Direktor, millal saame preemiat?

12. okt. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Direktor, millal saame preemiat? kommenteerimine on välja lülitatud

Tuju tõstmiseks ja hoidmiseks pole ilmtingimata vaja palju raha. Pala õpetajad tegid õpetajate päeval lastele väikse üllatuse – esitusele tuli Pala kooli räpp „Palalaps/Palaõps“. Sõnade autor on direktor Grete-Stina Haaristo (paremal punases kleidis). Foto: Pala kool

 

Tänavusel aasta õpetaja galal antakse esmakordselt välja 65 000 euro suurune riiklik elutööpreemia. 10 000 euro võrra rikkamana lahkuvad peoõhtult ka eri kategooriate aastapreemiate laureaadid. Riik tunnustab kodumaa juubeliaastal õpetajaid suurejooneliselt. Kuidas on lood aga koolides?

Ehmusin, kui nii suurt summat nägin,“ lausus Tartu Lotte lasteaia logopeed Krista Eller, kui talle ülikooli aulas toimunud tänuüritusel 10 000 euro suurune õpetaja elutööpreemia üle anti. „Olen väga õnnelik ja tänulik oma direktorile, kes mind esitas. Ei teagi veel, mida selle rahaga teen. Käime abikaasaga palju reisimas, kasutame raha vast selleks.“

Krista Eller on töötanud ka Masingu kooli direktorina ja meenutab, et püüdis juhina maksta preemiaid ja lisatasusid nii palju, kui võimalik. Preemiate maksmine oleneb muidugi kooli eelarvest. Rahatoetus on üks võimalus, kuid toetada ja märgata saab ka muudmoodi.

Eestlased pole just suured kiitjad, justkui häbenevad. Inimesi tuleb rohkem kiita,“ soovitab Eller.

Tartu asutaski nelja aasta eest esimese Eesti linnana õpetaja elutööpreemia, mis algselt oli 5000, kuid alates sellest aastast on 10 000 eurot. Antakse välja viis preemiat neljas kategoorias. Linn tunnustab ka aasta õpetajaid.

Tiitliga linna poolt rahapreemiat otseselt ei kaasne, kuid oleme saatnud koolijuhtidele sõnumi, et koolid oma pärjatud õpetajaid ise premeeriksid – õpetajate raha on ju kõik nende käes,“ lausub haridusosakonna juhataja Riho Raave.

Süsteem paistku läbi

Kuidas siis Eesti koolide direktorid nende „käes“ olevat raha preemiate, lisa- ja tulemustasude maksmiseks kasutavad ja kui palju selleks üldse üle jääb? Ametlikku ülevaadet pole. Haridussilmas kajastub õpetajate keskmine palk, kuhu on arvestatud kogu õpetajatele makstav tasu. Ka Eesti haridustöötajate liit pole infot kogunud.

PGS-i järgi peaks kõigis koolides olema kehtestatud töö tasustamise alused, kus peaks olema kirjeldatud ka lisatasustamise kord. Paraku pole igal pool seda tehtud. Kui makstakse, siis pigem tulemustasu,“ arvab EHL-i juhatuse esimees Reemo Voltri ja lisab: premeerimissüsteem töötab, kui see on läbipaistev ning õpetajate ja ametiühinguga läbi räägitud.

Et saada pisut aimu koolide võimalustest ja kommetest, tegi Õpetajate Leht lühiintervjuu kümne kooli direktoriga. Meie juhuvalikus oli nii suuri linna- kui ka väikseid maakoole Eestimaa eri nurkadest. Preemiaid makstakse pooltes koolides, kuid kõigil ei pruugi lisatasudekski raha jätkuda. Muutusi tasustamises on toonud ka haldusreform. (Loe ka koolijuhtide küsitlust kõrval.)

Ma polegi veel saanud oma ametiajal kellelegi preemiat maksta,“ kahetseb mullu sügisel Pala kooli direktori ametisse asunud Grete-Stina Haaristo. Tõsi küll, eelmisteks jõuludeks said kõik preemiat, aga seda maksis vald kõigi haridusasutuste töötajaile.

Lisatasu on Haaristo saanud määrata õpetajaile, kes on täiendavaid tööülesandeid täitnud, aga kooli rahakott on õhuke ja iga sent arvel. Palgafond sõltub teatavasti õpilaste arvust. Palal õpib praegu 85 last, vald maksab hoolega juurde, et õpetajaid ametis hoida.

Kui meil oleks 150 last, saaksime olla paindlikumad,“ sõnab Haaristo.

Tunnustamiseks on ka mitterahalisi mooduseid. Kollektiivi motivatsiooni tõstavad ühised väljasõidud ja koolitused, aga ka vabam hingamine koolivaheajal.

Meil on ütlus: me ei käi tööl, vaid teeme tööd,“ ütleb Haaristo. Õpetajaid ja kooli tegevusi tõstetakse esile ka kohalikus ajalehes ja valla kodulehel. Direktor alustab koosolekuid alati kiitusega selle eest, mida keegi nädala jooksul hästi on teinud. Ka kooli üldkogunemistel tunnustatakse kõrvuti õpilastega õpetajaid.

Poolesaja õpilasega Illuka kooli vastne direktor Anneli Bogens juhtis varem kolm korda suuremat Iisaku gümnaasiumi. Bogens meenutab, et enne haldusreformi gümnaasiumis õpetajatele preemiat ei makstud, kuna Iisaku vallas kehtiv töötasustamise kord ei näinud seda ette. Illuka valla Illuka koolis võis aga varem preemiat maksta tunnustusena väljapaistvate saavutuste või erakordse panuse eest ühekordses projektis. Samuti maksti üks kord aastas tulemustasu, arvestades igaühe panust.

Haldusreformiga moodustunud suures Alutaguse vallas kehtib kõikidele haridusasutustele ühtne töötasustamise kord. Õpetajate päeva puhul võis tänavu pedagoogidele maksta preemiat kuni 300 eurot, vastavalt asutuse juhi otsusele. Täitmata ametikohtade arvelt tekkinud kokkuhoidu võib koolijuht kasutada aga preemiate või lisatasude maksmiseks. Suurem on uues vallas ka lisatasu määr – kuni 30%.

Lisatasude määramiseks tehti Iisaku gümnaasiumis jooksvalt ülevaade õpetajate täiendavatest tööülesannetest. Näiteks loov- ja uurimistööde juhendamine, õpilasvõistlusteks ettevalmistamine, ürituste korraldamine väljaspool tööaega, projektide juhtimine, kui sellega ei kaasnenud projektijuhi tasu, ja muude ühekordsete lisaülesannete täitmine.

Bogens tunnistab, et pole ise koolijuhina preemiat saanud.

Jõulupreemia kõigile

Oleme regulaarselt kõigile preemiat maksnud enne jõule ja kui omavalitsus on kellegi meie kollektiivist aasta õpetaja nominendina ära märkinud, saavad ka nemad preemiat,“ räägib Tartu Mart Reiniku kooli direktor Enn Ööpik.

Reiniku koolis on ligi tuhat õpilast. Jõulupreemia suurus sõltub palgarahast, mõnel aastal on ulatunud see neljandikuni palgast.

Suurel koolil ikka jääb midagi lisatasudeks, väiksematel ei pruugi jääda,“ sõnab Ööpik. „Riik on seadnud rahastamise alused nii, et 24 õpilast põhikooli klassis on nii ülemmäär kui ka rahastamise määr. Kõik klassid, kus on õpilasi alla 24, toodavad miinust. Vaba raha, mida jagada, väga pole ja tulemustasustamise süsteem hästi ei toimi. Lisatööd suudame väheke siiski kinni maksta, me pole kõike palga sisse kirjutanud. Näiteks loovtööde juhendamist. Inimene on rõõmus, kui kopika juurde saab!“

Tartu linn peab ka direktoreid meeles ja jõulude eel on neid premeeritud. Kas ka ümmarguste sünnipäevade puhul, ei oska Ööpik öelda, sest esimese juubelini on noorel juhil veel aega.

Reiniku koolis peetakse tähtsaks ka õpetajatele ühiste väljasõitude-lõunasöökide korraldamist õpetajate päeval, jõulude eel ja kooliaasta lõpus.

Sellistel üritustel on suur mõju, see on hea koht mitteformaalseks suhtlemiseks, õpetajad väga hindavad neid,“ lausub Ööpik.

Kohila gümnaasiumis on välja töötatud põhimõtted ainevõistlustel ja olümpiaadidel edukalt esinenud õpilaste juhendajate premeerimiseks. „Töö andekatega eeldab järjepidevat ja tõsist tööd, seepärast peavad preemiasummad olema väärikad,“ täheldab direktor Neeme Lumi. Preemiat makstakse töötajatele juubeli puhul ning arvestatava osa kuupalgast saavad preemiana õpetajad ka jõulude eel.

Kindlasti on palk ja sellele lisanduvad preemiad-lisatasud õpetaja jaoks oluline motivaator,“ arvab Lumi. Välja on kujunenud ka traditsioonilised ühisettevõtmised, mida kooli rahast õpetajatele tänutäheks korraldatakse – näiteks õpetajate päeva tähistamine teatrikülastusega, koolitus ja tervisehool mõnes spaas.

Koolipidaja usaldab koolijuhti. Nii on eelarve ning palgafondi piires juhile antud voli lisaraha sihipäraselt ja vastutustundega kasutada,“ ütleb Lumi. „Kohila vallavalitsuse hariduslembus väärib tõepoolest tunnustamist. Ilmselt ei saa mitte kõik koolid või koolijuhid oma koolipidaja kohta sama öelda.“

Lisatasu makstakse ligi 900 õpilasega Kohila gümnaasiumis uurimis- ja loovtööde juhendamise, retsenseerimise ja hindamise eest, ürituste, ainepäevade korraldamise ja neisse panustamise, samuti arenguvestluste pidamise, ainekomisjoni töö juhtimise ja mentoritöö eest.

Ka mulle on preemiat makstud. Olen motiveeritud,“ kinnitab Neeme Lumi.

 


Õpetajate rahastamine on suures nihkes

 

Margit Timakov.

Margit Timakov, Eesti õpetajate liidu juhatuse esimees:

Mul on õpetajana üllatavalt raske kirjutada ülevaatlikku arvamuslugu õpetaja lisatasudest ja preemiatest. Ühelt poolt seetõttu, et ega selle kohta väga adekvaatset infot kätte saa. Teiselt poolt on kogu õpetajate rahastamistemaatika niivõrd nihkes, et isegi riiklikel palgaläbirääkimistel ei räägita õpetamise sisust ega sellest, mida riik ja ühiskond konkreetse numbri eest saab või vajab. Kui meedias kuulutatakse uhkusega õpetajate palgatõusu, ei räägita just palju sellest, kui palju on aastatega kasvanud ka õpetaja ajasurve ja närvipinge. Lisaks tundub kohati, et see tegevus, mille eest meil õpetajaid tunnustatakse, on tihtipeale (kindlasti mitte alati) see, mis iga päev peakski õpetajatöö juurde kuuluma.

Kas õpetajate palgad peaksid olema läbinähtavad ja igaühele koolis teada ning lisatasu teenimise võimalused arusaadavad? Mõned koolijuhid kogevad seda liigset avatust hirmutavana ja tunnetavad, et selline lähenemine nende organisatsiooni ei sobi. Nad toovad ettekäändeks, et nende koolis palganumbritest avalikult rääkida ei saa, sest see tekitaks tüli ja pingeid, inimesed solvuksid. Teised juhid leiavad, et kõikidele tuleb maksta võrdselt, et mitte soodustada organisatsioonis kihistumist, ning kuna kõik õpetajad panustavad omal moel, on nad rahavõimaluste tulles ka kõik välja teeninud väiksema või suurema preemia. On koolijuhte, kes olemasoleva eelarve õpetajatega koos lahti kirjutavad ja kollektiivselt ka preemiate maksmise otsustavad.

Kui nüüd lisada eespool toodud variantidele kohalike omavalitsuste lähenemine õpetaja palga alammäärale oma panust lisades, siis polegi ime, et väikeses Eestis võib kahe sama tööd tegeva õpetaja palk olla piirkonniti äärmiselt erinev. Kui palganumber sõltuks kuidagi õpilaste arvust klassis, õpilaste ning vanemate kontaktivajadusest, tööülesannete keerukusest või muudest erisusi tekitavatest teguritest, oleks diferentseerimine isegi mõistetav, kuid olukorras, kus õpetaja sissetulek sõltub pigem piirkonna poliitilistest valikutest, tekitab selline olukord tahes-tahtmata üha rohkem küsimusi.

Segadust lisab olukord, et koolis on õppeained ja siis on TEATUD õppeained – ehk siis defitsiit tööjõuturul on viinud selleni, et mõne aine õpetaja saab mõnes koolis preemiat ainuüksi sellepärast, et ta on just selle aine õpetaja. Tekkimas on ka juhtide ja õpetajate ebaterve üleostmistaktika ja manipuleerimismängud. Kahjuks on seda viimast kosta ka poliitilises retoorikas, mille kohaselt tõuseb õpetaja keskmine palk järgmisel aastal 1500 euroni. Need, kes mõistavad, saavad aru, et kuna mediaanpalgast ei räägita, võib selle ilusa keskmise taga peituda terve kosmos.

Kõige selle valguses on muidugi tore, et väike riik tunnustab igal aastal paljusid õpetajaid. Nüüdseks on riigi makstav rahapreemia ka märkimisväärne: üheksale laureaadile 10 000 ja elutööpreemia saajale 65 000 eurot. Summad on kõlavad ja õpetajad tunnustamist väärt. Kooli ning omavalitsuse tasandil jagatakse kindlasti ka väiksemaid preemiaid, mis saajaid rõõmustavad ning tööindu lisavad. Ootame põnevusega, et tutvuda paremini preemiasaajate elu ja tööga, ning samas mõtlen, kuidas küll jõuaksime nii kaugele (nagu mõnes paigas maailmas), et aasta õpetaja konkreetses valdkonnas pea aasta jagu julgelt pildil oleks.

Eesti koolides on aga kindlasti ka neid õpetajaid, kes teevad südamega iga päev tunnustusväärset tööd, kuid kelle jõupingutusi ei märgata või ei edastata neid ühel või teisel põhjusel konkursi piirkonnavoorugi. Nemad ei saa just tihti lisatasu ega ergutusrahana preemiat. Või ei ole nende koolijuhi käes rahakottigi, mida pidupäeva tulles paotada. Nemad on tänulikud ja uhked, tehes seda tööd, mida nad teevad, ja nende preemiaks on ühiskonna vaikiv tänu ning tunnustus ja õpilaste edusammud. Suur-suur aitäh TEILE!

 


Kuidas tunnustab Tallinn õpetajaid ja koolijuhte?

 

Leini Jürisaar, Tallinna haridusameti kommunikatsiooni peaspetsialist:

Haridusasutuste juhtide tunnustamine ja preemia/tulemustasu maksmine on reguleeritud Tallinna haridusameti ja haridusasutuste juhtide ühenduste vahelise kokkuleppega (kollektiivlepinguga). Direktoritele makstakse preemiat kaks korda aastas (õppeaasta ja kalendriaasta lõpus). Preemiat saab maksta ka eriti silmapaistvate töötulemuste korral ja kauaaegse töö eest (50., 55., 60. ja 65. sünnipäeval). Iga kahe aastat tagant juhte hinnatakse, mille tulemusena on direktoritel võimalik saada kuni 35-protsendilist palgalisa.

Mittemateriaalselt tunnustatakse haridusjuhte õpetajate päeval ja õppeaasta pidulikul lõpetamisel. Peale selle valib haridusamet iga kuu haridusjuhi ja kuu haridusteo – ka see on üks viis direktori tööd tunnustada.

Õpetajaid tunnustab haridusamet õpetajate päeva puhul korraldatud galal, kus autasustatakse konkursside võitjaid (11 kategoorias), õnnitletakse tööjuubelini jõudnud direktoreid, kingituseks on kaunis hõbeehe Eesti disaineritelt. Samuti on parimad õpetajad kutsutud õppeaasta pidulikule lõpetamisele. Haridusvaldkonna abilinnapea õnnitleb haridustöötajaid nende juubelite puhul (alates 50) pidulikel vastuvõttudel, linna poolt antakse üle väike kingitus.

Igal munitsipaalharidusasutustel on direktori kehtestatud palgakorralduse alused, kus on kirjeldatud ka preemiasüsteem. Osas asutustes on sõlmitud kollektiivlepingud.

Tallinna linna esimese ja seni ainukese hariduse elutööpreemia sai erilise pühendumisega tehtud kauaaegse töö eest Lauri Leesi. Usume, et esimene preemia ei jää viimaseks. Meil on mitmeid väärikaid kandidaate, kuid elutööpreemia väljaandmist vaetakse väga põhjalikult.

 


KÜSIMUS JA VASTUS

Kas maksate oma õpetajaile preemiat ja lisa- või tulemustasu?
Kas olete ise preemiat saanud?

 

Ilvi Suislepp, Kanepi gümnaasiumi direktor:

Preemiat kui sellist maksnud ei ole. Maksame tulemustasu, vastavalt korrale kaks korda aastas ja eelarvet arvestades.

Lisatasu ehk tasu täiendavate tööülesannete eest maksan kokkuleppel töötajaga ja koos otsustame, missugune ülesanne lisatasu nõuab. Vabadust piirab eelarverida.

Preemiat mulle makstud ei ole, olen saanud tööandjalt nagu õpetajadki tulemustasu.

 

Urmo Uiboleht, Tartu erakooli nõukogu esimees:

Meie õpetajad saavad lisatasu juhul, kui nad on juhendanud õpilasi ja õpilased on saavutanud  häid tulemusi piirkondlikel ning vabariiklikel ainevõistlustel. Lisatasud on seotud eelkõige kooli eesmärgilise tegevusega, näiteks koostöö, avatud tunnid, jagamine, juhendamine.

Saame maksta eelarve piires. Lisatasusid on vähem kui 5% kogu palgafondist. Preemiaid ei maksta jõulude ega muude kalendritähtpäevade puhul.

Mina oma töö eest preemiat saanud ei ole.

 

Jaan Kabin, Koeru keskkooli direktor:

Preemiat ei ole üldjuhul võimalik maksta, raha napib.

Paljud õpetajad valmistavad õpilasi ette olümpiaadiks, juhendavad uurimistöid, panustavad väga palju suurte ürituste korraldamisse. Kui nad on seda edukalt teinud, oleme maksnud lisatasu.

Olen oma praeguses ametis liiga vähe olnud, et preemiast unistada.

 

Veera Sibrik, Mäetaguse põhikooli direktor:

Kaldun arvama, et meie kooli töötajate tunnustamise süsteem on tõhus. On meened, väljasõidud ja ühisüritused, lisatasud ja preemiad. Vallavalitsus väärtustab õpetajate tööd ja toetab igakülgselt.

Olen maksnud preemiat nii õpetajatele kui ka töötajatele. Näiteks õpetajate päeva puhul on saanud preemiat õpetajad ja ringijuhid. Eripreemia oli aasta klassijuhatajale, aasta klassiõpetajale, aasta aineõpetajale, aasta kolleegile ja aasta töötajale.

Kooli juubeli puhul said võrdsetel alustel preemiat kõik töötajad, samuti jõuludeks.

Veel üks näide tunnustamisest. Kooli 180. sünnipäeva puhul avati pink inglise keele õpetaja Tiiu Sepale, kes on koolis lapsi õpetanud juba 50 aastat.

Tegutsen vastavalt Mäetaguse põhikooli töötajate tunnustamise korrale. Lisatasu saavad kõik klassijuhatajad, ainesektsiooni juhid, õppenõukogu sekretär. Tunnustust jagatakse hästi tehtud töö eest: maakondliku olümpiaadi ettevalmistamine ja läbiviimine, kooli ainenädala korraldamine, õpilaste ettevalmistamine piirkondlikuks olümpiaadiks, sisekoolituse läbiviimine, projektis osalemine.

Kui vabad käed mul on? Mõistuse piires ja vastavalt valla kinnitatud korrale ning kooli eelarvele. Rahulolu-uuringud näitavad, et kooli personal on rahul.

Koos kollektiiviga olen ka ise saanud jõulutoetust.

 

Heidi Kiuru, Tartu Karlova kooli direktor:

Lähtume preemiate, lisatasude ja tulemustasude maksmisel oma kooli töötasustamise korrast. Nimetatud dokumendis on määratletud ka kriteeriumid, mille eest tasusid maksta saab. Lisatasu makstakse täiendavate tööülesannete eest, mis ei ole määratletud töölepingus ja ametijuhendis (nt  loovtööde juhendamine), tulemustasu nt kooli arendustegevuseks tehtud lisatöö, projektitaotluste kirjutamise ja projektide läbiviimise, olümpiaadidel/konkurssidel/võistlustel auhinnalisele kohale tulnud õpilaste juhendamise eest. Preemiate maksmist ette nähtud ei ole. Tulemus- ja lisatasu maksmisel saan lähtuda kooli eelarve võimalustest.

 

Peter Pedak, Tallinna prantsuse lütseumi direktor:

Lisatasu makstakse prantsuse lütseumis samadel alustel nagu teistes Tallinna koolides. Üldiselt tähendab see, et lisatasu võib maksta lisatöö eest ja kuni 50% palgast. Näiteks võib tuua eksami- või sisseastumisperioodi, olümpiaadideks ettevalmistamise, õppekava arendamise vm. Preemiat võib maksta tunnustusena väljapaistvate töösaavutuste eest või erakordse panuse eest ühekordses projektis – ja seda juhtub harva.

Haridusameti juhatajal on õigus määrata direktorile preemiaid ja toetusi kooli eelarves töötasudeks ette nähtu piires. Minu eelkäija on sellisel juhul preemiast loobunud ja palunud säilitada see summa meie palgafondis, et tunnustada pigem õpetajaid. Kavatsen tegutseda samamoodi.

 


HTM on koolipidajatele, koolijuhtidele ja õpetajatele koostanud juhendmaterjali, mis on abiks palgakorralduse aluste väljatöötamisel.

Need on leitavad siit: https://www.hm.ee/et/tegevused/opetaja-ja-koolijuht/toosuhted.