Kas igaüks saab teha õpilasfirma?
Ettevõtlikud noored osalesid sel sügisel JA Eesti rahvusvahelisel konverentsil „Sustainopreneurship – Easier Done Than Said“, mille käigus loodi ühiseid õpilasfirmasid ning otsiti keskkonnasõbralikke ja jätkusuutlikke äriideid. Foto: JA Eesti
Sügis on ettevõtlusõppe õpilastele kibekiire aeg, paljudes koolides luuakse õpilasfirmasid, arendatakse ja valmistatakse tooteid, teenuseid. Tulemas on õpilasfirmade jõululaadad ja valmistutakse aktiivseks müügitööks, sest vahvad kingitused on minev kaup. Ettevõtlusõpet rakendavad paljud koolid eri kooliastmetes ja enamik neist kasutab selleks Junior Achievement (JA) Eesti programme, mis põhinevad tegevusõppel ja järgivad riiklikku õppekava. Samas on meedias ja koolirahva seas märgata sõna „õpilasfirma“ kasutamist üldmõistena, seda ei seostata enam konkreetse õppetegevuse ja metoodika ega ka JA Eestiga.
Ühest küljest on tore, et sõna on paljude jaoks tuttav ja tähendusrikas, kuid samas jääb tähelepanuta selle sügavam, konkreetse õppeprogrammi ja metoodikaga seotud sisu. Mitte iga kool ega ettevõtlusega tegelev ettevõtlik õpilane ei saa teha õpilasfirmat. Püüan järgnevalt selgitada termineid ja metoodikat – mida on oluline tähele panna õpilaste äritegevuses koolis ja väljaspool kooli.
JA Eesti programmide peamine sisu on õppimine tegevuse kaudu ja ettevõtlikkuse arendamine. Selleks on välja töötatud mini-minifirma programm II kooliastmele, minifirma programm III kooliastmele ja õpilasfirma programm gümnaasiumile. Iga programmi tegevus on planeeritud ühele õppeaastale, mille jooksul õpilased tegutsevad meeskonnas, luues ja teostades enda äriideed toote või teenuse arendamisest müügini, kasumi jagamise ja tegevuse lõpetamiseni. Õppeprogrammid sarnanevad reaalse ettevõtlusega, kuid loovad turvalisema ja veidi riskivabama keskkonna ettevõtluse praktiliseks õppimiseks. Tegevused arendavad noortes loovust, koostööoskusi, eesmärgi nimel pingutamist, vastutustunnet, riskidega arvestamist, samas panevad neid oma tegevuse üle rõõmu tundma, saavutama eduelamust, kokkuvõttes – kujundavad ettevõtluspädevust.
Õpilas- või minifirmad registreeritakse JA Eestis. Tegevuse läbiviimiseks on kindlad eesmärgid, nõuded ja metoodilised soovitused. Registreeritud õpilas- või minifirmadele väljastab JA Eesti tegevusloa.
II kooliastmele on mõeldud mini-minifirma programm, kus õpilased loovad ka oma väikese ettevõtte, kuid õppetöö ja firma tegevus toimub peamiselt koolis ja õpetaja registreerib õppeaasta algul oma klassi JA Eestis.
Kõiki nimetatud programme tohivad koolis õpetada ainult JA Eesti metoodilise koolituse läbinud ja õpetamisõigust tõestava tunnistuse saanud õpetajad. Tore, kui lisaks õpetajale kaasatakse päris ettevõtjaid mentoriteks noortele ettevõtjatele. Teised koolid ja õpilased, kes ettevõtlusõppes mingeid müügitegevusi teevad, neid programmide nimetusi kasutada ei saa.
Ettevõtlusteadmisi omandada ja ettevõtluspädevust arendada soovib järjest rohkem noori ja seda nõuavad ka laste vanemad. Uuenenud õpikäsitust rakendav tegevuspõhine ettevõtlusõpe on põnev ning pakub loovust, iseseisvust ja koostöörõõmu. Seda tõestab ka värske rahvusvaheline ICEE uuring õpilasfirmade programmis osalemise mõjust.
Uuringu ühe tulemusena selgus, et õpilasfirma programm on parim meetod noorte ettevõtlikkuse arendamiseks. Kui noored süvenesid programmi ning tegelesid sellega ka vabal ajal väljaspool koolitunde tõsiselt, siis oli mõju märkimisväärne. Kui aga kaasatus oli väiksem sajast tunnist, polnud mõju üldse. Eesti noori iseloomustas teiste riikide noortest märkimisväärselt suurem valmisolek tulevikus päriselt ettevõtlusesse minna. Uuringus osalenud õpetajad, lapsevanemad ja äriinimesed olid üksmeelsed, et valitsuse toetus ettevõtlusõppele on ülioluline. Samuti peeti määrava tähtsusega teguriks kooli juhtkonna toetust. JA Eesti ettevõtlusõppe programmide head taset näitab see, et kaks uuringus osalenud Eesti kooli, kus õpetatakse just JA programmide järgi, on pälvinud Euroopa ettevõtliku kooli tiitli: Tallinna 21. kool 2017. ja Kuressaare ametikool äsja, 2018. aastal.
Ühiskonna ootus ettevõtlusõppe laiemaks rakendamiseks paneb õpetajatele veelgi suurema vastutuse ettevõtluse õpetamisel ning JA Eestile programmide ja õpetajakoolituse kvaliteedi hoidmisel. Koolidel tasub tõsiselt kaaluda ettevõtlusõppe tundide arvu suurendamist ja toetada õpetajate osavõttu ettevõtlusõppe metoodilistest koolitustest.