuni kogu päeva. Keeruline on leida selleks sobivat aega, ja leppida kokku aineõpetajatega, kelle tunnid ära jäävad. Omajagu planeerimist nõuab ka väljasõidu korraldamine.

Üks probleem on leida raha, eriti juhul, kui tuleb tellida transport. See on kulukas ning ilma kooli- või valla/linna toetuseta võib muuseumi tulek osutuda väga keeruliseks. Sellised väljasõidud tuleb hoolikalt planeerida ning väljasõidupäevadel külastada mitut asutust.

Muuseumid pingutavad selle nimel, et olla koolidele atraktiivsed ja pädevad partnerid haridusvaldkonna edendamisel ning pakkuda tuge ja eristuvaid lahendusi õpikogemuste rikastamiseks. Koolid omakorda on leidnud muuseumides usaldusväärse, uutele mõtetele avatud ning mitmekesiste võimalustega koostööpartneri.

Uute kohtumiste ja koostööni Eesti muuseumides!