Päriselu paneb koolilaste silmad särama

19. okt. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - Päriselu paneb koolilaste silmad särama kommenteerimine on välja lülitatud

Ettevõtluspäeval tutvusid Pärnu Vanalinna põhikooli lapsed linna asutustega. Foto: Marje Vaan

 

Pärnu Vanalinna põhikoolis on tosina aastaga üles ehitatud õpilaste ettevõtlikkuse arendamise süsteem, mis haarab oma võrku juba esimese klassi jütsid ega lase neid enne lahti, kui põhikoolitunnistus käes. Poole tuhande õpilase ja õpetajate tegevust koordineerib väsimatult huvijuht Marje Vaan, kes rääkis intervjuus Õpetajate Lehele, kuidas nii suur vägi ühes suunas liikuma saada.

 

Haridus- ja teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ tunnustuskonkursil pälvisite mullu sügisel laureaaditiitli ja teid tõsteti esile kui tublit ettevõtluse õpetajat. Kuivõrd andis tunnustus hoogu juurde?

Marje Vaan: Saime sellest kõvasti hoogu juurde. Mul tekkisid veel suuremad unistused, mida pole jõudnud täide viia, aga samme selleks olen astunud. Nimelt on mu suur soov viia meie kooli 560 õpilast üheks päevaks maale, et nad näeksid võimalikult palju päris elu, taime- ja loomakasvatust – mida pannakse maha kasvama, kuidas loomadega toimetatakse, kust tuleb piim jne.

Kujutasin ette, kui palju annab lapsele üks päev, mil nähakse kõike oma silmaga ja saab ka kaasa lüüa. Kirjutasin projekti, aga rahastust ei saanud.

Kas ettevõtliku inimesena otsite raha edasi?

Jaa, kindlasti. Meie eesmärk on ju näidata lastele maaelu sellises vaates, mida nad pole kogenud. Kujutlesin vaimusilmas, millised teadmised eluks lapsed sellest päevast saavad. Oidrema mõis oli valmis meid vastu võtma ja ka ainetunde korraldama.

Kas teie juurde on tuldud ka kogemusi saama?

Uksest sisseastujaid pole olnud. Kajastame kõike, mida teeme, kooli kodulehel ja Facebookis. Me ei hoia midagi omale. Alati on üleval värske info ja pildid tehtust, vanemad on kursis kõigega. Just lõppes ettevõtlusnädal. Iga õpilane käis mõnes asutuses. Oli suur töö sõlmida kokkulepped vastuvõtjatega. Olen alati andnud neile ka juhiseid, millele tasub lastega kohtudes tähelepanu pöörata.

Ei-ütlejaid pole olnud, Pärnu kogemus on hästi meeldiv. Ettevõtluspäeval saavad igal aastal õpilased uue kogemuse uuest ettevõttest. Ütlen alati, et jagage nähtut kodus ka vanematega. Tahaks, et lastel kujuneks lai pilt kodukoha ettevõtlusest.

Algklassid käisid tänavu linnavalitsuses. Linnapea ja linnasekretär leidsid aja ja tegid end muudest kohustustest vabaks, et õpilastega tegelda ja oma tööd tutvustada. Liigutab, kui pühendunult ja südamega on meie vastuvõtjad olnud asja juures.

Mõneski asutuses tuleb leida õpilastele eririietus. Mind inspireerib koostööparterite agarus, nad panustavad sellesse, et noortel tekiks huvi.

Paikkonna ettevõtete-asutuste üks eesmärke peabki olema teha kõik selle nimel, et noored panustaksid kord samasse piirkonda.

Õppeaasta jooksul käime kodukohast kaugemal ka. Teeme tihedat koostööd Pärnumaa arenduskeskusega, mis jagab oma andmebaase koolidega, aitab vajadusel ettevõtete leidmisel ning on toetanud meie tegevust ka rahaga.

Milline näeb välja ettevõtlusõppe süsteem teie koolis ja eri kooliastmetes? Kui kaua selle ree peal juba olete?

Ettevõtlusõppe ülesehitus on samm-sammult kujunenud, järk-järgult kooli tulnud. Kõik algas sellest, et tosin aastat tagasi hakkasime majandusõpet andma, ringitunnina, kuid see on tunniplaanis. Terve klass osaleb, oleme vanematega kokku leppinud, et õpetame seda 1. ja 4. klassis. Need on esimesed sammud ettevõtlikkuse arendamiseks – tunnid on regulaarselt igal nädalal.

Majandusõpetus käib Junior Achievementi programmi järgi. Selles tunnis teeme ka pankadega koostööd, lapsed õpivad rahaasju.

Samamoodi tunniplaanis on karjääriõpetuse tunnid 6. ja 7. klassile, need toimuvad igal nädalal. Tundides käivad rääkimas eri ametite-asutuste esindajad, teeme „Tagasi kooli“ raames koostööd ka ettevõtjatega. Käime ka ise ettevõtetes.

Meie koolis tegutsevad õpilasfirmad, õpilaste endi initsiatiiv on suur.

8. ja 9. klassi nõustatakse individuaalselt, tihe koostöö on karjäärispetsialistidega, et pärast põhikooli oleks igaühel selge, millised uksed talle avatud on. See on süsteemne töö, karjääriõpetus algab meil juba esimesest klassist.

Kas olete ka üle parda visanud midagi, mis pole osutunud piisavalt tõhusaks?

Otseselt midagi sellist pole olnud. Ühel aastal tegeleme ühtede asjadega hoogsamalt, teisel aastal teistega.

Teie roll on koordineerida ettevõtlusõppe lõimimist ainetundidesse. See on ju suur mõjutustöö. Kas on ka vastuhakkajaid, mida nendega teete?

Õpetajad suhtuvad ettevõtlikkuse arendamisse hästi. Ei ole neid, kes ütleks, et tema tund on tähtsam. Kui läheme ettevõttesse, siis püüan aineõpetajaile alati enne välja tuua, mida õpilane sellest käigust õpib ja mida kohapeal näeb. Mõned aineõpetajad käivad ettevõtetes kaasas. Aineõpetaja valmistab enne töölehed ette, et laps teaks, mida ta peaks eriti jälgima.

Enamasti oskavad ka vastuvõtjad lastele rääkida, milliste ainete teadmisi nende valdkonnas töötades vaja on. Aineõpetaja käsitleb pärast seda teemat ka oma aines.

Hea on tegutseda, sest õpetajad tulevad kaasa. Muidu ei saakski midagi teha.

Räägime ikka koolirõõmu vähesusest Eesti koolis. Kuidas on lood teie koolis? Kas lastel silmad säravad? Mis sära suurendab või vastupidi, selle kustutab?

Kui kuulata lapsed ja nende plaanid ära ja neid pisut utsitada, siis nad tahavad tegutseda. Lapsed on ettevõtlikud. Neile meeldib, et viime neid koolis päriseluga kokku ja kasutame palju õuesõpet eri ainete puhul. Õpetaja pole oma tunnis enam vaid klassiruumis. See laiendab maailmapilti ja tõstab õpimotivatsiooni ning suurendab arusaamist elust. See panebki silmad särama. Huvijuhina näen küll ainult neid särasilmi.

Mille poolest erineb teie kool teistest Pärnu koolidest?

Küllap paistame silma sellega, et meil on loodud süsteem õpilaste ettevõtlikkuse arendamiseks ja ettevõtlusõppe juurutamiseks. Tegutseme selles suunas juba palju aastaid ja tahaksime, et võimalikult paljud sellest osa saavad. Olen võtnud oma südameasjaks selle tegevuse koordineerimise.

Meie juhtkond on aru saanud, et see on väga vajalik lõik koolis. Meil on avatud suhtlus, siin on hea tööd teha.

Üha enam räägitakse põlvkondade erinevustest. Kuivõrd tajute seda oma töös?

Mina ei näe, et aastate jooksul oleks noorte ettevõtlikkus ja suhtumine suuresti muutunud. Võib-olla ainult see, et praegused õpilased tahavad enne, kui hakkame tegutsema või kuskile läheme, täpselt selgitusi, miks me midagi teeme, mis kasu nemad sellest saavad. Tuleb pakkuda rohkem lahtimõtestatud tegevust.

Enam pole nii, et õpetaja ütleb: täna me läheme siia või sinna, vaid tuleb ka enne selgitada, miks me seda teeme.

 


Tähelepanuks koolidele!

 

Kuni 21. oktoobrini saab esitada 2018. aasta parimate ettevõtlusõppe edendajate kandidaate. Programm „Edu ja tegu“ tunnustab parimaid ettevõtlusõppe edendajaid viies kategoorias.

  • Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitliga tunnustatakse meeskonda, organisatsiooni või asutust, kes on märkimisväärselt panustanud ettevõtlusõppe arendamisse ning kelle tegevus väärib esiletõstmist ja levitamist.
  • Aasta ettevõtliku õpetaja tiitliga tunnustatakse ettevõtluse või muu aine õpetajat või õppejõudu, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.
  • Aasta ettevõtlusõppe mentori tiitliga tunnustatakse ettevõtjat või ettevõtlikku töötajat, kes on silmapaistvalt toetanud õppurite ettevõtlusalast arengut ning rakendanud või juurutanud meetodeid ja praktikaid, mis innustavad ja inspireerivad teisi.
  • Aasta ettevõtliku õppuri tiitliga tunnustatakse õpilas- ja/või üliõpilasfirmat ja/või ettevõtlusõppes moodustatud meeskonda, kes on ettevõtlusõppes saavutanud silmapaistvaid tulemusi.
  • Ettevõtlusõppe programmi aasta tegija tiitliga tunnustatakse inimest, kes on silmapaistvalt panustanud ettevõtlusõppe programmi tegevusse ja arendamisse ning kelle tegevus väärib esiletõstmist ja levitamist.

 

Laureaadid valib programmi komisjon, võitjad kuulutatakse välja 27. novembril.

Tunnustamise statuudiga saab tutvuda ning kandidaate esitada www.ettevõtlusõpe.ee/tunnustus.

Eelmisel aastal tunnustati ettevõtlusõppe õpetaja laureaadi tiitliga Marje Vaani, parima ettevõtlusõppe mentorina ettevõtja Kuldar Leisi, ettevõtlusõppe edendajaks valiti Võru gümnaasium, ettevõtlikuks õppuriks Marten Soeson Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumist ning programmi „Edu ja tegu“ aasta tegijaks Katrin Kivisild SA Innovest.

 


Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.


Comments are closed.