Kaasava hariduse teema haaras ja arendas kõiki projektis osalenuid

14. nov. 2018 - Kommenteeri artiklit

Kolm Tartu lasteaeda – Ristikheina, Kannikese ja Rukkilille – on valinud teema, mille pinnalt koostööd teha. Jutt on kaasavast haridusest. Jätkuna kevadisele õppereisile Pärnusse ja Haapsallu toimus 12. ja 13. oktoobril taas kord ühine õppereis, seekord suunaga põhja poole. Külastasime projekti „Kaasav haridus – teooria ja praktika“ raames Käo tugikeskust ja põhikooli Tallinnas ning Keila SOS lasteküla.

Õppereisile saime sõita tänu Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfondi ja fondi „Eesti tuleviku heaks“ rahastusele. Projekti kirjutaja ja eestvedaja oli Tartu Ristikheina lasteaia direktor Margot Fjuk.

Projekti põhieesmärk oli tutvustada lasteaiaõpetajatele alternatiivkommunikatsiooni võimalusi ja praktilisi vahendeid, mille kaudu hariduslike erivajadustega lapsega kontakti saada ja tema arengut parimal võimalikul viisil toetada. Lisaks tutvusime laste terviklikku arengut toetavate tugiteenustega. Saime ülevaate, milline on raske ja sügava puudega õpilase päev ja lastekülas elava lapse elurutiin. Etteruttavalt võib öelda, et spetsialistide võrgustik ja koostöö on imetlusväärne.

Käo tugikeskuse ja põhikooli juhtmõte: võrdväärsena inimeste seas

Esimesel päeval külastasime Käo tugikeskust ja põhikooli, kus meile tutvustati keskuse igapäevatööd: päevakava, tervikõppe tööviisi, alternatiivkommunikatsioonivahendeid jm asjakohast. Käo tugikeskus ja põhikool töötavad ühe katuse all ning neil on ühine päevakava. Keskus pakub päevahoiuteenust lastele, kellel on raske või sügav puue vaimse või muu funktsiooni kõrvalekalde tõttu ning kes omandavad hariduse põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel toimetuleku- või hooldusõppes. Keskuse eesmärk on luua igale teenusekasutajale parimad võimalikud tingimused ea- ja võimetekohaseks tegevuseks, samuti toetada puuetega lapsi kasvatavaid vanemaid, et nad leiaksid aega akude laadimiseks ja saaksid käia tööl, muretsemata lapse heaolu ja turvalisuse pärast.

Laste õpetamine ja kaasamine oskusrühmade kaudu on efektiivne

Keskuse päevakava on üles ehitatud nii, et hommikupoolsel ajal toimuvad tunnid kodurühmades ja seejärel oskusrühmades. Kuna meie grupp oli suur, ei õnnestunud meil näha lastega tegelemist, vaatasime selle asemel põhjalikku laste päeva tutvustavat õppevideot.

Kodurühmatundides õpivad ja harjutavad lapsed igapäevaoskusi, teemadeks on riietumine, söömine, hügieen. Oskusrühmatundides pööratakse tähelepanu emakeelele ja suhtlemisele, tunnetusele ja tajule, üldmotoorikale jne. Õppekava annab küll ette raamid, aga õppetöö lähtepunkt on ikkagi õpilane ning tema arengutase ja -potentsiaal. Õpetajat toetavad tundides sotsiaalpedagoogid ja rehabilitatsioonispetsialistid. Arvame, et laste oskusrühmadesse jagamine on väga hea idee, mida nii lasteaedades kui ka koolides laiemalt juurutada. Käo keskuses on laste oskuspõhistesse rühmadesse koondamise põhimõtet rakendatud aastaid, see on osutunud efektiivseks ning keskuse töötajad said selle põhjal meile jagada oma häid kogemusi. Pärastlõunane aeg kulub Käo tugikeskuses terapeutilisele tegevusele, toimuvad meeleolukad ühisüritused. Lapse arengut toetatakse terve päeva vältel, kuni kojuminekuni.

Märkasime mitmeid sarnasusi erikooli ja lasteaia õppetöös. Näiteks põhineb õppetöö Käo põhikoolis õpitervikutel, milles eri arenguvaldkonnad on omavahel integreeritud ning juba omandatud teadmisi-oskusi seotakse igapäevaeluga. Lasteaiaski on tegevusvaldkonnad omavahel lõimitud, et pakkuda lastele mitmekesist tegevust ja kasvatada oskust märgata ja luua seoseid. Ka erikooli õpetajad ja teised lastega töötavad spetsialistid kaasavad lapsi loominguliselt mitmesugusesse elulisesse tegevusesse ning lapsed saavad toitu valmistada, poes käia, bussiga sõita. Rõõm oli tõdeda, et lapsed naudivad neid tegevusi väga, igaüks vastavalt oma võimetele.

Terviklik ja süsteemne lapse toetamine nõuab väga head koostööd

Oluline võtmesõna on koostöö eri tugigruppidega, sh lapsevanematega. Lasteaedade juures töötavad logopeedid, eripedagoogid ja psühholoogid ning vajadus nende järele kasvab pidevalt. Hea meel oli kuulda, et Käo tugikeskus pakub puuetega lastele rehabilitatsiooniteenuseid oma majas. See tähendab, et teenusepakkujad teevad tihedat koostööd: iga väiksemgi tegevus lapsega pannakse kirja lapse toimikusse, et ei tekiks olukorda, kus uue spetsialisti lisandudes peaks tööd alustama nullist. Koostöös vanematega peetakse päevaraamatut, mis kajastab lapse tegevusi nii tugikeskuses kui ka kodus. Iga päev toimuvas suhtlusringis vahetavad õpetajad ja sotsiaalpedagoogid omavahel infot, nii et lapsega pärastlõunasel ajal töötavatel spetsialistidel on ülevaade lapse hommikupoolsest päevast.

Sõna on kiire kaduma, aga pildi juurde saab alati tagasi tulla

Ühe tavalasteaia ja erikooli märkimisväärse erinevuse saame välja tuua küll. Nimelt, kui lasteaias vahetavad õpetajad suurema osa infot lastega kõne abil, mis on otsene ja vahetu suhtlemisvõimalus, siis Käo tugikeskuse ja põhikooli personali igapäevatöö toimub suuresti alternatiivskommunikatsioonivahendite kaudu, et kõnet toetada või seda hoopis asendada. Kasutatakse lihtsustatud viiplemist, piktogramme, PCS-piltide sümbolisüsteemi, kõnekommunikaatoreid, Time Timerit ja palju muud. Suhtlemine on ju inimese põhivajadusi.

Väike osa igapäevatöös kasutatavatest alternatiivkommunikatsioonivahenditest.

Alternatiivkommunikatsioonivahenditega saab tegevust visualiseerida ning see aitab erituge vajaval lapsel mõista oma päevategevusi ja etteantud korraldusi – nii tunneb laps end ümbritsevas keskkonnas turvalisemalt. Pole uudis, et ka lasteaedades on lapsi, kes vajavad toetust ning mõistmist tavalisest erinevate meetodite kaudu. Iga projektis osalenud õpetaja sai vähemalt kolm-neli ideed, mida oma igapäevatöös kasutada. Koolituse järelseminaril tõi enamik õpetajaid välja, et kaasaskantav PCS-pildipank, Time Timer või piktogrammid on need praktilised abivahendid, mida proovida. Lisaks jäid eredalt meelde nädalapäevade õppimine värvide kaudu, mõned lihtsad viiped. Jõudsime järeldusele, et mitmed alternatiivsed kommunikatsioonivahendid on universaalsed, sobides ka lasteaeda nii suhtlemiseks muukeelse, kõnetu kui ka n-ö täiesti tavalise lapsega.

Visualiseerimine kui info kandja.

Meid hämmastas, kuidas sügava või raske puudega lapsega kontakti luuakse, teda talle võimetekohases tegevuses toetatakse, milline on selle juures meeskonnatöö. Sellist tööd saavad teha suure südamega, uuendusmeelsed oma ala professionaalid. Oleme tänulikud Käo tugikeskuse ja põhikooli töökale naiskonnale meile nii põhjalikult oma tööd ja tööviisi tutvustamast. Mõttekohti, mida meil sellest kohtumisest õppida ja üle võtta on, kerkis pinnale küll ja veel.

SOS lasteküla – stabiilne ja ajas muutuv

Järgmisel päeval võttis meie 26-liikmelise grupi Keila SOS-lastekülas vastu küla programmijuht Indrek Juss, kes tunniajase kohtumise vältel tutvustas põgusalt SOS-külade ajalugu ja toimimise üldaluseid ning põhjalikumalt töökorraldust ning tugisüsteeme külas. Selle lühiprogrammi vältel saime võimaluse tutvuda küla välise elukeskkonna ja õhkkonnaga sealsete peremajade vahel programmijuhi eestvedamisel ringi jalutades.

Hariv ja silmaringi avardav õppekäik Keila SOS-lastekülla.

Kuigi oleksime soovinud, polnud laste ja pereemadega sel laupäeva hommikul nende kodus kohtuda hea mõte, sest igal perel on oma rutiin ning puhkepäevade hommikud on sarnaselt tavaperedega enamasti pikad ja vaiksed. Laste optimaalne arv lasteküla peres on kuus. Pered püütakse luua, järgides n-ö loomulikku peremudelit, nii et peres oleks lapsi eri vanuses ja soost, kusjuures lapsed tohivad pidada ka lemmikloomi. Lihaseid õdesid-vendi tavaliselt ei lahutata. Elu on näidanud, et ema-isa-süsteem paraku jätkusuutlik pole. Takistuseks võivad saada paarisuhte probleemid. Nii et rääkides perevanematest, räägime põhiliselt emadest. Jussi sõnul on pereemade ametialane ja haridustaust kirju, emadeks on kandideerinud nii kokad kui ka doktorikraadiga naised. Nõuded, millele perevanem peab vastama, on sätestatud sotsiaalhoolekandeseaduses. Üldine statistika näitab, et kui perevanem töötab sellel ametikohal neli aastat, siis ta tõenäoliselt ka jätkab. Peres on kord ja reeglid, nii nagu need perepõhiselt kokku lepitakse. Töökasvatuski ei ole võõras mõiste, igal peremajal on oma territoorium, mida pere hooldab.

Indrek Juss avaldas, et tulevikuperspektiivis on viie aasta visioon lasteküla hajutada ning integreerida peremajad linnakeskkonda, et vähendada võimalikku sildistamist ning sotsiaalse mulli efekti.

Lasteküla lapsed vajavad toetavat haridussüsteemi ning mõistvaid täiskasvanuid enda kõrvale, sest varase lapsepõlve vintsutused on jätnud oma jälje. Kõige olulisem, millega lasteküla neid lapsi aidata saab, on stabiilse elukeskkonna ja kiindumussuhte loomine. Lasteküla missioon on laste potentsiaali realiseerimine. Lisaks perevanemale ja õpetajatele (nii koolis kui ka lasteaias) töötavad lastega vajaduspõhiselt terapeudid, nt muusikaterapeut, kunstiterapeut, sh saviterapeut. Terapeutiline tegevus toimub ringide nime all. Lastekülas töötavad spetsiaalse plaani alusel ka vabatahtlikud välisriikidest. Psühholoogilist abi saavad lapsed ikka oma emakeeles. Sügava puudega lapsi lastekülas ei ole, nende jaoks on teised tugikeskkonnad. Majanduslikus mõttes kasvavad lasteküla lapsed riigi ja annetajate toel. Jätsime meiegi neile väikese annetuse ja mõned killukesed oma südametest.

„Kaasav haridus – teooria ja praktika“ projektis läbitud programm pani meid mõtlema, et inimlikkus ja empaatiavõime on lastega töötamise alus. Samuti nagu orienteeritus meeskonnatööle. Projektis oli meil suurepärane võimalus tulla välja oma tavapärasest (töö)keskkonnast ning saada oma erialaoskusi süvendades veelgi teadlikumaks oma tööst, eriti lastega suhtlemisest, ning vaadata sellele mõnevõrra teise pilguga. Meil on nüüd tagataskus palju põnevat, mida avastada ja katsetada, eriti nende laste puhul, kes vajavad rohkem tuge ja mõistmist ning keda satub lasteaia tavarühmadesse järjest sagedamini.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!