Kuldsed käed on oodatud

5. okt. 2018 Annika Poldre toimetaja - Kommenteeri artiklit

Uue õppeaasta esimene koolipäev Ida-Virumaa kutsehariduskeskuses. Foto: Ida-Virumaa KHK

 

Suvine vastuvõtt ei toonud ameti- ja kutsekoolidele üllatusi. Pea kõikidele õppekavadele leidus õppida soovijaid. Mõni eriala osutus oodatust populaarsemakski. Kasvab huvi mittestatsionaarse õppe vastu.

Luua metsanduskoolis on kolm õppekavarühma: aiandus, metsandus ning reisimine ja turism. Kõige enam sooviti Luual õppida matkajuhiks, kus konkurents oli 2,3 tahtjat kohale. Konkurents oli teistelegi aladele, harvesterioperaatoriks koos kutsekeskharidusega soovis õppida peaaegu kaks korda rohkem tahtjaid, kui kohti oli. Sama tihe oli konkurents arboristidel. Ka metsanduse spetsialistiks ja forvarderioperaatoriks koos kutsekeskhariduse omandamisega pürgis rohkem soovijaid, kui õppekohti oli.

Tulemused ei ole üllatavad,“ sõnas kooli kommunikatsioonijuht Toomas Kelt. Loetletud erialad on olnud populaarsed aastaid. Napilt jäid esiviisikust välja metsur ja mittestatsionaarse õppe maastikuehitaja, kus konkurss oli üle ühe soovija õppekohale. Kuigi seekord oli vähem huvilisi põhikoolijärgsesse maastikuehitaja õppesse, ei jäänud Luual ükski eriala avamata.

Kelt lisas, et üha enam inimesi soovib saada erialast haridust mittestatsionaarses õppes ning see tendents on aasta-aastalt kasvanud. Lisavastuvõtt sessioonõppesse avati augusti lõpus ja kestab oktoobri 4. nädalani.

Hiiumaal tabati kuuma teemat

Hiiumaa ametikooli vastuvõtt oli väga hea, arvas arendusjuht Signe Leidt. Avati kõik õppegrupid, sh kaks töökohapõhist: plastitöötlemise seadistaja ja puitehitiste restauraatori oma.

Jätkuvalt tahavad paljud õppida väikesadama spetsialistiks. Kõige suurem oli huvi aga uue, linnaaedniku õppekava vastu. Aednikuks saab õppida mõnes teiseski kutsekoolis, ent linnaaednik on midagi uut. Hiidlased panid tähele, et linnaaiandusest on saanud maailmas kuum teema. Häid näiteid kogukonnaaedade ja linnaaianduse arendamisest võib leida mitmelt poolt. Linnaruumi kujundamisel lähtutakse üha rohkem põhimõttest, et seal saab lisaks ilupuudele ja -põõsastele ning lilledele kasvatada ka toidukultuure.

Uue õppekava autor on kooli aianduse juhtõpetaja Lylian Meister. Eriala tõi õppijaid enamasti mandrilt, aga ka Hiiumaalt. Tahtjaid oli rohkem kui vastuvõetuid ja 2019. õppeaastal avatakse uus grupp.

Teistel erialadel oli Hiiumaal vastuvõtt tavapärane. Mõnel alal – näiteks palkmajaehitaja puhul – oli konkurss väike, mõnel avaldusi parasjagu, et grupp avada, nii oli näiteks maastikuehitaja erialal.

Leidt rääkis, et viimastel aastatel on neil enam kui pooled õppijad tulnud mandrilt. Kuna saare elanikkond ei ole suur – alla 10 000 –, arvestatakse õpet planeerides oma kogukonna vajadusi, aga jälgitakse ka mujal Eestis toimuvat. „Kui õppijad on rahul, siis levib hea sõna kiiresti ja meile tullakse õppima ka Lõuna-Eestist või Ida-Virumaalt,“ sõnas Leidt. Õppijate hulgas on palju neidki, kes on tänu koolile tulnud kodusaarele tagasi.

Raamatupidajad ei kao

Kuressaare ametikoolis võeti kuni 9. septembrini vastu sooviavaldusi vabadele kohtadele. Põhiharidusjärgsetes kutsekeskhariduse õpperühmades oli vabu kohti kujundaja-stilisti, majutusteenindaja ja väikelaevaehitaja erialal ning mitmes tsükliõppes.

Saaremaal olid kõige populaarsemad raamatupidaja ja kujundusgraafiku eriala. Raamatupidamises avati plaanitud ühe õpperühma asemel kaks, kus teadmisi hakkas omandama 28 õppijat. „Raamatupidamine on üks neist erialadest, kus OSKA raporti info ja inimeste huvi eriala vastu ei ole kooskõlas,“ arvas teabejuht Taavi Tuisk. See pole ka eriala, kuhu õppijad tuleksid vaba aega veetma, sest vaevalt on nii palju inimesi, kellele finantsarvestus on hobi. Tuisk oletas, et pigem ajendab õppima vajadus teha oma ettevõtte raamatupidamist, aga ka karjääri- või lisateenistuse võimalus.

Ka kujundusgraafiku erialale võeti plaanitud ühe rühma asemel vastu kaks. „Kuulutasime välja ka täiendava vastuvõtu. Oli meeldiv üllatus, et avaldusi tuli üle 40,“ rääkis Tuisk.

Tundub, et viimastel aastatel on levinud sõna sellest, et meil saab väga hea disainmõtlemise põhja koos käeliste oskustega,“ oletas ta. See teadmine on ulatunud saarelt kaugemalegi, sest pooled õppida soovijad tulid mandrilt või Hiiumaalt.

Kool saaks rohkemaid õpetada. „Meilt saab head oskused ja aluse edasiseks tööks ning karjääriks,“ jätkas Tuisk. Paraku eelistab suurem hulk noori ja nende vanemaid üldkeskharidust.

Kuressaare ametikool teeb edusamme ka töökohapõhise õppe edenemises. Talvel alustati Pärnus töötavate spaateenindajate kursusega, teist aastat avati hooldustöötajate töökohapõhise õppe rühm. Erialavalikut laiendada on keeruline, sest eelkõige on vaja tööandjate huvi ja võimalust töökorraldust nii planeerida, et töötaja saaks ka õppida.

Restaureerimine on popp

Haapsalu kutsehariduskeskuses oli tänavu õppida soovijaid veidi vähem kui eelnevatel aastatel ja konkursidki väiksemad. Kõige populaarsemad olid tavapäraselt raamatupidamise, IT-süsteemide spetsialisti ja mööblirestaureerimise eriala, samuti majutusteenindus. Tisleriks soovijaid oli rohkem kui varasematel aastatel. Ükski eriala avamata ei jäänud, aga vabu õppekohti oli mitmel erialal ning seetõttu kuulutati välja täiendav vastuvõtt kuni septembri lõpuni. Septembri viimaseks nädalaks oli laekunud 62 avaldust, mis arendusdirektor Aile Nõupuu hinnangul on tavapärane. Kõige enam tuli neid täiskasvanuõppes koka ja hooldustöötaja erialale.

Tallinna ehituskoolis sügisene vastuvõtt üllatusi ei toonud. Kommunikatsioonijuht Liisi Tomingase sõnul on endiselt väga populaarsed viimistlusega seotud oskused, samuti puitmaterjalide töötluse õppekava. Nii nagu Haapsalus on Tallinna ehituskooliski menukas restaureerimise õppesuund. Elektrikuks tuli õppima mõne eelmise aastaga võrreldes veidi rohkem noori. Suuremat kandideerijate hulka oodati üldehituserialadele.

Ida-Virumaal varasemast vähem eesti keeles õppijaid

Ida-Virumaa kutsehariduskeskus tegutseb Jõhvis, Sillamäel ja Narvas. Õppedirektor  Riina Veidenbaum loetles tosina kõige populaarsemaid erialasid: tekstiilkäsitöö, IT-süsteemide nooremspetsialist, sisetööde elektrik, kergete rõivaste rätsep, laotöötaja, raamatupidaja, kokk, müüja-klienditeenindaja, IT-tugiisik, multimeedia nooremspetsialist, abikokk, kondiiter.

Huvi vähesuse tõttu ei avatud 4. taseme kutsekeskharidusõppes automaatiku ja tisleri ning 4. taseme kutseõppes metallilõikepinkidel töötaja ja betoonkonstruktsioonide ehitaja õpet. Kaalumisel on nende avamine talvel. Vähenenud on eesti keeles õppida soovijate arv. Vabadele õppekohtadele võetakse õppima kogu õppeaasta jooksul.

Järvamaa kutsehariduskeskuses täitusid hästi kutsekeskhariduse õppekavadel sõiduautotehniku ja hobuhooldaja eriala. Täiskasvanud sessioonõppijate seas olid jätkuvalt populaarsed pottsepa ja tegevusjuhendaja amet ning põllumajanduse elukutsed. Üha populaarsemad on töökohapõhine ja sessioonõpe.

Tootmine on igav

Tartu kutsehariduskeskusele laekus sisseastumisavaldusi rohkem kui mullu. Direktor Tõnis Lukas rõõmustas, et kutseõppes õppijate langus on pöördumas tõusuks. Enim avaldusi tuli raamatupidaja erialale, kuhu oli kooli suurim konkurss – ühele kohale üle nelja. Popp oli ka ärikorralduse spetsialisti ala. Keskhariduse baasil olid populaarsemad juuksuri ja tarkvara arenduse noorem­spetsialisti erialad. Põhihariduse baasil toodi kõige enam avaldusi taas IT-süsteemide nooremspetsialisti, ehitusviimistluse ja mootorsõidukitehniku erialale.

Hästi võeti vastu uued erialad: kasutajakogemuse disaini nooremspetsialistiks, süsteemiadministraatoriks ja põhihariduse baasil mehhatroonikuks õppida soovijaid oli rohkem kui õppekohti.

Metallierialadele, nagu koostelukksepp ja metallilõikepinkidel töötaja, laekus avaldusi vähem, kui oli õppekohti. „See on pikaajaline suundumus ning ei puuduta mitte ainult Tartu KHK-d, vaid kogu Eestit ning Euroopa koole tervikuna,“ selgitas turundusjuht Kaire Mets. „On väidetud, et klassikalised tootmise ja tööstusega seotud erialad on vähem nähtavad ning osalt seetõttu ei oska noored ennast selliste ametitega seostada. Küllap peetakse tootmisvaldkonda rutiinseks ja ehk on tegureid teisigi.“

Kuid mehhatroonika erialal avati Tartus kaks õppegruppi nii põhi- kui ka keskhariduse baasil. „Mehhatroonikas nähakse ilmselt rohkem perspektiivi,“ arvas Mets. „Usun, et IT ja robootika üldine populaarsus noorte seas võib mõjutada seda eriala valima.“ 

Tartu KHK arendab tehnika valdkonna õpet ka uute simulaatorite abil. Mehhatroonikute, elektrikute ja autodiagnostikute õpetamisel plaanitakse kasutusse võtta CNC-pingi simulaatorid.

Pärnumaa kutsehariduskeskuses avati tänavu uus õppekava: fotoelektriliste elektritootmissüsteemide paigaldus, kuhu võeti vastu kaheksa soovijat. Tehnikaõppeosakonna juhataja Jüri Puidet rääkis, et õppijate soove arvestades korraldatakse see sessioonõppena. Tasemeõppes on Pärnu kutsekoolil ainsana see õppekava. Pärnakad said toetust ka simulaatorite hankeks, kokku saadakse kaheksa uut seadet, neist seitse tehnika valdkonnale.

 


Vajatakse kutseharidusega töötajaid

OSKA raport Eesti tööturu kohta (2017) toob välja kasvava vajaduse IKT-spetsialistide, tehnikute ja mehhatroonikute, tehnikavaldkonna inseneride, metsamasinajuhtide, õdede, hooldajate, füsioterapeutide, psühholoogide, äri- ja andmeanalüütikute, ostu-, müügi- ja turundusspetsialistide järele. Rohkem uut tööjõudu nõuavad ametid, kus töötajate asendusvajadus on suurem: tegevusalade juhid, mootorsõidukite juhid, loodus- ja tehnikateaduste, äri- ja haldus- ning tervishoiu ja pedagoogika spetsialistid, ka ehitustöölised. Iga kolmas uus töötaja peaks olema kutseharidusega.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!