Võõrkeeli tasub osata

Keeleõppe tunnustuskirja üleandmine Lahemaa looduskooli projektis osalejatele. Kokku lõi projektis kaasa ligi 200 noort 20 koolist, õpet korraldasid Kadrioru saksa gümnaasiumi, Tallinna reaalkooli ja prantsuse lütseumi ning Loksa gümnaasiumi õpetajad. Foto: Raivo Juurak

Keelteoskus näitab inimese kultuurilist avatust, kuid on ka majanduslikult kasulik, sest võimaldab saada parema töökoha.

Piltlik näide selle kohta on eesti keelt oskavad vene noored, kes suudavad suhelda klientidega nii eesti kui ka vene keeles. Turukonkurentsis edestavad nad neid, kes oskavad ainult eesti keelt. Lisaks headele vene keele oskajatele otsivad aga Eesti ettevõtjad ka inglise ja soome keelega töötajaid. Need on paar mõtet, mida tõsteti esile Kadrioru saksa gümnaasiumi keelesümpoosionil „Keelterikkus Eestis ja Euroopas. Mitmekeelsemaks saksa keelega“, mida peeti 26. septembril, Euroopa keelte päeval. Ühtlasi tähistati sümpoosioniga saksa keele süvaõppe 55. aastapäeva Kadrioru saksa gümnaasiumis.

Võõrkeeleõpe lasteaeda

Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna peaekspert Pille Põiklik toonitas keelesümpoosionil, et tänapäeval soovitatakse hakata esimest võõrkeelt õppima võimalikult varakult ehk juba lasteaias. Kui palju seda Eesti lasteaias tehakse, selle üle meil täpset arvestust ei peeta, sest õppekava ei näe seal võõrkeele õppimist ette. Kaudsel hinnangul õpib aga umbes seitse protsenti lastest võõrkeelt juba lasteaias, ja seda lapsevanemate algatusel. Küsitlused näitavad, et 42 protsenti lapsevanematest on võõrkeele õpetamisega lasteaias nõus, 40 protsenti on sellele aga vastu. Viimased toovad põhjenduseks, et laps peab kõigepealt oma emakeele selgeks saama ja alles koolis võõrkeelt õppima. Pille Põikliku sõnul on positiivne aga see, et üha rohkemates koolides hakkavad lapsed võõrkeelt õppima juba teises klassis, mõnes koolis ka esimeses.

Kas Talsinki hävitab eesti keele?

Soome suursaatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi arutas sümpoosionil, mis keeles võidakse hakata rääkima tulevases kaksiklinnas Talsinkis.

Kui me juba praegu midagi ette ei võta, hakkame seal rääkima ilmselt inglise keeles, hoiatas Valkeeniemi. Ta meenutas, et soome kirjandusklassik Eino Leino soovitas juba 1920. aastatel õpetada Soomes soome keele kõrval üks tund nädalas eesti keelt ja Eestis üks tund soome keelt, et soomlased ja eestlased mõistaksid teineteise keelt. Nõukogude okupatsioon tekitas aga olukorra, kus soomlased ja eestlased hakkasid teineteist vaatama kui võõraid. Pööre toimus pärast seda, kui tallinlastel tekkis võimalus jälgida Soome televisiooni. Tollal paistis, et Talsinki keeleks saab soome keel. Kuid pärast Eesti astumist Euroopa Liitu hakkasid eestlased ja soomlased omavahel suhtlema hoopis inglise keeles.

Valkeeniemi märkis, et soome keel on praegu siiski ülekaalus, sest tuhanded eestlased elavad ja töötavad Soomes. Nad on ära õppinud soome keele ja eesti keele hooletusse jätnud – vaid väheste Soomes elavate eestlaste lapsed õpivad Latokartano koolis eesti keelt.

Kas soomlastel on eesti keelt vaja? On ikka, sest Eestis on üle nelja tuhande Soome firma ja iga firma tahab oma kliendiga suhelda tema emakeeles, selgitas Valkeeniemi.

Talsinkist võiks saada soomeugri metropol, kus suhtluskeeled oleksid eesti ja soome, arvas Hannele Valkeeniemi. Miks ei võiks ollagi nii, nagu Eino Leino soovitas, et soomlane mõistab tuleviku Talsinkis eesti keelt ja eestlane soome keelt ning mõlemad võivad rääkida oma emakeeles? Valkeeniemi arvas, et Soome ja Eesti ametlikel kohtumistel peaksid mõlema maa esindajad rääkima oma emakeeles – see võiks olla range nõue.

Lõpetuseks tsiteeris Hannele Valkeeniemi soome-eesti lastekirjanikku Mikä Keräneni, kes on öelnud, et temale on soome ja eesti keel nagu jalgpallurile vasak ja parem jalg ehk siis mõlemad väga vajalikud.

Luksemburgi abiturient valdab nelja keelt

Euroopa komisjoni esindaja Eestis keelenõunik Alice Paemurd tutvustas sümpoosionil Euroopa keelepäeva puhul Luksemburgi kooli, kus tervelt pool õppekavast on pühendatud keeleõppele.

Lasteaias õpivad Luksemburgi lapsed letseburgi keeles, mis on selle maa riigikeel ja üks kolmest ametlikust keelest.

Algkoolis lugema ja kirjutama õpivad nad saksa keeles, mis on Luksemburgi esimene võõrkeel ja mida kasutatakse ka meedias. Saksa keeles õpivad nad algkoolis kõiki õppeaineid. See on lastele suhteliselt kerge, sest letseburgi keel on ülemsaksa keele dialekt.

Põhikoolis õpivad Luksemburgi lapsed prantsuse keeles, mis on selle riigi kolmas ametlik keel ja asjaajamiskeel.

Gümnaasiumis õpitakse saksa, prantsuse ja inglise keeles, nagu ka ülikoolis.

Nii saab Luksemburgi õpilane kooliaja jooksul selgeks neli keelt.

Aasta keeleõppe kolm tänukirja

Kadrioru saksa gümnaasiumi sümpoosionil anti üle ka kolm Euroopa keeleõppe tunnustuskirja.

Lahemaa looduskool pälvis tänukirja multikultuursete perede 10–16-aastastele noortele suunatud lõiminguprojekti eest. Projekti käigus arendati noorte looduse ja pärandkultuurilist sõnavara, suhtlemis- ja eneseväljendusoskust. Kogemusõppele põhinenud projektis osales kokku ligi 200 noort 20 koolist ning nelja kooli õpetajad.

Tartu kutsehariduskeskus pakkus turismivaldkonna õpilastele täiendavat inglise, soome ja saksa keele õpet. Keeleõppetegevused sisaldasid mentorõpet, keelelaagreid keelekeskkonnas ja muid aktiivõppemeetodeid.

Kadrioru saksa gümnaasium sai tunnustuskirja saksakeelsete majandusõppe projektide eest. 2014. aastast õpetatakse koolis majandust saksa keeles. Majanduse õppesuuna lõpetajad oskavad kõrgel tasemel saksa keelt ning oskavad seda kasutada nii ettevõtluses kui ka rahvusvahelises suhtluses.