Igor, mitte ainult kass
Igor Tõnu Tass.
Sirje Pärismaa.
Eelmisel reedel, hingedepäeval, jättis Tartu kunstikooli pere hüvasti Igor Tõnu Tassiga – koolikassiga, kellest kaheksa aasta jooksul oli saanud midagi märksa enamat kui vaid hiirepüüdja. Igor oli kunstikooli sümbol ja väärtuste kandja, oma Facebooki konto ja enam kui 1200 sõbraga turundusguru, inspiratsiooniallikas, aga ka terapeut ja psühholoog, kes maandas pingeid nii õppuritel kui ka õpetajatel.
Igor on vist esimene kass, kellest räägitud riigikogu kõnetoolis, tõsi küll, postuumselt. Nimelt mainis riigikogu liige, õpetaja Toomas Jürgenstein Igorit ja tema loodud loomingulist keskkonda oma kutseharidust puudutavas sõnavõtus.
Erinevalt teistest direktoritest, kes näevad vaeva nii mitmekülgsete oskustega töötajate värbamisel, ei tulnud kunstikooli direktoril, suurel loomasõbral Kadi Kreisil teha midagi muud, kui end koolimajja kostiliseks asutanud kiisu „ametlikult“ tuppa kutsuda, talle liivakast ja toidunõud osta, loomaarsti juures protseduurid teha ning leida koolivaheaegadeks hooldajad. Toidupoolist tõid noored ja vanad rohkem, kui endine koduta kiisu unistada oskas.
Koolipere pani kassile vaimuka nime ning Igor Tõnu Tassi nimele anti välja ka pildiga õpilaspilet. Igor oskas kõigile südamesse pugeda, isegi loomapelgurid ei jäänud ükskõikseks. Justkui märkamatult sai Igorist kunstikooli turunduse osa ja kogukonna – nii tänaste kui ka varasemate kunstiõppurite – oskuslik siduja.
Igoril oli kombeks tundides-koosolekutel käia ja hommikuti direktori juures miilustada. Parima õpetaja valimisel andsid õpilased ühel aastal Igorile kõige kõigema õpetaja tiitli. Igor tervendas õhkkonda, ilma et oleks läbinud akadeemilist koolitust.
Igori imepärane elu ja tegevus Tartu kunstikoolis katkes kodu lähedal autolt saadud löögist. See juhtus õpetajate päeval. Mõni tund varem oli Igor veel Facebookis kõigile head õpetajate päeva soovinud …
Kuid Igor on olnud õpetajaks pärast surmagi – ka leinaga toime tulema tuleb õppida.
Tulevikku vaadates on aga tore, et kunstikooli rahvas on Kadi Kreisi eestvedamisel pannud teisigi (õppe)-asutusi mõtlema loomade kaasamisele oma tegevusse ja igapäevaellu. Teema on võtnud uurida juba Tallinna ülikooli magistrandid. Võib-olla suudaks meie neljajalgsed sõbrad (kulunud väljend, aga mitte sisu) vähendada ka tugispetsialistide töökoormust ja leevendada laste muresid?