Haridusuudiseid välismaalt
Vana tuttav tinkering
Tinkering ehk nokitsemine on meetod, mille käigus õpib laps praktilise käelise tegevuse, katsetamise ja parandamise abil näiteks insenerinduse põhimõtteid. Suurbritannias jääb igal aastal tööturul puudu 59 000 uut inseneri, mistõttu on kolme viimase aasta jooksul koolides tinkering’i meetodit kasutatud. Tinkering’i eesmärk on äratada juba algkooliõpilastes paberlennukite, katapultide ja lennukite valmistamise käigus huvi teaduse ja inseneritöö vastu, et kasvaks uus põlvkond insenere, vahendab BBC.
Nurga asemel pannakse boksi
BBC vahendusel arutleti õpilaste eraldusruumide kasutamise üle. Eraldusruum võib olla üks tuba ühe õpilase jaoks või üksteise kõrval asuvad poolavatud boksid, kus õpilane istub näoga seina poole. Murettekitav on asjaolu, et üha rohkem on ruume hakatud kasutama pikaajaliselt, näiteks viis päeva järjest, kusjuures kui ruumis on tualett, ei tohi õpilane ruumist kogu koolipäeva jooksul lahkuda. Lisaks eraldatakse erivajadusega lapsi, selle asemel, et õpetada neid sobivalt käituma.
Õpilasega kaklemine maksis õpetajale koha
USAs Californias hakkasid õpetaja ja 14-aastane õpilane omavahel tunnis kaklema. Õpilane provotseeris õpetajat korduvalt, solvates ta rassi, ja viskas lõpuks korvpalliga. Õpilane ei allunud käsule klassist lahkuda ja õpetaja lõi teda korduvalt. Õpetaja arreteeriti ja hiljem vallandati. Internetis aga toetatakse õpetaja tegu. Näiteks vajati kautsjoniks 50 000 dollarit ja kiiresti annetasid õpetaja pooldajad 174 000. Kolleegi sõnul on õpilased õpetajat ka varem verbaalselt ja füüsiliselt rünnanud, vahendab Der Spiegel.
Õppevahendiks Kalašnikov
Moskvas asub tüdrukute kadetikool – rangete reeglitega internaat, mille õpilased võõrkeelte kõrval Kalašnikovi automaati kasutama õpivad. Lisaks õpivad 11–16-aastased neiud õppeaineid, mida tavakoolideski õpetatakse, näiteks geograafiat, õmblemist jne, vahendab Der Spiegel. Kool valmistab neid ette karjääriks sõjaväes või politseis. Tegemist on ainsa militaarse tütarlaste internaadiga kogu riigis. Kooli populaarsust näitab sisseastumisavalduste arv. Paljude tüdrukute vanemadki töötavad sõjaväes või politseis.
Halb eeskuju: täiskasvanud kiusavad üksteist
Kiusamise vastase liidu korraldatud küsitlusest selgub, et lapsed soovivad, et täiskasvanud üksteist vähem kiusaks, vahendab BBC. 1001 osalenud lapse hulgast nägi 41% viimase poole aasta jooksul pealt täiskasvanute omavahelist kiusamist. 11–16-aastastele näitavad täiskasvanud oma käitumisega halba eeskuju. Samas selgus, et kolmandik lastest koges kiusamist omal nahal. Suurbritannias algab peagi kiusamisvastane nädal eesmärgiga vähendada kiusamist nii õpilaste kui ka täiskasvanute hulgas.
Klasside asemele avatud õpperuumid
Soomlased asendavad kümne aasta jooksul harjumuspärased klassiruumid avatud planeeringuga õppekeskkonnaga, vahendab BBC. Kontseptsiooni kasutab riigis juba sada kooli. Soomlased usuvad, et see annab palju juurde nende uuele riiklikule õppekavale, mis viidi eelmisel aastal sisse ja mis pöörab oskustele sama palju tähelepanu kui õppeainetele. Näiteks ühes Oulu koolis õpib üle saja õpilase üksteise lähedal seitsme õpetajaga. Mürataseme vähendamiseks kasutatakse palju pehmet materjali, näiteks vaipu.
Sakslased söövad koolis rämpstoitu
Saksamaal söövad õpilased koolis endiselt ebatervislikku lõunat, vahendab Der Spiegel. Sellisele järeldusele jõuti, kui uuriti 1072 koolilõunat pakkuvat toitlustusettevõtet ja 488 haridusasutust. Keskmiselt maksavad lapsevanemad söögikorra kohta 3,2 eurot. Menüü tervislikumaks muutmiseks kuluks keskmiselt ainult 4 senti lõuna kohta, seega ei seisa tervislik toit eelarve taga. Koolidel soovitatakse pakkuda iga päev köögivilju ja teraviljatooteid ning liha või vorsti kuni kahel korral nädalas.
Vaat kus lops! Raamatukoguviivis küündis tuhandetesse eurodesse
Psühholoogia professor laenutas raamatukogust teadustööks 50 raamatut ja hoidis neid enda käes üle kuu aja rohkem, kui lubatud. Kohus otsustas, et ta peab viivist maksma, mis teeb kogukuluks 2250 eurot, vahendab Der Spigel. Niedderrheini kõrgkooli raamatukogu Saksamaal ei arva, et nende viivised liiga kõrged oleksid. Sama otsustas kohus. Kooli töötajad võivad raamatuid enda käes hoida kuni viis aastat, kui nad laenutustähtaega õigel ajal pikendavad. Nimetatud juhul polnud pikendust registreeritud.
Loengutesse ilmuvad hologrammlektorid
Londoni Imperial College on esimene ülikool, mis katsetab hologrammlektoreid. Tehniliselt võttes ei ole illusioonid hologrammid, samuti ei ole nad sellised Pepperi kummitusillusioonid, mida kasutati meelelahutusäris näiteks Michael Jacksoni kujutamiseks. Ülikool katsetab Kanada ettevõtte Arht Media tehnikat, kus tarkvara abil luuakse projitseeritud kujutisele sügavusillusioon. Kujutis saab publikuga suhelda. Tehnoloogia vähendab lektorite ajakulu, sest ära jäävad pikad lennureisid, vahendab BBC.
Kogunud ÕIE TÄHTLA