Õpetajate Leht 23. novembril
Noored kipuvad pigem põllumeheks kui õpetajaks
Õpetajakoolituse erialadele asuvad õppima gümnasistid, kelle keskmine hinne sarnaneb pigem põllumajanduse erialadele astujate kui pingerea tipus olevate meditsiinivaldkonna valinute omaga.
„Enamikus Euroopa riikides on õpetajaamet kaotanud võime köita parimaid kandidaate. Ainult mõnes riigis – Iirimaa, Soome ja Šotimaa – on õpetajaamet jätkuvalt väga hinnatud parimate õpilaste hulgas,“ kirjeldab Euroopa Komisjoni raport õpetaja elukutse atraktiivsust Euroopa Liidu riikides.
ÕS pidas juubelit
20. novembril tähistati Eesti Keele Instituudis õigekeelsussõnaraamatu saja aasta juubelit. Esitleti uhiuut „Eesti õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2018“ ning esimese, 1918. aastal Eesti kirjanduse seltsi välja antud „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ kommenteeritud veebiväljaannet. Minister Mailis Reps kuulutas järgmise aasta eesti keele aastaks.
Uus algatus: igasse külla oma kool!
Läinud nädalavahetusel lükati Harjumaal Harmis käima uus algatus. Üle poolesaja talgulise üle Eesti panid pead kokku, et leida üheskoos lahendus küsimustele: mida saaks teha, et väikesed külakoolid tekiks, kestaks ja areneks? Väikeste külakoolide plussid ja miinused lapse, vanema, küla, valla, riigi jaoks? Mis asjaolud sunnivad väikesi külakoole sulgema?
Kiuslik inglise keele õpetaja
Tiia Kõnnussaar analüüsib kolme varianti, kuidas meie koolides kiuslikku õpetajat tavaliselt korrale kutsutakse. Tegemist on kolmanda artikliga sarjast „Dilemma“.
Lasteaiaõpetaja amet on olnud alati vastutusrikas
Kauaaegne lasteaiajuht Leelo Nairismägi räägib lasteaiaõpetaja vastutusest ning arutleb selle üle, mis on lasteaias aja jooksul samaks jäänud ja mis muutunud.
Kas igaüks saab teha õpilasfirma?
Ettevõtlusõpet rakendavad paljud koolid eri kooliastmetes ja enamik neist kasutab selleks Junior Achievement (JA) Eesti programme, mis põhinevad tegevusõppel ja järgivad riiklikku õppekava. Samas on meedias ja koolirahva seas märgata sõna „õpilasfirma“ kasutamist üldmõistena, seda ei seostata enam konkreetse õppetegevusega, metoodikagaga ega ka JA Eestiga. JA Eesti programmijuht Elbe Metsatalu kirjutab, mida peab õpilasettevõtete puhul tähele panema.
Püüame iga päev paremini hakkama saada
Tartu katoliku koolis kehtib põhimõte: kui on vaja last aidata, tuleb lahendus leida. Tartus esimesena sündisid siin väikeklassid ja asuti HEV-lapsi süsteemselt toetama. „Kasutasime võimalusi, mida seadus lubas,“ lausub direktor Liina Tamm. „Meie väikeklassi on ka Rajaleidja lapsi saatnud. Viimase paari aastaga on teisedki Tartu munitsipaalkoolid hakanud järele tulema ja riik on teinud HEV-laste suhtes häid otsuseid.“
Õpetaja Väimelast ja Instagramist
Õpetajate päeval esietendus Võrumaa kutsehariduskeskuses mononäidend „Õpetaja Instagramist“. Publiku ette astus oma maja inimene: eesti keele ja kirjanduse õpetaja Ülle Sillamäe on vist ainus õpetaja Eestis, kellele näidend kirjutatud.
Uued hindamisvahendid aitavad lapse arengut tõhusamalt toetada
Kuigi Eesti õpilaste PISA tulemused on maailma tipus, võib selle varjus märkamata jääda, et meil on jätkuvalt ka mahajääjaid. Õpiraskuste põhjustele peab jälile saama oluliselt varem kui põhikooli lõpus. Uued hindamisvahendid lugemises ja matemaatikas võimaldavad õpetajal saada teavet 3. ja 6. klassi õpilaste tugevuste ja nõrkuste kohta ning on abiks lapse arengu toetamisel.
Ettevõtted toetavad kutseõppijaid stipendiumiga
Tublid kutseõppijad said kolmes kutsekoolis äsja ettevõtte stipendiumi. See on üks võimalus, kuidas ettevõte saab koolinoorete seas tõmmata tähelepanu oma valdkonnale ja leida oma töötajatele järelkasvu.