20. oktoobril korraldas Tallinna haridusamet koostöös partneritega esimest korda haridusfestivali „iduEDU“.

Festival toimus Tallinna kesklinna hariduskvartalis ehk inglise kolledžis (lasteaia teemad), Kesklinna põhikoolis (põhikooli teemad), reaalkoolis (gümnaasium) ja keskraamatukogus (täiskasvanute õppimine).

Festivali kava oli pikk ja tihe, üle saja töötoa, nii et jõudsin seal oldud nelja tunni jooksul tutvuda vaid kümnendikuga sellest. Silma hakkas aga see, et kõike uut, mis oli välja nuputatud, näidati ette ja lasti külastajatel ka ise läbi teha, loengut keegi ei pidanud.

Näiteks inglise kolledžis demonstreeris oma kõrget IT-taset vene õppekeelega Liikuri lasteaed Lasnamäelt. Festivalikülastajate lapsed pidid seal pisikesele Ozoboti robotile tõmbama ette joone, mida mööda see saaks oma riigist õige lipu juurde minna. Robotpallile joonistasid lapsed aga ette tee tahvelarvuti ekraanile. Programmeeriti ka Blue-Boti roboteid, loeti QR-koodi ja tehti palju muud kõrgtehnoloogilist. Üks lapsevanem ütles, et sellel lasteaial on 9. klassi tase.

Kesklinna põhikoolis õpetas Margarita Demtšenko festivalile tulnud eesti lastele vene keelt nii, et ei öelnud ühtki sõna eesti keeles. Ta astus üht värvi ringilt teist värvi ringile ja ütles vene keeles iga ringi värvi. Lapsed tegid järele, kuni kõigil oli neli põhivärvi vene keeles peas. Siis hakati nelja värvi klotsidest torni ehitama ja iga klotsi värv valiti täringuviskega. Kõik said selgeks, kuidas on vene keeles „viska“. Järgmise mänguga õpiti juurde sõnad „hea“ ja „halb“, „ilus“ ja „kole“, „üles“ ja „alla“ jm. Lapsed õppisid vene keelt suure huviga.

Kõrvalruumis andis 21. kool haridusfestivalile tulnud koolilastele näidistunni konna teemal. Õpetaja rääkis lühidalt, kuidas kullesest saab konn, ja näitas juurde videolõike. Seejärel ehitas iga laps endale Lego WeDo roboti detailidest hüppava konna ja kõige krooniks võisteldi, kelle konn hüppab kõige kiiremini üle laua. Järgmisena õppisid matemaatikaõpetajad robotile matemaatikaülesandeid andma. Kaks õpetajat oli tulnud sellesse tundi isegi Narvast.

Kuristiku gümnaasiumi õpitoas said festivalikülastajad ühel jalal kujundilt teisele hüpata, suure palli peal istuda jne. Need olid mõned nipid, millega see kool oma lapsed koolipäeva jooksul liikuma paneb. Teises õpitoas võtsid lapsed tervishoiumuuseumi kipsist inimkehal siseorganeid välja ja panid neid tagasi. Kodundusklassis valmistasid kodundusõpetajad telediktor Priit Kuuse juhendamisel eksootilisi hõrgutisi.

Reaalkoolis jättis kummalise mulje virtuaallabor, kus inimesed kätega vehkisid, virtuaalprillid peas. Selle labori juures oli paras järjekord. Siis aga tutvustati mulle kuulsat Edtech World Touri asutajat ja Euroopa haridusinnovatsiooni uurijat Svenia Bussoni. Temagi oli tulnud „iduEDU“ haridusfestivalile. Rahvusvaheline tähelepanu! Tal oli kaasas raamat „Exploring the future of education“ ehk „Hariduse tulevikku avastamas“. Svenia Busson näitas sealt peatükki Eestist, milles on juttu HITSA-st, Birgy Lorenzist, Mart Laanperest jt.