Avati Viimsi riigigümnaasiumi uus hoone
Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli koolimaja juba valmis. Sellise lausega alustas Viimsi vallvanem Siim Kallas oma kõnet Viimsi riigigümnaasiumi hoone pidulikul avamisel möödunud kolmapäeval. Nimelt toimus Viimsi uues gümnaasiumis õpe toimus juba septembrist alates, kuid samal ajal jätkusid ka ehitustööd ja koolihoone sai lõplikult valmis alles 14. novembril.
Koolimaja hilinenud valmimisest hoolimata oli õhkkond avamisel vägagi optimistlik.
Siim Kallas meenutas oma kõnes kirjanduse kaudu kuulsaks saanud Paunvere, Mauruse ja Wikmani kooli, lisades, et ka täna on Eestis tuntud ja kuulsaid koole, kuhu tahetakse väga õppima minna ja millest saaks samuti raamatu kirjutada.
Siim Kallas: „Tahaksin väga, et me kõik koos, nii õpilased, õpetajad kui ka meie vallas jagaksime teatud auahnust ja trotsi, et miks ei võiks Viimsi gümnaasium olla üks Eesti parimaid. Selleks tuleb pingutada, ka tuupida, igasuguseid asju tuleb teha, kuid tingimused selleks kõigeks on uues koolimajas suurepärased. Vanemad põlvkonnad ei osanud sellisest koolimajast isegi unistada. Soovin, et see kool saaks mitte ainult Viimsi, vaid kogu Eesti üheks kuulsamaks ja tähtsamaks haridusasutuseks.“

Direktor Karmen Paul ütles, et tänapäeva kooli ootab ees igikestev restart. Tagaplaanil Kalle Küttis, Kati Kusmin, Siim Kallas, Mailis Reps.
Viimsi gümnaasiumi direktor Karmen Paul ei lasknud ootuste latti madalamale. Ta toonitas, et uues gümnaasiumis antakse igale õpilasele õigus, võimalus, vabadus ja vastutus väljendada ja arendada oma andeid ning selles koolis innustatakse õpilasi jääma omaenda nägu.
Karmen Paul: „Me ei ole kellegi moodi, me oleme meie moodi. Me ei võistle mitte kellegagi. Me tahame saad parimaks versiooniks iseendast. Me ei ole ideaalsed, kuid püüdleme selle nimel, et olla suurepärased kaaslased iga õppija arengus. Me soovime olla suurepärane organisatsioon, kus inimesed tahavad teha rohkem, kui neilt oodatakse.“
Direktor Karmen Paul lisas, et kogu hariduse paradigma on muutumas ja nende kooli ootab ees igikestev restart. Kuid üks ei muutu – see, et noor tahab õppida ja õpetaja teda aidata, olles ka ise õppija ning muudatuste juhtija.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tõi välja, et Viimsi gümnaasium juba ongi ületanud oma valla piire, sest siia on tulnud noored õppima Harjumaa teistestki valdadest ja kaugemaltki. Minister lisas, et riigigümnaasium annab ka palju uusi võimalusi. Nii on Viimsi gümnaasiumil kavas teha laialdast koostööd eraettevõtlusega. Minister tõi välja uute koolide ühe suure eelise – alustava kooli puhu saavad õpilased, õpetajad ja lapsevanemad õppekava tegemisel ja kogu kooli kontseptsiooni kujundamisel väga palju kaasa rääkida. Uue kooli puhul ei saa öelda: „See pole võimalik, sest nii pole meil kunagi tehtud.“ Samas saavad nii õpetajad kui õpilased võtta uude kooli kaasa kõik hea oma eelmistest koolidest.
Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin tõi välja, et Viimsi riigigümnaasium on juba saanid kaks auhinda: ta on valitud konkursil „Aasta puitehitis 2018“ rahva lemmikuks ja saanud Arcwoodi preemia liimpuidu kasutamise eest. Selle koolimaja paljud tugikonstruktsioonid on ristkihtpuidust ja nii näeb uus koolimaja tõesti välja nagu puithoone. Kati Kusmin pidas Viimsi gümnaasiumi heaks eeskujuks järgmiste riigigümnaasiumide rajamisel Kohtla-Järvel, Tabasalus, Kuressaares. Kati Kusmin: „Hoone on tore ja nüüd on õpilaste kord napsata mõni parima kooli tiitel.“
Viimsi gümnaasiumi koolimaja on mõeldud 540 õpilasele. Hoone netopind on 4150 ruutmeetrit. Ehitustööde maksumus on 5,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Ehitustöid rahastati Euroopa regionaalarengu fondist ning riigieelarvest . Viimsi riigigümnaasiumi hoone arhitektuurilahenduse autorid on Novarc Group AS ning KAMP Arhitektid OÜ. Koolihoone projekteeris ja ehitas Merko Infra AS.
- Avatud raamatukogu ootab raamatuid juurde.
- Koolimaja on puidust, kuid trepid siiski betoonist.
- Söökla asub esimesel korrusel otse riidehoiu vastas.
- Uue koolimaja avamisele tegi helitausta sambakool Kuldõunapuu. Rütmile lisas särtsu Viimsi gümnaasiumi matemaatika- ja füüsikaõpetaja Pilleriin Paidla.