Kas haridusreform tapab läti keele ja kirjanduse?

30. nov. 2018 Hannes Korjus Läti ajakirjanduse põhjal - Kommenteeri artiklit

Läti haridus- ja teadusminister Kārlis Šadurskis.

9. novembril teatas Läti haridus- ja teadusminister Kārlis Šadurskis õppekavade reformi puudutaval pressikonverentsil, et Läti on järginud normaalset Lääne demokraatlikku praktikat. Õppesisu väljatöötamiseks kaasati enam kui 300 tipptasemel hariduseksperti. Töö kestis mitu aastat, aruteludesse olid kaasatud õpetajad, vabaühendused ja avalikkuse esindajad. Nüüd on põhiharidusstandardi vastuvõtmine lõppfaasis, toimub kooskõlastamine.

Ent novembri algul, enne haridusministri ülalmainitud teadaannet sai teatavaks Läti kirjanike liidu (LKL) avalik kiri, mis oli adresseeritud seimile, ministrite kabinetile, haridus- ja teadusministeeriumile, kultuuriministeeriumile ning äsja 13. seimi valitud erakondadele. LKL protestis oma avalikus kirjas haridus- ja teadusministeeriumi plaani vastu vähendada põhikooliastmes kirjandustundide arvu.

LKL-i avalikule kirjale eelnes Läti keele ja kirjanduse õpetajate assotsiatsiooni (LKKÕA) sarnase rõhuasetusega avalik kiri. LKL-i ning LKKÕA seisukohti toetas Läti ülikooli humanitaarteaduste teaduskonna (LÜ HTT) õppejõudude avalik kiri.

Läti kirjanike liidu esimees Arno Jundze teatas, et ühis- ja massimeedias üritatakse läti kirjanduse ja keele tundide arvu vähendamist trivialiseerida, ent läti keelega seotu ei ole sugugi triviaalne küsimus. See on Läti riigi tuleviku küsimus.

LKL-i, LKKÕA, LÜ HTT õppejõudude avalike kirjade peale kuulutas haridus- ja teadusminister Kārlis Šadurskis, et sotsiaalmeedias levitatakse kirjandustundide arvude vähendamise kohta libauudiseid. Mõistagi püstitus küsimus: kes vassib ja hämab?

Pärast LKL-i, LKKÕA, LÜ HTT õppejõudude avalike kirjade ilmumist paistis, et oponendidki otsustasid samaga vastata – portaalis www.ir.lv ilmus Sõltumatu Haridusseltsi avalik pöördumine pealkirjaga „Avalik kiri: Haridus ilma kirjanduseta või kirjandus ilma hariduseta“, näitamaks, et paljud respektaablid inimesed mõistavad ja kiidavad heaks reformi pea sellisel kujul, nagu see parajasti on, „pärast üksikute puuduste kõrvaldamist“. Erinevalt kirjanike, kirjandusõpetajate, keele- ja kirjandusteadlaste eelnenud avalikest kirjadest polnud võimalik tuvastada, kes Sõltumatu Haridusseltsi nime all avalikkuse poole pöörduvad.

14. novembril toimus Läti kirjanike liidus uut kirjanduse ainekava käsitlev arutelu, oodatud olid ka haridus- ja teadusministeeriumi esindajad, et n-ö suud puhtaks rääkida, kuid ministeeriumi esindajad jäid tulemata. Absurdseks teeb olukorra see, et LKL, LKKÕA, LÜ HTT ei võitle reformi kui sellise vastu – haridus- ja teadusministeeriumilt oodatakse üksnes mõistliku, vastutustundliku ja jätkusuutliku reformiplaani väljatöötamist ja ilmnenud karide kõrvaldamist, et haridusreform õnnestuks ka tegelikkuses, mitte üksnes kaunilt täidetud aruannete kujul.

Läti kirjanike liidus toimunud keele ja kirjanduse uut ainekava käsitlev arutelu päädis samuti avaliku kirjaga. Lisaks haridus- ja teadusministeeriumile, kultuuriministeeriumile, seimile ja ministrite kabinetile adresseeriti see Läti Vabariigi õigusvahemehele (ombudsmanile), riiklikule haridussisukeskusele, Läti Vabariigi rahastus- ja lepingute kesk­agentuurile, projekti „Pädevuspõhine haridussisu“ evitamiseks loodud üksusele Kool 2030 edastamiseks Euroopa Liidu pädevale järelevalveinstitutsioonile, meediaväljaannetele (avaliku kirja esitasid ühiselt LKL, LKKÕA, LÜ HTT).

Avalik kiri koosnes 11 punktist ja see oli pühendatud eelkõige keele- ja kirjandustundide säilimisele.

Läti ülikooli humanitaarteaduste teaduskonna osakonnajuhataja (Lettica/Baltica) Dr. phil. Ieva Kalniņa lausus seni veel projekti staadiumis olevat kirjanduse ainekava kommenteerides, et on üsna kummaline teadvustada, et ministeeriumide riigisekretärid suunavad valitsusele kinnitamiseks dokumendi, kus põhikooli kirjanduse ainekava sõnastus võimaldab põhikooli lõpetada ilma läti kirjandust teadmata. Kummaline on teadvustada endale sellise võimaluse olemasolu haridusdokumendis.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!