Keelekaste: Ja veidraima pealkirja auhinna saab …

19. okt. 2018 Priit Põhjala - 2 kommentaari

Priit Põhjala.

Kolm aastat tagasi kirjutasin „Keelekastes“ kollasele ajakirjandusele omastest liialdavatest pealkirjadest, mis madala tähelepanu ja hiireklõpsude nimel lugejaid sihilikult eksitavad, olles sageli ka keeleliselt küündimatud (vt „Ja koledaima pealkirja auhinna saab …“, ÕpL, 28.08.2015). Pealkirjadest, küll pisut teise nurga alt, on juttu seegi kord.

Eelmisel nädalal toimus Frankfurdis taas maailma suurim raamatumess, kus tähistati mitut ümmargust aastapäeva. Mess ise leidis aset seitsmekümnendat korda, paaril tähtsal suurkirjastusel oli juubelisünnipäev ja juba neljakümnendat aastat järjest antakse välja messiga seotud Diagram Prize’i – rahvusvahelist auhinda aasta veidraima pealkirjaga raamatule.

Diagram on kirjandusauhind, mida ei maksa võtta liiga tõsiselt. Seda hakati 1978. aastal välja andma puhtalt selleks, et töisesse ja üksluiseks kippuvasse messimelusse rohkem lusti tuua; üks selle eestvedajaid, ajakirja The Bookseller veerukirjutaja Horace Bent on tuntud suure lõuapoolikuna; võiduka pealkirja esitajat premeeritakse pudeli „küllaltki joodava“ klareti või šampanjaga ning hääletajaid julgustatakse auhinnale esitatud raamatuid mitte lugema – oluline on üksnes pealkiri, mitte sisu.

Teisalt ei saa Diagrami alahinnata, sest sellega kaasneb suur avalikkuse tähelepanu, kohati vaata et suuremgi kui näiteks kuulsa ja maineka Bookeri auhinnaga. Aastal 2008 otsustas Diagrami võidu üle 8500 hääletajat, samas kui Bookeriga seotud avalikul hääletusel osales 7800 inimest. Niisiis on võit, isegi nominatsioon raamatute autoritele ja kirjastajatele tõhus reklaam ja on ka täheldatud, et mõnedele raamatutele valitakse pealkiri nimelt lootuses, et see võidab järgmise Diagrami.

Tihtipeale peitub kummaliste pealkirjade taga täiesti tõsine, lihtsalt ülimalt spetsiifiline sisu. Näiteks „Kuidas vältida suuri laevu“, üks Diagrami võitjaid, on eralaevajuhtidele mõeldud kasulik käsiraamat, mis õpetab neid tegutsema suurte kaubalaevade lähedusse sattudes. Aga nagu juba öeldud – tähtis on üksnes pealkiri. Ja nii annakski Diagrami nominentidest ja võitjatest koostada sama jabura loetelu nagu Saint-Victori raamatukogu väljamõeldud raamatute loend Rabelais’ „Pantagruelis“, mis sisaldab muu hulgas selliseid kurioosume nagu „Õigusteaduse püksiväravast“ ja „Üli­teravmeelne küsimus sellest, kas tühjuses sumisev kimäär võib alla neelata sekundaarseid intentsioone“.

Diagrami on võitnud näiteks „Marmelaad: selle eelkäijad, ajalugu ja roll tänapäeva maailmas“, „Turvalise sadomasohhismi käsiraamat lesbidele“, „Vanade haudade taaskasutamine“ ja „Kanala kindlustamine mäekollide vastu“. Nominentide hulgas on olnud „Ahvi vaade inimeste evolutsioonile“, „Kontoritoolide taksonoomia“, „Jaapani lõunasöögikarpide esteetika“, „Kuidas kirjutada raamatut sellest, kuidas kirjutada raamatut“, „Kuidas teritada pliiatseid“ ja „Kuidas teekannusoojendajad muutsid maailma“. Aastal 2012 esitati auhinnale ka üks eesti raamat: „Eesti sokikirjad ilma laande laiali“ („Estonian Sock Patterns All Around the World“).

Aga kummastavatele pealkirjadele satub raamatusõber Frankfurdi messil ka Diagramist sõltumata. Mina olen aastate jooksul messil käies kohanud selliseid pentsikusi nagu „Lemmik­orava kasvatamise õpetus“, „Kuidas olla ühtaegu homo ja kristlane“, „Nüpeldamise ajalugu“ ning „Ma pissin selle peale (ja teisi luuletusi kassidelt)“. Ja see on vaid murdosa raamatumaailma imevärklikkustest!

Muuseas, just selle loo kirjutamise ajal sain meili kirjandusagendilt, kes soovitas mul tutvuda ühe uue lootustandva raamatuga. Mulle jäi kohe silma intrigeeriv pealkiri, aga et kirjastaja jaoks on siiski olulised ka taust ja sisu, uurisingi potentsiaalset menukit veidi lähemalt. Sain teada, et raamatu autor on geneetikaõppejõud, selle on välja andnud korralik ülikoolikirjastus ja see räägib köögiviljade paljunemisest. Ah soo, raamatu pealkiri! Nojah, see oli „Seks köögilaual. Taime- ja toiduromantika“.


2 kommentaari teemale “Keelekaste: Ja veidraima pealkirja auhinna saab …”

  1. luule ütleb:

    Ega muud saa ütelda, kui et geneetikul ka oli veel kasutamata geene, millel markerid olid rikkis.

  2. Valdar Parve ütleb:

    … mis sisaldab muu hulgas selliseid kurioosume …? Kas ka sellist kurioosumi? Sada üks Eesti mõisa?
    Koolis õpetati hoolega, et põhjus ja mõis on aasta tüüpi. Põhjuseid, mõisaid. Miski kisub kaalutlema, kas mitte “sellist kurioosumit” ja “selliseid kurioosumeid”. Et “sellist muuseumi” ja “selliseid muuseume”, see on ladinakeelset silbitamist õppinule loomulik. Kurioosumiga nii ei ole.
    Intuitsioon ütleb keeletundlikule, et seadusi ja otsuseid, aga toimetaja ei tee teist nägu, kui kirjutatakse seaduseid ja otsusi. Palun keelekella sel teemal!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!