Digikirjaoskus eesti keele kui teise keele õppes

2. nov. 2018 Ingrid Prees Tartu ülikooli haridusteaduse magister, eesti keele õpetaja - Kommenteeri artiklit

Eesti keeles on palju huvitavaid veebisaite, nagu Miksike, Eesti Keel, Koolielu, Lastekas, Keeleklikk jt, mis võimaldavad vene õpilastel iseseisvalt eesti keelt harjutada. Foto: Raivo Juurak

Ligi pool vene õppekeelega kooli õpilastest otsib internetist infot oma emakeeles ning tõlgib selle seejärel eesti keelde.

Kui hakkasin eelmisel aastal kirjutama magistritööd, et uurida Ida-Virumaa õpilaste ja õpetajate digitaalse kirjaoskuse taset eesti keele kui teise keele õppes, siis uskusin, et õpilased tunnevad veebikeskkondi ja kasutavad neid oma eesti keele oskuse arendamiseks. Noored on teatavasti infotehnoloogias nutikad ja õpivad selle toel ka keeli väga ruttu.

Paraku selgus, et päris nii see pole. Kui küsisin õpilastelt või täiskasvanud õppureilt, miks nad ei oska pärast pikki õpinguaastaid eesti keelt ikka veel piisavalt hästi, sain tavaliselt vastuseks, et neil puudub eesti keele keskkond. Sageli toodi põhjuseks, et pole kellegagi suhelda. Järgnes pikk loetelu muudest põhjustest, miks Ida-Virumaal ei ole võimalik eesti keelt selgeks saada. Et ei kasutata eestikeelseid infotehnoloogilisi õppematerjale, seda keegi isegi ei nimetanud.

Järeldus on lihtne: õpilasi tuleb järjekindlalt suunata ja paremini motiveerida harjutama eesti keelt ka digiõppe võimalusi kasutades. Kool on õpilase teine kodu ja pedagoogi võiks seega pidada tema teiseks emaks või isaks. Mida noorem on laps, seda rohkem usub ta oma õpetajat. Et noored oleksid tulevikus tööturul konkurentsivõimelised, peab nende digipädevusi arendama järjepidevalt, ning seda kõikides õppeainetes.

Uuring kolmes Ida-Virumaa koolis

Korraldasin küsitluse kolmes Ida-Virumaa eesti keelest erineva õppekeelega üldhariduskoolis 4.–12. klassi õpilaste seas. Kokku vastas 310 õpilast (163 poissi ja 147 tüdrukut). Vaatluse all oli info otsimine eesti keeles, autorile viitamine, internetiga seotud kodutööd.

Info otsimine. Selgus, et vene kooli teises kooliastmes otsivad õpilased infot üldjuhul vene keeles ja seejärel tõlgivad selle eesti keelde. Vähe on õpilasi, kes oskavad infot eesti keeles otsida ning seda siis oma sõnadega edasi anda. Sellest on kahju, sest eesti keeles on palju huvitavaid veebisaite, nagu Miksike, Eesti Keel, Koolielu, Lastekas, Keele­klikk jt, mis võimaldavad vene õpilastel iseseisvalt eesti keelt harjutada. Neid häid võimalusi kasutab teadlikult alla kolmandiku õpilastest.

Kodutööd. Selle teema puhul väitsid peaaegu pooled teise kooliastme õpilased, et nende eesti keele õpetaja ei anna kunagi kodus teha ülesandeid, mis eeldavad interneti kasutamist. Veel vähem soovitavad õpetajad veebikeskkondi, mille toel on võimalik eesti keelt õppida ja harjutada. Tundides nutiseadmeid siiski kasutatakse, kuid peamiselt tehakse interaktiivseid viktoriine. Kuigi nutiseadmeid kasutatakse keeleõppe eesmärgil vähe, hindavad põhikooli teise astme õpilased oma eesti keeles lugemise oskust heaks.

Kuidas otsivad infot gümnaasiumiõpilased?

Info otsimine. Teatavasti eeldab õpilaste digipädevusmudeli iga järgnev oskus eelmise taseme digipädevuse olemasolu. Selles märkimisväärset arengut kahjuks märgata ei ole. Üle poole gümnasistidest oskab märksõnu sisestades küll eestikeelset infot otsida, kuid nende eesti keele oskus ei ole veel nii hea, et nad saaksid seda teha valdavalt eesti keeles. Ligi pool vene gümnaasiumi õpilastest otsib võimalusel infot oma emakeeles ning tõlgib selle siis eesti keelde.

Kuigi eestikeelsele õppele on vene gümnaasiumis mindud üle juba ammu ning loodud on riigigümnaasiume, leidub jätkuvalt vene gümnasiste, kes ei valda eesti keelt piisavalt heal tasemel. Üldiselt ei erine Ida-Virumaa gümnaasiumiastme tase põhikooli omast: tundides kasutatakse üksnes veebisõnastikke ja vähe on pedagooge, kes soovitavad õpilastele veebipõhiseid keelekeskkondi, et toetada nende eesti keele arengut nutiseadmete toel, kuigi on teada, et nutiseadmega toimetamine aitab arendada ka lugemisoskust.

Viitamine. Kuigi tänapäeval on hariduses olnud palju juttu plagiaadist, ei järgi kõik õpilased korrektse viitamise nõuet. 114-st 7.–9. klassi õpilasest märkis vaid ca 40%, et viitavad internetist võetud materjali autorile.

Kodutööd. Üle poole kolmanda kooliastme õpilastest väitis, et nende eesti keele õpetaja ei anna neile kunagi koduseid töid, mis eeldavad interneti või tehnoloogia kasutamist ja eestikeelse materjali otsimist. Koduseid töid tehakse peamiselt õpiku ja töövihikuga. Arvutis koostatakse tavaliselt referaati, loovtööd või esitlust. Eesti keele tundides kasutatakse nutiseadmetes sõnastikke, vaadatakse eestikeelseid videoid või mängufilme. Paljud õpilased olid seisukohal, et nutiseadmed aitavad neil arendada eesti keeles lugemise oskust.

Kas õpetajad pole digipädevad?

Nii väita ei saa. Ida-Virumaa õpetajad on teadlikud digipöörde programmist 2017–2020, õpilaste ja õpetajate digipädevuste hindamismudelist ning on nendega põgusalt tutvunud. Küsitlusele vastanud 31 õpetajast väitsid kõik, et kasutavad oma igapäevatöös infotehnoloogiat, et otsida teemakohast infot, palju kasutatakse ka kolleegide loodud e-õppematerjale. Endale ise digitaalsete õppematerjalide väljatöötamine nõuab aega ja eeldab põhjalikke digiteadmisi. Selliseid õpetajaid on, kuid kahjuks vähe. Digivahendite kasutamine eesti keele kui teise keele õppes jääb Ida-Virumaa uuritud kolmes koolis kokkuvõttes tagasihoidlikuks.

 

 

Kas riik pakub eesti keele kui teise keele õpetamiseks digiõppematerjale? Poliitikauuringute keskuse Praxis uurin­gutest selgub, et Eesti üldhariduskoolides on raske järgida digipädevuse nõuet. Peamiseks takistuseks peetakse koolides just digitaalsete õppematerjalide puudust. SA Innove on 2016. aastal kirjeldanud üldhariduskooli eesti keele kui teise keele õppevara. Sellest järeldub, et sobiv õppematerjal on siiski olemas, kuid pole terviklikku e-õppekeskkonda, kust materjali kergesti üles leiab.

Jah, Ida-Virumaal moodustavad eestlased elanikkonnast vaid 19% ja eesti keeles suhtlemise võimalusi napib. Kuid siin saame meie, eesti keele kui teise keele õpetajad, suunata oma õpilasi eestikeelsetesse veebikeskkondadesse. Õpetajad, ärge hoidke internetiavarustest leitud väärtuslikke eestikeelseid õppematerjale endale! Kasutage neid ise, jagage kolleegile, käige täienduskoolitustel ning õppige ise uusi ja paremaid digimaterjale tegema!

Tehnoloogia areng jätkub ning meil, head kolleegid, tuleb muutustega kaasa minna. Olgem siis avatud kõigele uuele, olles eeskujuks nii õpilastele kui ka kolleegidele!


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!