Keelekaste: Köögipoole keelest

16. nov. 2018 Priit Põhjala - 1 Kommentaar

Priit Põhjala.

Alustan ülestunnistusega. Õpetajate Lehe keeleteemalise arvamusveeru nimi, „Keelekaste“, oli küll minu ettepanek, kuid mitte mu enda teravmeelsus. Nimelt on prantslastel ajaleht Le Monde, mille keeletoimetajad peavad keeleteemalist blogi „Langue sauce piquante“ – „Terav keelekaste“. Sealt ma selle nime ära vinnasingi.

Too prantsuse langue sauce ei vasta küll päris meie „keelekastele“: see pole mitte keelekarastus ehk jook, vaid kaste või soust, millega serveeritakse loomakeelt. Aga kalambuuri mehhanism jääb samaks: mõlemas, nii prantsuse kui ka eesti keeles on keele kui elundi ja keele kui suhtlusvahendi jaoks üks ja sama sõna; ja kui ühendit, kus „keel“ peaks tähistama just elundit, kasutada kontekstis, kus on juttu hoopis suhtlusvahendist, siis leiabki aset kahe tähenduse kokkupõrge, semantiline konflikt, ning tekivad kalambuuri toimimiseks vajalikud kummastus ja äratundmine.

Tegelikult olen ma „Keelekaste“ algusest saadik mõelnud, et teinekord võiks tolle nime või sõna mõnetise ennistamise mõttes tõepoolest kirjutadagi söögist ja joogist. Muidugi mitte sellest, kuidas fileerida heeringat või pruulida jõuluõlut, vaid ikka keele kui suhtlemisvahendi aspektist: söökide-jookide nimetustest, nende tähendustest ja tõlkimisest, käänamisest, hääldusest ja kirjaviisist …

See on kiirelt muutuv metsik maailm, kus üksteisega sõdivad oma- ja võõrsõnad, tsitaatlaenud ja mugandid, eksotismid ja barbarismid, anakronismid ja neologismid. Küllap on paljud täheldanud, kuidas vahel käibib näiteks ühe söögi või joogi kohta korraga mitu nimetust või ühe ja sama nimetuse mitu kuju, ja saa siis sotti, milline see kõige etem on. Parima ja õigeima selitumine võtab aega ja vajab ehk ka veidi teadlikumat, eesti keele seisukohast sobilikumas suunas nügimist.

Ma alustan siin „Keelekastes“ nügimist ühest üsna juhuslikult valitud sõnast – tapas. Hispaaniakeelse sõna esimene tähendus on „kaaned“ või „katted“, kuid toiduhuviline teab seda rohkem kui kõikvõimalike hispaaniapäraste suupistete, veini- ja õllekõrvase ühisnimetust. Hispaania ainsussõna on tapa, aga harilikult pruugitakse sõna just mitmuses – tapas. (Palju me eesti keeleski räägime ühest „suupistest“, rohkem ikka „suupistetest“ mitmuses, sest enamasti ongi need väikest mõõtu asjandused mõeldud mitme- või hulgakaupa tarbimiseks.)

Meie kipume aga tegema seda viga, et lisame juba niigi mitmuslikule sõnale tapas veel eesti keele mitmuse tunnuse, saades sedasi tapased, tapaste ja tapaseid: võtsime soojad tapased kahele“, tapaste valmistamise meistriklass“, sõidame Madridi tapaseid degusteerima“.

Aga loogiline oleks ju liita mitmuse tunnus ainsus-, mitte mitmussõnale. Ja et ainsus on tapa“, mis eesti keeles käändub pere“ eeskujul, on eestikeelne mitmuse vorm tapad“, mitte tapased“, tapade“, mitte tapaste“, ja tapasid“, mitte tapaseid“. Niisiis „soojad tapad kahele“, „tapade valmistamine“ ja „tapasid degusteerima“. Ainsuse omastav on „tapa“, mitte „tapase“, ainsuse osastav aga „tapat“, mitte „tapast“.

Ja kui me juba Hispaanias promeneerime: hiljuti pidasin ühe tõlkijaga nõu, kuidas kirjutada eesti tekstis sõna cava. See tähistab seda hispaanlaste vahuveini, mis vastab enam-vähem prantslaste šampanjale ja sakslaste sektile ja mida sealses kliimas kulub tankide kaupa.

Kui „tapa“ on õigekeelsussõnaraamatus omaks võetuna, võõrsõnana juba sees, siis cava’t sealt veel ei leia. Tahtes olla korrektsed, peame seda niisiis käsitama tsitaatsõnana ja rakendama ka vastavaid reegleid: teistsugune kiri, käänamine ülakomaga, liitsõnus sidekriips. Vahel kirjutatakse seda sõna ka justkui pärisnime, Cava, aga pigem on tegemist ikka üldnimega, mis katalaani keeles tähendab ühtlasi koobast või keldrit, kus seda jooki hoiti. Ettevaatlik maksab olla ka isevaldse mugandiga „kava“, mis on eesti keele sõnaraamatute järgi hoopis kava­pipra juurtest valmistatav joovastav Okeaania jook.

Üks on õnneks kindel: nimeta neid sööke ja jooke kuidas tahes, palju halvemaks nad sellest ei lähe. Buen provecho ja salud, nagu ütlevad hispaanlased.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Keelekaste: Köögipoole keelest”

  1. Valdar Parve ütleb:

    Suupiste – Zubiss – zu beissen Sellesarnastest võiks omakorda keelekaste meisterdada. Ka camelos või camelon läbi (N)nõelasilma ja “sajab kui oavarrest”.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!