Haapsalu kutsekool tõusis rahvusvahelisele pildile

Eesti võistleja Karl-Kevin Miinpuu tükeldab žürii valvsa pilgu all kana. Fotod: Annika Poldre

Haapsalu kutsehariduskeskuses (HKHK) peeti 12. oktoobril esmakordselt rahvusvahelisi võistlusi, kus lauakatmis- ja serveerimisoskuses võtsid mõõtu 12 riigi restoraniteeninduse õpilased ja sama ala professionaalid.

Coupe Georges Baptiste’i 28. Euroopa karikavõistlused tõid Haapsallu konkureerima viis elukutset alles omandavat noormeest ja kuus neidu. Proffide seas panid oma oskused proovile viis võistlejat.

Reedene võistluspäev oli osalejaile pingeline. Õpilastel tuli näidata oskusi alates kirjalikust testist, lauakatmisest ja tellimuse võtmisest. Järgnes praktiline tegevus. Hindajate silme all tuli teha külm eelroog – krevetikokteil, serveerida pearoog –, fileerida kala ja lõigata neljaks tervelt küpsetatud kana ning valmistada magustoit – flambeerida banaan. Kogu tegevust jälgis pingsalt kolmeliikmeline žürii. Samal ajal pidi võistleja kohtunikega vabalt võõrkeeles suhtlema.

Võistluskavas oli veel veinide ja kangete alkoholide pimetest, kus võistleja pidi maitse järgi ära tundma valge ja punase veini, viski ja brändi ning iseloomustama seda. Viimane ülesanne oli kokteilide valmistamine. Samal ajal tuli hindajatega vestelda ja kõikvõimalikele küsimustele vastata. Inglise või prantsuse keelt tuli tunda nii hästi, et sa ei jääks hätta kirjalikus testis ja vestluses. Iga ülesande täitmist jälgis eri žürii, kus üks liige oli Eestist.

Karl-Kevin Miinpuu flambeerib banaani.

Karl-Kevini esimene rahvusvaheline võistlus

Eestit esindas Haapsalu KHK 2. kursusel kokaks õppiv 17-aastane Karl-Kevin Miinpuu. Ta osales õpetaja Kersti Õimu õhutusel mais üle-eestilistel „Noore meistri“ võistlustel. Seal võitnud, pääseski ta rahvusvahelisele areenile.

Turbast pärit Karl-Kevin rääkis, et talle on väiksest peale meeldinud süüa teha. Seetõttu läks elukutsevalik kõhklusteta. Küsimus oli vaid, kas õppida Tallinnas või Haapsalus. „Siin koolis on väga hea õppida kokaks, sest selleks on suurepärased võimalused,“ ütles noormees.

Oma esimeseks rahvusvaheliseks võistluseks hakkas ta koos õpetaja Õimuga harjutama augusti lõpus. „Võistluse juhendit veel polnud, aga tegime õpetajaga plaani, millal mida harjutame, ja arvestasime umbkaudu, mis võib võistlusele tulla. Panime rõhku sellele, mida ma ei olnud teinud.“ Tagaplaanile jäi kevadel harjutatud lauakatmine, rohkem tähelepanu pöörasid nad kokteilidele ja kana lahtilõikamisele. Pärast tunde harjutas ta koos õpetajaga sageli kella üheksani.

Kõige raskemaks ülesandeks arvas noormees alkoholitesti. „Ma pean tundma aroomi, maitset, teadma, millega mingi alkohol kokku sobib,“ kirjeldas ta ülesannet. „Ma ei ole saanud seda piisavalt teha, olen algaja.“ Kõige kindlamini tundis ta enda praktilistes asjades: grillitud merikogre ja kana lahtlõikamises ja krevetikokteili tegemises. Igaks ülesandeks oli aega 15 minutit.

Varasem edu tõi võistlused Eestisse

Võistluste kvaliteedijuht ja üks eestvedajaid Tiiu Parm võistles ise professionaalina 2012. a Tokios. Seal tekkis tal võistlusi korraldava Prantsuse organisatsiooniga Coupe GB hea kontakt ja sestsaadik on ta osalenud igal aastal kohtunikuna või koos võistlejaga.

„See on minu lisatöö ja hobi,“ rääkis Parm, kelle igapäevatöö on kelnerite rendifirmas teeninduskvaliteedi juhtimine. Tartu KHK toitlustuse-teeninduse eriala lõpetanud ning seejärel sel alal rakenduskõrghariduse omandanud Tiiu Parm oli 2016. aastal Sloveenias võistlustel koos Pärnu kutsehariduskeskuse õpilase Erik Tammelehega. Sloveeniast naasis noormees kuldmedaliga. Nüüd oli Erik Tammeleht, Pärnu Kalamajaka restorani kokk, korraldusmeeskonnas.

Viimastel aastatel ongi Parm võistluse „Noor meister“ parimaid ette valmistanud Eestit esindama. Ta kiitis Karl-Kevini teenindajale vajalikku siirust, soojust ja lahkust. „Ta on väga kohusetundlik, palju vaeva näinud ning tahab anda endast sada protsenti ja rohkemgi,“ sõnas Parm.

Karl-Kevini etteastet oli jälgimas vanaema Ülle, kellel sel päeval süda puperdas. „Mul on väga hea meel, et ta sai Eesti meistrivõistlustel parima koha,“ sõnas vanaema, kes on 40 aastat kokk olnud.

Õimu tublid õpilased

Kui pooled osalejad olid võistelnud, ütles žürii liige Ülle Tamsalu Kuressaare ametikoolist, et igal võistlejal on ülesannete tõlgendamisel oma eripära ja seda žürii arvestab. „Kui hügieen on hea, võistleja töötab hästi, näha on, et ta on õppinud, siis ongi kõik hästi,“ lausus Tamsalu.

„Mul on väga hea meel,“ ütles Karl-Kevini õpetaja Kersti Õim peale oma õpilase kastme valmistamist. See ülesanne läks väga hästi ja teda kiitis ka žürii.

Kersti Õimu õpilased on Eestis võistelnud alates 2009. aastast eri nimetustega võistlustel ja alati tõusnud esimese kolme sekka. Sel aastal saadi 1. ja 2. koht. Tema õpilased on käinud neljal korral Eestit esindamas. „Mul on õpilastega vedanud,“ lausus Õim.

Ta jutustas, et võistlusteks valmistudes kaob õpetaja ja õpilase suhe. „Kui teed palju koos tööd, siis tekib juba nagu spordis treeneri ja treenitava suhe. Me saame sõpradeks,“ rääkis Õim. Paljud tema õpilased on jäänud valitud alale truuks, paljud on tipprestoranides juhtivatel kohtadel. Võistlustel on tal alati oma fännklubi.

Õim rääkis, et alustas 15-aastaselt koolivaheajal nõudepesijana. Enne 2008. aastal Haapsalus õpetajaametisse asumist oli ta 16 aastat toitlustusasutustes töötanud ning tõusnud teenindusjuhiks. Ta ütles, et teeninduse ja koka alal on tema koolis treenimiseks kõik võimalused ja kunagi pole tema soovidele vastu seistud. „Kui ma olen õpilasi treeninud, pole keegi mulle öelnud ei, seda ei saa. Meil on alati olnud jah-hoiak ja see kestab edasi. Meie koolis on head, siirad oma ala profid. Üldine õhkkond on hästi soe.“

Võitjast korraldajaks

Haapsalu võistluste üks korraldaja Erik Tammeleht meenutas oma kullavõitu 2016. aastal: „Ma polnud kuskil saanud nii sooja vastuvõtu osaliseks kui Sloveenias. Seal tekkis imeline perekonnatunne.“ Eelmisel aastal võistles Tammeleht profina Pariisis, kus saavutas Euroopas teise, maailmas kolmanda koha. „Mul on väga hea meel, et mul on olnud võimalus areneda paari aasta jooksul võistlejast võistluse korraldajaks,“ sõnas Tammeleht.

Ta kirjeldas Haapsalu võistluste ettevalmistust, kuidas korraldajad, kõik täiskohaga töötajad, hilisõhtuti pärast tööd telekonverentse pidasid. „See on vabatahtlik ettevõtmine, aga kõik korraldajad teevad seda hinge ja õhinaga. Meil on imeline meeskond,“ sõnas Tammeleht.

Omaenda võidud oli tema sõnul õppimise teekond, mis andis tohutult teadmisi teenindusest. „Ma ei oleks selliste teadmistega ega oleks siin, kui ma poleks võistelnud,“ ütles ta. „Tänu võistlustele õpid lühikese aja jooksul kontsentreeritult selgeks seda, mida muidu õpiksid aastate jooksul. Ma oskan kõike tänu välisvõistlustele, kus olen käinud.“

Tammelehe sõnul on Eesti võidud toonud ajapikku meile tunnustust ja kuvandi, et meie väike riik on paljuks suuteline. Et ei ole ainult Prantsusmaa ja Hispaania teenindusriigid, ka väikesed maad suudavad palju ära teha.

Eestile diplom ja kolmas koht

„Enamik asju läks hästi,“ arvas Karl-Kevin, kui oli võistluse lõpetanud. Kokteilide segamine tal enda arvates ebaõnnestus. Põhjusi oli mitu: prantslasest žüriiliikme, aktiivse vestleja inglise keelest oli raske aru saada. Segadust tekitas ka šeiker, mis kiilus kinni ega võimaldanudki kokteilitegu lõpetada.

Tammeleht ütles, et võistlus ongi üles ehitatud sellele, et sa räägid nagu pärsielus, kus baarileti juures võivad kliendid kogu aeg midagi küsida. Žürii hindab stressiolukorras toimetulekut.

„Kokteilide ülesande tulemus sõltub kogemusest ja kogemus tuleb ajaga selle järgi, kui palju oled ise kokteile teinud,“ arvas Tammeleht. „Kuna Karl-Kevin on noor, ongi tema kogemus väike.“

Iga riik õpib ja valmistub võistlusteks vastavalt oma võimalustele. Eestis ei ole õppekavas sommeljeetunde, mis on paljudes riikides, kus vein on kultuuri osa ja selle tundmine teenindaja loomulik oskus. Meie teenindajatele on seegi paras pähkel – meile omasemad joogid on õlu ja viin. „Siin tuleb mängu rahvuslik eripära,“ sõnas Tammeleht.

Restoraniteenindajate rahvusvahelised karikavõistlused on alguse saanud Prantsusmaalt. Organisatsioon Coup Georges Baptiste on võistlusi korraldanud 50 aastat. Igal aastal valitakse koostöös kohapealsete korraldajatega välja ülesanded, mida on võimalik teha. Nii said ka eestlased ülesannete valimisel kaasa rääkida.

Karl-Kevin sai osalussertifikaadi. Proffide seas võistelnud ja Eestit esindanud Diana Tšistjakova, kes töötab Tallinnas baarmenina, esindas Eestit ka 2014. a Euroskillsi rahvusvahelistel võistlustel. Haapsalus saavutas Tšistjakova kolmanda koha. Mõlema võistluse esikohad läksid Prantsusmaale.

Euroopa võistlused viisid Haapsalu KHK rahvusvahelisele pildile. Auhindade kätteandmise galal ei olnud külalised korraldajatele aplausiga kitsid.

Võitjad

• Õpilased: 1. Prantsusmaa, 2. Sloveenia, 3. Taani.
• Profid: 1. Prantsusmaa, 2. Belgia, 3. Eesti.