Aeg mõelda sugulasrahvastele
Nikolai Bajuškin tutvustab ajalehe Erzjan Mastor (Ersamaa) 14. septembri numbrit, kus on taas juttu ühisest mordva keelest. Fotod: Raivo Juurak
Homme on Telliskivi loomelinnakus suur hõimupäevade kontsert, kus esinevad soomlased, ungarlased, udmurdid, marid, mordvalased, komid jt, samuti Eestis tegutsevad soome-ugri seltsid.
Kuna tänavused hõimupäevad toimuvad Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva-aastal, on seekordse konverentsi teema „100 aastat soome-ugri rahvaste iseolemist“. Konverents toimub 25. oktoobril ERM-is ja keskendub soome-ugri rahvaste ajaloo pöördelistele sündmustele sada aastat tagasi Venemaal, aga ka Euroopas. Näiteks mordva rahvuslikust liikumisest aastatel 1917–1921 teeb ettekande ersa ajaloodoktor Vladimir Abramov. Keda huvitab mordvalaste vabadusvõitlus 13. sajandi algul, see võiks lugeda tema isa Kuzma Abramovi ajaloolist romaani „Purgaz“, mille peategelane on mõneti meie Lembitu kaasaegne. Jaanuaris 1229 saavutas Purgaz võidu Vladimiri suurvürsti Juri juhitud Kirde-Vene ühisvägede üle. 21. oktoobril linastub hõimupäevade raames ERM-is esimene ersakeelne film „Azor“, mis räägib mongolite sissetungist 1237. aastal ja ersade võitlusest nendega sellesama vürst Purgazi juhtimisel. Näeme, et ersad on elanud nagu meiegi alasi ja haamri vahel. 21. oktoobril esineb ERM-i Hurda saalis ersa meestalaulu folkansambel Toorama.
Millal ja missugused soomeugrilased hõimupäevadel esinevad, seda saab vaadata lingilt https://fennougria.ee/uritused/hoimupaevad/2018-2/.
Olgu märgitud, et rahvaarvult ei ole eestlased ungarlaste ja soomlaste järel soome-ugri rahvaste peres mitte kolmandal, vaid alles neljandal kohal, sest mordvalasi (ersad ja mokšad) on eestlastest rohkem.
Ersad õpetavad eestlasi
Eestis teab ilmselt igaüks, et professor Paul Ariste eestvõtmisel hakati juba 1950. aastatel võtma Tartu ülikooli aspirantuuri keeleteadlasi Marimaalt, Karjalast, Komist, Mordvast, Tšuvaššiast jm. Kokku on neid Ariste käe all õppinud üle paarisaja, rohkem kui poolsada neist sai oma kodumaa ülikoolis õppejõuks.
Üks Paul Ariste aspirante Nikolai Bajuškin (ersa keeles Bajuš Mikolj) märgib, et Tartu ülikooli soome-ugri kateeder tõi Nõukogude ajal Eestisse palju uut teadmist soome-ugri keelte ja rahvaste kohta. Tollased Tartu üliõpilased teadsid paljusid Ariste aspirante – ersasid, mokšasid, marisid, udmurte jt – nii nägu- kui ka nimepidi. Kuid Bajuškin rõhutab, et toimus ka vastupidine protsess: Eesti sai Mordvas, Marimaal jm paremini tuntuks.
Bajuškin ise hakkas pärast Tartus õppimist Mordva riiklikus ülikoolis eesti keelt õpetama ja Eesti elu tutvustama. Sealse ülikooli rektor ei mõistnud algul, miks on mordvalasel eesti keelt vaja, kuid Bajuškin ja tema vanem kolleeg Mihhail Mosin, samuti Ariste aspirant ja ka doktorant, selgitasid oma rektorile, et Eesti on sotsialistlik vennasvabariik, mitte kapitalistlik nagu Soome jms. Lõpuks jõuti kokkuleppele. Bajuškin õpetas Mordva ülikoolis ersa ja mokša filoloogidele eesti keelt viis aastat. Praegu õpetatakse seal kõiki suuremaid soome-ugri keeli, sealhulgas soome keelt. Õpetajad kutsutakse vastavatest maadest. Näiteks eesti keelt on õpetanud ersa ja mokša filoloogidele Tartu linnavolikogu EKRE fraktsiooni praegune juht Indrek Särg.
Ja taas rõhutab Nikolai Bajuškin, et liiklus on kahesuunalise: eestlased õpetavad ersasid Mordvas ja ersad meid Eestis, kusjuures edukalt.
Niina Aasmäe (Nujanzina), Tartu ülikooli soome-ugri osakonna teadur, on andnud välja ersa keele õpiku eestlastele, venelastele ja inglastele. Ta on olnud Tartu ülikoolis ka inglise ja itaalia keele dotsent.
Juri Jufkin, kes on mokša, on olnud Tartu ülikooli prantsuse ja ladina keele lektor. Hiljem on ta õpetanud prantsuse ja vene keelt maaülikoolis ja lennuakadeemias.
Viktor Danilov, samuti Paul Ariste aspirant, rajas folkansambli Hellero ja arendas muuhulgas setu folklaulu.
Natalia Ermakov on õpetanud Tallinna ülikoolis ersa keelt, praegu koostab ta Eesti Keele Instituudis eesti-ersa sõnaraamatut. Ta on töötanud ka Helsingi ülikoolis.
Nikolai Bajuškin on õpetanud ligi 20 aastat Tallinna tehnikaülikoolis erialast vene keelt, ja seda kõigi teaduskondade üliõpilastele. Õhtuses õppes on ta õpetanud vene tudengitele eesti keelt. Ta on õpetanud vene ja eesti keelt ka polütehnikumis, Kalamaja õhtukoolis jm.
Mis ersasid Eestisse tõmbab?
Nikolai Bajuškin ütleb, et temale meeldib, kuidas eestlased hoiavad oma keelt ja kultuuri. Ta ütleb peast, et eestlaste emakeele päev on 14. märtsil, ersa keele päev aga 16. aprillil. Ta nendib, et Eestisse on Mordvast tuldud ka lihtsalt parema palga pärast. Mordvas peetakse eestlasi piltlikult öeldes oma vanemateks õdedeks-vendadeks ja see on teinud siia tulemise lihtsamaks. Arvatakse, et Eestis elab praegu ligi tuhat ersat-mokšat.
Eriti meeldib Bajuškinile meie üldlaulupidu, kus ta on käinud alati ersa rahvariietes. Ta teab, et Eesti esimene laulupidu toimus 1869. aastal. Lisab, et ersadel on niisama suure mastaabiga peo nimi ozks, mis oli nii tsaari- kui ka Nõukogude ajal keelatud. Uuesti lubati seda pidama hakata 1999. aastal. Tegemist on ersa palvepühaga, kuhu ersad tulevad kokku üle maailma. Selle ajal palutakse oma esivanematelt paremat tulevikku ning lauldakse ja tantsitakse.
Bajuškin toonitab, et on Eesti Vabariigi kodanik. Ligi 30 ersat ja mokšat tegid esimesel võimalusel kodanikueksami ära. Bajuškin sai seal eesti keele hindeks F-i. Tal on ka kodanike komitee sinine kaart alles.
„Samas olen ma ersa patrioot,“ ütleb Bajuškin. Ta algatas 1994. aastal Jaak Prozese toetusel Eesti-Mordva seltsi asutamise ja on seal kogu aeg aktiivselt tegev olnud. Praeguseks on selts juba 24 aastat Eestis elavaid ersalasi ja mokšasid koos hoidnud. Tänavustest hõimupäevadest võtab selts aktiivselt osa.
Ersa ja mokša keele tulevik
Oma emakeele tuleviku pärast on Nikolai Bajuškin mures. Ta toob näiteks Mordva parlamendi, kus inimestel on õigus rääkida nii ersa, mokša kui ka vene keeles, kuid kõik kasutavad ainult vene keelt. Ka koolis on ersa keelel tagasihoidlik koht. Tema sai emakeeles õppida ainult neljanda klassini, edasi õpiti vene keeles ja ersa keelt oli ainult kaks tundi nädalas. 1990. aastatest alates on vene lasteaiarühmades ersa ja mokša keele tunnid nagu ka Mordva vene koolides, kuid vene lapsed ei ole neist eriti huvitatud.
Ühe ohuna nii ersa kui ka mokša keelele toob Bajuškin välja kavatsuse teha kahest keelest üks ja ühine mordva keel. 1990. aastatel räägiti sellest palju. Siis usuti, et kui anda välja ühises keeles piibel, ongi keelte ühendamine alanud. Kümmekond aastat hiljem ilmus „Uus testament“ ikkagi algul ersa ja seejärel mokša keeles.
Ersa ja mokša keelele mõjub halvasti ka see, et Mordva Vabariigis elab kõigest kolmandik kõigist ersadest ja mokšadest, enamik neist paikneb rühmiti Samaara, Penza, Orenburgi, Uljanovski ja Nižni-Novgorodi oblastis, osalt ka Kesk-Aasias ja Siberis. Mordvalasi on ajalugu soome-ugri rahvastest kõige rohkem laiali pildunud. Ja nagu sellest oleks veel vähe – Mordva Vabariigi elanikest moodustavad üle poole venelased.
Kui suured sugulased ersad meile on?
„Ersamordvan õppikirja“ ehk ersa keele õpik. Raamat, mida on tõesti palju loetud. Autorid Mihhail Mossin ja Nikolai Bajuškin. Ilmunud aastal 1983.
Me teame, et ilma õppimata on soome keelest raske aru saada, rääkimata ungari keelest. Aga kui hästi mõistame me Volga keskjooksul elavaid ersasid, mokšasid ja marisid? Mihhail Mosini ja Nikolai Bajuškini raamatust „Ersämordvan oppikirja“ leiab päris palju eestlasele tuttavalt kõlavaid sõnu. Kudo on kodu, kal kala, seelj siil, vaz vasikas, sesjke sääsk, kuz kuusk, kev kivi. Kehaosadest tõi ta näiteks seljme – silm, sedej – süda, kelj – keel, verj – veri, verev – verine, kurgo – suu (kurk), jalgo – jalgsi. Lisaks tõi ta näiteks sazor – sõsar (õde), tejter – tüdruk (tütar), lelja – lell (onu), sjoks – sügis, tele – tali, lembe – lämbe (soe), keljme – külm. Mastor kõlab nagu maastur, aga tähendab maad, ka planeeti Maa. Minu fantaasiat ergutab sõna vele, mis tähendab küla. Kas Sürgavere tähendas algselt Sürgaküla, Lustivere Lustiküla, Kuhjavere Kuhjaküla jne? Mäletan, et Paul Ariste seda varianti välja ei pakkunud. Kota on ersa keeles saabas. Kas see slängisõna on ugri juurtega? Tore oli teada saada, et üks on ersa keeles vejke. Väga tabav! Vejkine on ainus.
Eestlasele saab anda ersa keeles nuputamisülesandeidki. Mida tähendab vejke, kavto, kolmo, nile, vete? See on üks kaks, kolm, neli, viis. Tõlgi: sjado kolmonjgemenj kolmo. See on 133. Mon erjan Tallinns kolmo kod. Erjan tähendab elan, s näitab seesütlevat käänet. „Ma elan Tallinnas kolm kuud.“ Erzjan kelen urok? Ersa keele tund muidugi!
Bajuškin arvab, et eestlasele ei ole ersa keel väga raske. Kui 1941. aastal evakueeriti Eestist inimesed sõja jalust Mordvasse, õppisid kõik evakueeritud eestlased selle nelja aasta jooksul ersa keelt rääkima, sest see oli kohalik suhtlemiskeel.
Seoses evakueerimisega meenub Nikolai Bajuškinile, et Mordva on olnud pikalt ülevenemaaliste vangilaagrite asukoht. Ka Lagle Parek ja Enn Tarto saadeti Mordvasse. Vange hoiti Mordvas juba Esimese maailmasõja ajal. Tollane kõige kuulsam vang oli Austria-Ungari armee seersant Josip Broz Tito, kes oli võidelnud 1916. aastal Serbia-Vene rindel. Tito töötas Kalaševo külas kaks aastat möldri abilisena ja kuuldavasti oli tal ersa tüdrukust kallim. Hiljem sai Josip Broz Titost teatavasti Jugoslaavia president. Kas ka tema ersa keele selgeks sai, pole teada.
Kui ma 1957. a. Saranskis ajateenija olin, siis rääkisid ülemused sõjaväeosas demokraatiast, mille tõestuseks oli, et 40 aastat pärast Oktoobrirevolutsiooni ilmusid moksa ja ersa keeltes esimesed ajalehed. Kui 1972. a. Saranskis komandeeringus olin, siis ostsin ikka neid lehti. Kui kioskis müüjalt küsisin, kas ostetakse neid palju, sain vastuseks – trükkima peab, kuid ostjaid on vähe.
Kui olin ca 1980. a. Tomskis komandeeringul, ja külastasin koduloo muuseumi, siis nägin seal Siberi kaarti, millele olid joonistatud piirjooned, kuidas kasakad mõnekümne aasta järel olid vallutanud uued maa-alad ja surunud põlisrahvaid põhja poole. Nii nad BAM-i suunas Vaikse ookeanini jõudsid ja tekkis linn Vladi vostok.
Arvan, et tähtis ei ole ainult keel, mis on tekkinud suhtlemiseks oma hõimkonnas, vaid inimlik läbisaamine inimühiskonnas. Oleme teel sinna.
Aado