Robot teeb matemaatikatunni põnevaks

5. okt. 2018 Janika Leoste Tallinna ülikooli eksperimentaalpedagoogika doktorant - Kommenteeri artiklit

Pärnu Mai kool. Õpilased katsetavad, kas Edisoni robot liigub täpselt nii palju sentimeetreid otse edasi, nagu programmeerija talle korralduse andis. Fotod: Tuliki Olli

 

Sel õppeaastal algab teine robotiõppe uurimus, milles osaleb üle 60 kooli. Robotite abil hakkab matemaatikat õppima üle 2000 õpilase.

Matemaatikatunnid ei kuulu enamiku õppurite lemmikute hulka. Selle probleemi lahendamiseks on USA-s, Austraalias jm proovitud toestada matemaatika õppimist robotitega. Sama teed üritab minna Eesti. Näiteks eelmisel õppeaastal tehti kaheksas Eesti koolis katse, mille käigus andsid matemaatikaõpetajad 3. ja 6. klassis tunde koos haridustehnoloogide ja õpperobotitega. Kasutusel olid õpperobotid LEGO Mindstorms EV3, LEGO WeDo 2.0 ja pisike Edison.

Selle kaheksa kooli jaoks töötati välja 20 tunnikava, millest igaüks sisaldas ühte matemaatikaülesannet ning kolme õpitut kinnistavat robootikaülesannet. Roboti roll neis ülesannetes oli olla õpilase õpilane. Õpilane pidi robotile ülesande mõistetavaks tegema, selle koos robotiga läbi mängima ja ära lahendama.

Robotit kasutasid õpilaste meeskonnad, mille suurus oli 2–5 õpilast. Kuna robotitega toimetamine oli enamiku õpetajate jaoks uus kogemus, siis osales vähemalt esimestes tundides ka kooli haridustehnoloog.

Algul lihtsana tundunud ettevõtmine osutus üsna keeruliseks. Vaja oli kooli juhtkonna toetust robotite toomiseks matemaatikatundi, tehnoloogia seadistamist ning haridustehnoloogist ja klassi- või matemaatikaõpetajast toimiva koostöise meeskonna kujunemist. Lisaks kulus parajalt aega koolituseks, et õpetaja omandaks uue õppevahendi peamised trikid ja nõksud, tundmaks end klassis tugevalt ja kindlalt. Siiski said mured lahendatud ning katse kavandatud mahus tehtud.

Mida robotite kasutamine muudab?

Osalenud õpetajad rõhutasid ennekõike huvi ja motivatsiooni kasvu. Kui lapsel tunnis silmad säravad, siis ta ka õpib paremini – ning seda see meetod võimaldab. Õpetaja sõnul õpilased juba küsivad: „Ahah, mis meil uus nädalateema on, kas saame veel seda robotit.“

Õpetajatega tehtud intervjuudes mainiti kõige rohkem just õpilaste suurt huvi ja motivatsiooni kasvu. Õpperobot aitab üle saada rutiinist, on põnev, meeldib õpilasele väga ja motiveerib ka õpetajat. Õpiraskustega laste õpetajad viitasid, et robootikaülesanded aitasid lihtsustatud õpikavaga õpilastel matemaatikat paremini mõista.

Rõhutati ka ettevalmistust tulevaseks eluks – mida varem robotite ja programmeerimisega kokku puututakse, seda paremini on õppurid eluks tehnoloogilises tulevikumaailmas ette valmistatud.

Robot oli õpetajate hinnangul nende tundide täht, kuid üsna pirtsakas täht, sest tal saavad akud tühjaks kõige ebasobivamal hetkel, mõnikord keeldub ta koostööst tahvliga jne. Oluline on aga märkida, et robotite kasutamine muutis kogu õppimise korraldust. Õpilased ei olnud enam seotud oma pingi ja vihikute külge. Väljakutse ja selle lahendus asus nüüd vihikute asemel tahvlis, robotis ning põrandal, kus lahendusi prooviti. Õpilased said tunnis aktiivselt osaleda, arutleda ja üksteisele nõu anda. Matemaatikaõpetaja:
„… roboti hea külg on see, et ta paneb lapse tunnis liikuma. iPadidega istub ta laua taga, arvutis ta istub laua taga, aga robotiga läheb välja, otsib endale ise ruumi, kükitab põrandal, tõuseb, proovib laua peal, läheb võtab joonlaua … Ta on kogu tunni liikumises.“

Kuigi õpetaja oli endiselt klassis ja aitas koos haridustehnoloogiga vajadusel õpilasi, liikus osa õpetamise koormast õpilastele endile. Tsiteerime teist matemaatikaõpetajat: „… siis, kui üks ei oska, küsib ta sõbralt. Ja sõber äkki oskab ja saab seletada. … Ma tean omast käest, et kõige parem õppimise meetod on ise seletamine …“

Juhtus nii, et meie katses osalenud kuuendate klasside õpilaste kevadiste tasemetööde tulemused olid paremad samade koolide (traditsioonilisel viisil õppinud) paralleelklasside omadest. Õpetajad ei soovinud seda ennatlikult ainult robotite arvele kirjutada, sest õpitulemuste paranemine võis olla tingitud kogu õppekorralduse muutumisest.

Uus ja suurem uuring

Meie kevadine katse oli ettevalmistus sel õppeaastal toimuvale laiemale uurimusele, kus otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas ja mis mahus on roboteid õppetöös mõistlik ja tulemuslik kasutada. Eesti koolid on endale robotid juba soetanud, kuid nende kasutamine õppetöös pole just kõige intensiivsem. Seepärast uurimegi, kuidas oleks õpperobotil šanssi saada Eesti põhikoolis tegijaks.

Huvi uues uurimuses osalemise vastu on üles näidanud üle 60 kooli, robotite abil hakkab matemaatikat õppima üle 2000 õpilase. Robotiõppest huvitatud koolid saavad endast teada anda e-aadressil janika.leoste@tlu.ee.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!