Kunstid õpetaja portfellis

Kunsti abil saab õpetaja häälestada oma õpilasi tunni teemale, näitlikustada neile ülesandeid, harjutada koostööd, pakkuda puhkepausi, lihtsustada üleminekut vahetunnist tunnile jpm.

Kunsti saab appi võtta ka olukorras, kus verbaalne suhtlus tundub liialt pinnapealne, aeganõudev või puuduvad vajalikud sõnad olukorra lahendamiseks. Teame ju kõik ütlemist, et üks pilt võib öelda rohkem kui tuhat sõna. Kui palju kunsti võimalusi aga koolis kasutatakse? Kas seda kuskil ka õpitakse ja õpetatakse? Praegu õpitakse kunsti kasutamist õppeprotsessis eelkõige üksteiselt, kuid õppimist toetavad ka suuremad projektid ning õpetajatele töötatakse välja ka koolitus­kavasid.

Üks näide selle kohta on eelmisel aastal käivitatud Euroopa viie riigi koostööl põhinev Erasmus+ strateegilise partnerluse projekt „Õpetajate ja õppurite toetamine kunstidega: suhtetervis Euroopa koolides“ („Sustaining Teachers and Learners with the Arts: Relational Health in European Schools“ ehk STALWARTS).

Kunst toetab ka HEV-lapsi

Ingliskeelsel akronüümil STALWARTS on ka tähendus: vapper, lojaalne, usaldusväärne, töökas. Ühelt poolt võiks see tähistada projektis osalevaid ülikoole ja nende partnerkoole, kuid pigem seostaksin selle kunstidega õpetaja portfellis või lauasahtlis – nad on seal käepärased ja valmis, et luua atmosfääri, koondada tähelepanu, olla suhtlusvahendiks.

Projekti koordineerib University of the West of England, Eestist osaleb projektis Tallinna ülikooli kunstiteraapiate üksus ja Randvere kool. Teised projektipartnerid on Bologna ülikool, Bergeni ülikooliga seotud Grieg Academy of Music Therapy Research Center ja Porto ülikool. Igal ülikoolil on oma partnerkool.

Projektis osalejad usuvad, et kunstid on eriti hea tugi nendele noortele õppuritele, kes on formaalhariduses ebasoodsas olukorras, olgu põhjuseks siis nende vaimne tervis, õpisuutlikkus või sotsiaalsete suhete piiratus. Projektis osalevadki kaks „teise võimaluse“ ehk täiskasvanute kooli, üks Bergenist ja teine Portost. Mõlemas neist rakendatakse muusikat ja teisi kunstiliike eneseväljenduse, suhtlemisjulguse, koostööoskuse ning õpimotivatsiooni edendamiseks ning elus edasi pürgimise toetamiseks.

Tallinna ülikoolile pole kunsti abi õpilasele just suur uudis, sest meil on kunstiteraapiaid magistriõppes õpetatud juba üle kümne aasta. Senised sihid on olnud seotud loovterapeutide (kunstiterapeutide, muusikaterapeutide ning tantsu- ja liikumisterapeutide) ettevalmistamisega, kes töötavad peamiselt rehabilitatsioonis, tervishoius, nõustamiskeskustes, sotsiaalhoolekandes, erapraksises. Viimastel aastatel on mitmed koolid kaasanud loovterapeute ka tugimeeskondadesse. Kui tervishoiuasutustes on loovterapeudil ravi eesmärkidest lähtuvad ülesanded, siis koolis töötavate loovterapeutide tegevus on suunatud õpilaste toetamisele hariduseesmärkidest lähtudes. Loovteraapias kasutatakse kunsti eneseväljenduse ja suhtlemisvahendina. Lapsele ja noorele on muusika, kunst, tants omased eneseväljendusvahendid, nende kaudu saab tunda, mõista ja öelda rohkem, kui verbaalne suhtluskanal seda ehk võimaldab.

Käesolev projekt astub loovteraapia raamidest siiski välja ning püüab õpetajaid varustada lihtsate muusikal, kunstil ja liikumisel põhinevate harjutustega, mida saab eesmärgistatult tunni tegevustesse integreerida. Projekt toimib tegevusuuringuna, kus õpetajad on oma tegevuse ja õpilaste reageeringute uurijad.

On hea, kui igal õpilasel on oma lemmikpill, on märganud õpetaja Aet Urbas.

Helikunst koolis õpet toetamas

Randvere koolis võeti kevadel projektis kasutusele lihtsad ja lõbusad muusikainstrumendid, millega saab tekitada põnevaid helisid. Muusika toodi nii väikeklassi, individuaalõppesse kui ka tavalisse suurde klassi. Mõned näited, kuidas seda on tehtud.

Helid ja tunni algus. Randvere koolis kasutab üks õpetaja helikaussi, mis aitab õpilastel oma tähelepanu algavale tunnile koondada ja õppimisele keskenduda – kõik kuulavad helikausi heli. Kui see vaibub, siis istutakse oma kohale ning mõtted ja meeled ongi koos helikausi heliga klassiruumi jõudnud.

Helid ja emotsioonid. Nende tundmaõppimiseks saab otsida emotsioonidega kokku sobivaid pillihelisid ja muuta emotsioonid sel viisil kuuldavaks. Huvipakkuva pilli ja helidega saab hajutada paha tuju, vaigistada liigse elevuse või pakkuda hetkeks puhkust.

Helid ja aastaajad. Pillide ja helidega saab kirjeldada mitmesuguseid teemasid, nii aastaaegu, numbreid kui ka suhteid. Muusika kaudu saab end kuuldavaks ja nähtavaks teha ka laps, kes kipub sõnaosavate klassikaaslaste varju jääma.

Helid ja koostöö. Lihtsad rütmiharjutused võimaldavad üksteiselt õppida ja rütmide sobitamine eeldab teise mängija tähelepanelikku kuulamist.

Helid ja suhted. Projekti STALWARTS pealkirjas on sõna „suhtetervis“ (relational health). See termin määratleb õpilasele oluliste suhete kvaliteedi, lähtudes sellest, kuivõrd suhted tema arengut soodustavad ja toetavad. Koolis iseloomustab see suhteid sõbra, õpetaja ja kooli kui kogukonnaga, kuhu õpilane kuulub. Kunstiga saab suhtlusele ja koostööle anda uue värvingu, vähendada eelarvamusi ja suurendada sallivust, esitada väljakutseid ning luua mõistetud-kaasatud olukordi.

Koolituskava õpetajatele ja tugispetsialistidele

Esimese projektiaasta jooksul on välja töötatud koolituskava õpetajatele ja kooli tugispetsialistidele. Koolituse esimene moodul „Kunstidel põhinevad töövõtted koolikeskkonnas rakendamiseks“ (6 EAP) käivitub aasta lõpus. Huvilised saavad selle kohta lisainfot Tallinna ülikooli kodulehelt https://www.tlu.ee/treener, sealt ava „kunstiteraapiad“.