Ettevõtlike koolide parimad edulood on selgunud

19. okt. 2018 Kristi Krilovs "Ettevõtlik kool“ üle-eestiline koordinaator Ida-Viru Ettevõtluskeskus SA - Ettevõtlike koolide parimad edulood on selgunud kommenteerimine on välja lülitatud

„Ettevõtliku kooli“ korraldatud haridusfestivalil tunnustati maakondade parimaid koolide õppeprojekte ning tervitati 28 uut õppeasutust, kes on oma süsteemse tööga pälvinud kvaliteedimärgi „Ettevõtlik kool“.

Ida-Viru ettevõtluskeskuse juhatuse liige Pille Sööt tõdes, et tulevikuhariduse võtmeküsimus on, kuidas tuua rohkem põnevat ja kaasavat õppimismetoodikat koolidesse ja lasteaedadesse. „Oluline on, et õpetajad keskenduksid tunnis lisaks enda ainele ka teiste oluliste pädevuste arendamisele. Enam ei saa õpetada vanaviisi. Tuleb leida uusi mooduseid, et arendada noortes just neid oskuseid, mida nad tulevikuks vajavad,“ selgitas Sööt.

Edulugude konkursi kaudu soovib „Ettevõtlik kool“ selliseid häid näiteid eeskujuks tuua. Edulugude konkursile esitasid õppeprojekte koolid üle Eesti, finalistid valis üle-eestiline žürii ning parimad selgusid haridusfestivalil žürii ja publiku häälte põhjal.

 

EDULUGUDE KONKURSI TULEMUSED

Parim heategu kogukonnale

  1. Kiviõli 1. keskkool
  2. Uuemõisa kool
  3. Jõõpre kool

Parim noorte algatus

  1. Paide gümnaasium
  2. Vaimastvere kool
  3. Türi põhikool

Parim koostöö partneriga

  1. Kohtla-Järve Järve gümnaasium
  2. Saverna põhikool
  3. Kadrioru saksa gümnaasium

Põnevaim tund

  1. Väätsa kool
  2. Tartu rahvusvaheline kool
  3. Võru Kreutzwaldi kool

Ettevõtlik lasteaed

  1. Türi lasteaia kesklinna õppekoht
  2. Kohtla-Järve Kirju-Mirju lasteaed
  3. Taebla lasteaed

 

ETTEVÕTLIK LASTEAED

  1. Türi lasteaia kesklinna õppekoht, „Kingitus sajale Türi linna klienditeenindajale“

Türi lasteaia kesklinna maja Metsaottide rühma 4–5-aastased lapsed meisterdasid savist geomeetriliste kujundite õppimise käigus Eesti lipu värvides kaelaehteid. Tööhoog oli nii suur, et ehteid sai kokku üle saja. Ehetega üllatati tänutäheks linna klienditeenindajaid.

  1. Kohtla-Järve Kirju-Mirju lasteaed, „Minu kodu Kohtla-Järve“

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ehitasid lapsed koos vanematega lasteaia saali üles linna maketi, kus olid esindatud laste kodumajad ja lasteaed. Maketi materjali – pappkaste ja kangajääke ‒ saadi kohalikust õmblustöökojast ning toidukauplusest. Inspiratsiooniks tutvusid väikesed ehitajad eelnevalt oma rühmakaaslaste kodumajade ehituse ja disaini poolega ning muidugi sealsete lahkete elanikega.

  1. Taebla lasteaed, „Köhasiirup vanavanematele“

Nädal aega kestnud marjasiirupi valmistamine vanavanematele algas laste enda korjatud pihlakamarjade puhastamisega. Lapsed nägid, kuidas käib mahla aurutamine, ning aitasid purkide pesemisel ja kaunistamisel. Vanavanematele kingiti tervistav jook lasteaias tähistatud vanavanemate päeval.

 

PARIM HEATEGU KOGUKONNALE

  1. Kiviõli 1. keskkool, „Loomefest“

Suvel toimus õpilaste eestvedamisel värskelt loodud Lüganuse valla elanikele esimene suurüritus „Loomefest 2018“, mis leidis aset Kiviõli õunapuude pargis. Loomefesti eesmärk oli muuhulgas juhtida tähelepanu linna südames asuvale õunapuude pargile, mida tulevikus korrastada ja kujundada vaba aja veetmise ning ürituste korraldamise kohaks. Kogukonnapäeva külastajatel oli üritusel võimalik valida 24 loometegevuse vahel: loodi kunsti, rütmi, mänge, näidendeid, lavastati fotosid, kooti kangastelgedel ja tehti-õpiti muud põnevat.

  1. Uuemõisa lasteaed-algkool, „ULAkad märkavad ja jagavad“

Soov korraldada fotonäitus kasvas suuremaks pildistamise ja prügi koristamise aktsiooniks. Fotode  kaudu tutvustasid õpilased Eestit Erasmus+ projekti partneritele ning õppisid tundma teisi riike. Pildistamise teema „Prügi meie ümber“ tõi kodukanti koristama ka pered ning tulemuseks oli nii puhtam elukeskkond kui ka prügi täis veetud lagunenud hoone likvideerimine. Fotode kaudu said lapsed loovalt läheneda teemadele, nagu pere, hobid, koostöö, rahvakultuur. Fotohuvi päädis koolis foto- ja videoringi loomisega.

  1. Jõõpre kool, „Ronimisrada“

Jõõpre kooli õpilased otsustasid rajada kooli õuele juba olemasoleva välijõusaali juurde ronimisraja ning tegid mõtte ka teoks. Inspiratsiooni ja teadmisi hankisid idee välja pakkunud tollal 8. klassi noormehed Romet Ubakivi, Ranel Tomson ja Kevin Möldre mitmesuguste ronimisradadega tutvudes, kuid kooli ronimisrada ehitati kooli võimalusest lähtuvalt. Atraktsioon osutus väga populaarseks ning ei peeta paljuks järjekorraski seista.

 

PARIM NOORTE ALGATUS

  1. Paide gümnaasium, etendus „Päris tõde“

Paide gümnaasiumi gümnasistid Andriana Lomakina ja Erlanne Vahter lavastasid praktilise uurimistööna Paide muusika-teatrimaja teatrisaalis muusikalise etenduse „Päris tõde“. Stsenaariumi valmis noorte endi sulest, samuti võeti ette elluviimine. Ettevalmistusprotsess ja teostus sisaldasid muuhulgas lavastusega seotud finantstegevust, reklaami, lavakujundust ja kostüüme. Õpilastel õnnestus tegevusse kaasata paljud koolikaaslased, vilistlased ja õpetajad, kes panustasid omalt poolt etenduse kordaminekusse. Lõpptulemusena jõudis lavale publikult rohkeid kiidusõnu teeninud muusikaline etendus.

  1. Vaimastvere kool ,„Keeltekohvik“

Vaimastvere koolis õpivad lisaks eesti lastele, lapsed Iraagist, Süüriast, Ukrainast ja Venemaalt. Et anda oma panus mõnusa ja üksteisest hooliva kogukonna loomiseks, otsustasid kaks ettevõtlikku Vaimastvere kooli õpilast koostöös õpilasomavalitsusega korraldada kogukonnale mõnusa päeva, kus sai tutvuda mitmesuguste rahvustoitudega ning nautida Daniel Levi kontserti.

Projekti raames toimusid koolis kokanduse töötoad, mida juhendasid Vaimastvere kooli õpetajad. Retseptid valisid välismaalt pärit õpilased, kokkamisel oli abiks terve koolipere. Nii valmisid kiluvõileivad, kamavaht, kartulikotletid ja vareenikud. Kui need road on ka meie köögis üsna tuttavad, siis Süüria ja Iraagi mõjutustega road pakkusid erilist maitseelamust.

  1. Türi põhikool, „Õiepäev“

Õiepäev oli teistmoodi õppimise päev, mille eesmärk oli abistada noori oma tuleviku planeerimisel ning süvendada ühtsustunnet. Üritusse oli kaasatud kogu koolipere ehk umbes 560 inimest. Tunde andsid oma inspireerival moel kooli head sõbrad ning Türi endiste ja praeguste koolide vilistlased. Kooli territooriumil toimus noortele mitmesugust siduvat tegevust ja meelelahutust.

 

PARIM KOOSTÖÖ PARTNERIGA

  1. Kohtla-Järve Järve gümnaasium, „Teatrikonverents

Kolmepäevane teatrikonverents toimus koostöös TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilastega, kelle hulgas oli ka kooli vilistlasi ning kooli õpilastest koosnev korraldusmeeskond oli kaasatud võimeid proovile panema korraldamise eri valdkondades, alates modereerimisest kuni fotografeerimiseni. Täiskasvanutele mõeldud konverentsi täiendasid temaatilised töötoad, näiteks „Draamavõtted emakeeletunnis“. Teise konverentsipäeva lõpetas koosolemine põlevkivimuuseumis. Kolmas päev algas bussiekskursiooniga mööda Kohtla-Järve linna, kus külalistele oli giidiks kooli tollal 3. klassi õpilane Alex Rohesalu ja päev lõppes eri rahvuste kultuuride tutvustamise üritusega koolimajas, kus kohalviibijad said ülevaate Ida-Virumaal toimetavatest kultuuriseltsidest, sealsetest inimestest ja nende tegemistest. Avatud oli  kohvik Buffik ning toimus heategev laat.

  1. Saverna põhikool, „Kiiged kooli“

Saverna õpilaste südamesoov oli asendada koolihoovi katkiläinud kiik. Uue kiigeplatsi organiseerimine võeti ette kogu kooliperega ning vajaliku rahasumma kokkusaamiseks otsustati alustuseks korraldada tuluõhtu. Rolle ja tegevust jagus kõigile 1.‒9. klassini, alates kiigeplatsi ideekavandite ning tuluõhtu piletite ja reklaamide kujundamisest kuni isetehtud hõrgutiste müügi ja õnneloosini. Tuluõhtuga õnnestus koguda vajalik algkapital kiigeplatsi ehituseks, saada mõned toetajad ning töö võis alata. Õpilased uurisid ja arvutasid välja platsi ehituseks vajalikud materjalid ja nende kogused ning rõõmuga kühveldati liiva ja paigaldati turvaala piirdeid ning tehti muu vajalik platsi ettevalmistamiseks nii, et firmal jäi üle vaid kiik kohale tuua ja püsti panna.

  1. Kadrioru saksa gümnaasium, „Saksa keelega ettevõtlikuks“

Kooli majandusõppes on käimas uus projekt Euroopa Liidu Erasmus+ programmi kaudu. Selle eesmärk on tõsta saksa keele ja majandusõppe kvaliteeti. Projektis käivad vähemalt viis õpilast igal aastal tööpraktikal Alam-Saksi liidumaal asuvas ettevõttes ning külastavad partnerkooli. Samuti läbivad õpilased tööpraktika Tallinna ettevõtetes (Hurtigruten Estonia OÜ, Estravel AS, Rödl & Partner OÜ). Õppuritel on tänu koostööle ettevõtetega hea ettekujutus ettevõtte toimimisest ja ametistest-oskustest, boonuseks on keelepraktika.

 

PÕNEVAIM TUND

  1. Väätsa põhikool, „Kosmoseprogramm“

Väätsa põhikooli kosmosepäev tähendas teisisõnu „Kosmoseprogrammi“ pikemast teadusprojektide seeriast esimese heeliumpalli starti. Esimese lennu eesmärk oli õppida teadusjaamaga sidet pidama, lendu korraldama ning süüdata stratosfääris säraküünal. Meisterdamise töötubades ja tegevuses osales ligi sada noort ja täiskasvanut. Õpilastelt nõudis see projekt poole aasta pikkust iganädalast ja lõpus ka igapäevast pühendumist. Tegutseti kolmes meeskonnas: insenerid, programmeerijad ning kommunikatsiooni ja sündmuskorralduse tiim, õpilased said kogemuse eri vastutusvaldkondade rollide täitmise kaudu.

  1. Tartu rahvusvaheline kool, aineülene õpimoodul „Järeleproovitud ajalugu: ajalooliste leiutiste mudelite valmistamine“

Tartu rahvusvahelise kooli 6. klassi lapsed proovisid, kuidas toimivad tänapäeval ajaloolised leiutised. Teooriaga tutvutud, otsustati ise teha Spark Makerlabi lahkete töötajate abiga valmis keskaegne kiviheitemasin ja Vana-Kreeka vee jõul töötav äratuskell. Õpilased uurisid ühiselt leiutiste ajalugu, mõõtsid, joonestasid, planeerisid, katsetasid, pidasid edusammudest ja tagasilöökidest blogi, kirjutasid uurimistöö, tegid järeldusi. Masinad said võimsad.

  1. Võru Kreutzwaldi kool, „Goldbergi masinast Koeningseggi superautodeni“

Goldbergi masinaks nimetatakse seadeldist, mis koosneb paljudest lihtsatest mehhanismidest ja teostab väga keerulist teed pidi lihtsat ülesannet. Teadusteemaliseks võistlusteks valmistataval masinal pidi olema kümme elementi, tööaeg täpselt 30 sekundit ning lõpuks pidi masina operatsioonide doominoefekti tulemusena vabanema õhupall. Õpilane Hanno-Laur kutsus kokku meeskonna ja hakati projekteerima. Mõeldi välja elemendid ning ehitati need juhendaja abiga valmis. Võistlusel osalenud seitsmest Goldbergi masinast täitis võistlusülesande kõige täpsemalt Võru Kreutzwaldi kooli võistkonna masin: 30,26 sekundiga.

 

Haridusfestivalil tunnustati „Ettevõtliku kooli“ standardiga neid koole ja lasteaedu, kus on ette võetud organisatsiooni kujundamine tervikuna ettevõtlikuks koolis ja lasteaiaks.

Ettevõtlike koolide ja lasteaedade nimetust saavad uhkusega kanda veel 28 haridusasutust üle Eesti.

Baastase

Hiiumaa

Kärdla põhikool

Lääne Virumaa

Rakvere Rohuaia lasteaed

Tapa Pisipõnni lasteaed

Haljala kool

Rakke kool

Rakvere gümnaasium

Tamsalu gümnaasium

Väike-Maarja gümnaasium

Pärnumaa

Pärnu-Jaagupi põhikool

Pärnu Rääma põhikool

Tõstamaa keskkool

Järvamaa

Roosna-Alliku põhikool

Türi ühisgümnaasium

Võrumaa

Kääpa põhikool

Osula põhikool

Põlvamaa

Kanepi gümnaasium

Räpina gümnaasium

Saverna põhikool

Viljandimaa

Suure-Jaani kool

Saaremaa

Orissaare gümnaasium

Salme põhikool

Valjala põhikool

Valgamaa

Valga põhikool

Jõgevamaa

Adavere põhikool

Läänemaa

Palivere põhikool

Ida-Virumaa

Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium

Narva Soldino gümnaasium

Hõbetase

Voka Naksitrallide lasteaed

„Ettevõtliku kooli“ võrgustik on laienenud hoogsalt üle Eesti, sinna kuuluvad Saaremaal 7, Pärnumaal 12, Läänemaal 4, Raplamaal 4, Lääne-Virumaal 12 kooli ja 3 lasteaeda, Järvamaal 11 kooli, Viljandimaal 5 kooli, Valgamaal 5 kooli ja 1 lasteaed, Võrumaal 7, Põlvamaal 6, Tartumaal 3, Jõgevamaal 5, Ida-Virumaal 14 kooli ja 4 lasteaeda. Kokku kuulub võrgustikku 102 kooli ja 8 lasteaeda ning see laieneb üha.


Comments are closed.