„Tulevikukooli“ saavutused eelmisel õppeaastal

Piltlik ülevaade „Tulevikukooli” programm toimimise põhimõtetest. Skeem: Kati Orav

Eelmisel õppeaastal keskendusid „Tulevikukooli“ programmis osalejad peamiselt koostööle, õppija eneseregulatsioonile, õpimotivatsiooni stimuleerimisele, kujundavale hindamisele ning üldpädevuste hindamisele.

„Tulevikukooli“ programmis osalenud koolid tõid oma tegevuse erilise tugevusena välja süsteemsuse. Regulaarselt saadi kokku, et arutada konkreetseid arenguvajadusi, koolide meeskondade vahel tekkisid uued professionaalsed võrgustikud, tehtust tehti korrapäraselt ülevaade ‒ vaadati üle ja analüüsiti olukorda ning seati uusi eesmärke. Ning nagu inimeste suhetega ikka, oli ka koolimeeskondade ja ülikooli mentorite puhul tugevamaid ning hägusamaid koostöösuhteid, kuid kõik meeskonnad said mentori rollist ja teadmistest tuge. „Tulevikukooli“ programmis osalemine on nii kooli kui ka ülikooli arengus oluline samm. Ka TLÜ meeskond õppis möödunud aasta jooksul palju ning sai hindamatuid kogemusi.

Järgnevalt mõned näited sellest, mida uut koolid „Tulevikukooli“ programmis osaledes katsetasid ja kasutusele võtsid.

Rahumäe põhikool ‒ õlg-õla-kõrval-tunne

Selle kooli eesmärk oli luua hindamissüsteem, mis toetaks õppijate enesejuhitavust ja analüüsioskuse arendamist. Sooviti saada teada, kas selline hindamisviis on võimalik kõigis ainetes ja kooliastmetes. Nende projekti alustala oli juhtivmeeskonna iganädalane kokkusaamine, kus jagati nii rõõme kui ka muresid, küsiti nõu ja peeti plaani. Meeskonna liige kommenteeris seda kui õlg-õla-kõrva-tunnet, kus aetakse ühist asja.

Õpetajad suunati külastama ja tagasisidestama üksteise tunde. Õppes pandi varasemast enam rõhku õpilastega koos eesmärgi seadmisele ning selgitustööle, miks konkreetset teadmist vaja on. Jooksvad hinded asendati kriteeriumipõhise tagasisidega, loodi väljundipõhised töökavad, võeti kasutusele õppimist toetav hindamine e-koolis.

Õpetajaid küsitleti põhjalikult mõistmaks õpetajate seniseid arusaamu, millele järgnes lühikoolitus antud teemal. Teadlikkus ennastjuhtivast õppijast ja õppimist toetava hindamise metoodikast tõusis terves koolis.

Alustatud tegevusega minnakse edasi. Süsteemselt rakendatakse hinneteta õpetamist esimeses kooliastmes. Vanad õpilaspäevikud asendatakse uutega, kus õppijale on jäetud ruumi tagasiside ja nädala kokkuvõtete tegemiseks. Ükski nii suur muutus ei ole aga kerge ning õnneks on Rahumäe põhikooliski veel arenguruumi. Ükski hea kool ei saa kunagi täitsa valmis.

Pääsküla gümnaasium – kujundav hindamine

Ka see kool soovis muuta aastase programmi jooksul kujundava hindamise rakendamise oma koolis süsteemsemaks. Nii kujunes kahe kooli sarnastest eesmärkidest pidev vastastikune kogemuste jagamine ja parimatest lahendustest õppimine.

Muraste kool ‒ üldpädevused

Muraste kool seadis endale eesmärgi luua üldpädevuste hindamise süsteem. Fookusesse otsustasid nad võtta enesemääratlus-, suhtlus-, õpi- ja ettevõtlikkuspädevuse.

Juhtivmeeskond kaasas protsessi kõik kooli õpetajad. Nad külastasid koole, hiljem jagati vaatluskogemusi ning tehti edasine tegevusplaan. Samuti osalesid õpetajad Eve Kikase üldpädevuste arendamise koolitusel.

Nii õpetajate kui ka õpilaste teadmised pädevuste olemusest on süvenenud, lisaks arendatakse teadlikult õpilaste pädevust. Kooli arengukavasse on fookuspädevused ja edasine arenguplaan sisse kirjutatud.

Kõik tegevused, arendused ja muudatused nõuavad õpetajatelt koostööd ning teatavat lisaaega. Juba olemasolevate koosolekute arvelt seda võtta ei saa. Prioriteetide seadmine, planeerimine ja kommunikatsioon on kõige olulisem, sest kui muuta korraga paljut, võib kvaliteet kannatada.

Tallinna 32. keskkool ‒ eneseanalüüs

See õppeasutus valis sihtrühmaks oma algklasside osa ning sihiks õpetajate teadmiste kasvu õpistrateegiate mõjust õppeprotsessile. Juhtivmeeskonna eestvedamisel töötati välja ning võeti kasutusele 2.‒4. klassi õpilaste eneseanalüüsivihikud. Õpetajatele toimusid toetavad seminarid ja koolitused, külastati üksteise tunde.

Praeguseks on oma õppimise analüüsimine muutunud õppeprotsessi tavapäraseks osaks. Algklassidest alguse saanud õpioskuste arendamine liigub põhikooli ja gümnaasiumi. Õpetajaid ning lapsevanemaid kaasatakse otsustamisse ja tegevusplaanide koostamisse senisest enam. Ainesektsioonid jagavad vastutust – aineõpetajad töötavad ühiselt välja õpilaste eneseanalüüsivahendid. Jätkub õpetajate kompetentsuse tõstmine õpioskuste arendamisel. Õpetajate regulaarseteks kohtumisteks planeeritakse ühistööaeg.

Oma projektiaasta tagasisides tõi Tallinna 32. keskkooli juhtivmeeskond olulise edasise sammuna välja soovi koguda koostöös ülikooliga teaduspõhiseid andmeid ning planeerida neile toetudes edasisi samme. Just tõenditele tuginev strateegiline planeerimine on see, mida „Tulevikukooli“ programm koolides juurutada soovib.

Mis on „Tulevikukool“

„Tulevikukool“ on Euroopa sotsiaalfondi ja SA Innove toel Tallinna ülikooli haridusuuenduse kompetentsikeskuse projektis loodud programm, mille sisu on aidata koolidel rakendada ellu positiivseid muutusi õppetöös nii, et need oleksid laiapõhjalised, tõhusad ja kestvad. Plaanitud muutused varieeruvad õpilaste õpimotivatsiooni toetamiseks tehtavatest huvitundidest kuni õpetajate ainealase ning -ülese koostööni, uute hindamismudelite väljatöötamisest õpilaste eneseregulatsiooni jõustamiseni. Programm on suur, sest eesmärk on olla jätkusuutlik, pikaajalise kestva mõjuga erinevalt lühiajalistest projektidest, millel on selge algus ja lõpp. Suurem eesmärk on panustada osalevate koolide kultuuri muutumisse nii, et ka iga järgnev kitsaskoht saaks tänu põhjalikule analüüsile tõenditel tugineva lahenduse. Seda juba ilma Tallinna ülikooli intensiivse toeta.