Oskuste ööl pandi käed tööle külge

„Sõbranna õpib siin, tulin tema kutsel,“ lausus Kersti Viiol (paremal) kaminat ladudes. Vasakul pottsepaks õppiv Elisa Anni. Fotod: Annika Poldre

Euroopa kutseoskuste nädalal 5.–9. novembrini tutvustati kõikjal Euroopa Liidus kutseõppe eeliseid ja hüvesid igas vanuses inimeste jaoks. SA Innove korraldas koostöös Eesti kutsekoolidega sel puhul  8. novembril oskuste öö, millest võttis osa 23 kutsekooli üle Eesti. Nädala deviis oli „Avasta oma anne!“.

Euroopa kutseoskuste nädalal 5.–9. novembrini tutvustati kõikjal Euroopa Liidus kutseõppe eeliseid ja hüvesid igas vanuses inimeste jaoks. SA Innove korraldas koostöös Eesti kutsekoolidega sel puhul  8. novembril oskuste öö, millest võttis osa 23 kutsekooli üle Eesti. Nädala deviis oli „Avasta oma anne!“.

Iga kool, kes oskuste ööl uksed avas, tutvustas põnevaid ja ligimeelitavaid ameteid. Paljud koolid tegid avatud töö- ja õpitube, et huvilised saaksid ise järele proovida, mida on seal võimalik õppida. Koolimajades tehti ringkäike, avati kohvikuid, mõnel pool pakuti tasuta teenuseid. Saaremaal sai ise rehve vahetada, Valgamaal oli pillimees kutsutud meeleolu looma. Eesti massaaži- ja teraapiakool meelitas mitmesuguste massaažidega, mida töötubades õpetati, Tallinna teeninduskool pakkus kulinaarset teatrit koos Gruusia köögiga.

Enamik osalevaid koole avas uksed õhtul kell viis. Tallinna ehituskoolis oodati külalisi jälgima õppetegevust kuues valdkonnas: restaureerimine, plaatimine, pottsepatöö, elektritöö, puidutöötlemine ja viimistlus.

Õppida kultuuripärandi hoidjaks

Mööbli restaureerimise erialaõpetaja ja kursusejuhendaja Sven Aunaste juhendamisel tegutsesid 4. taseme õppe restauraatorid, kel käsil kaheaastane õppeaeg.

Täiend- ja elukestvas restaureerimisõppes on õppijaid igas vanuses. Mitu tänavust esmakursuslast on varem samas koolis muu eriala lõpetanud. Aunastegi on oma kooli vilistlane. Mööbli restaureerimine on popp eriala, mis pakub vaheldust kontoritöö tegijaile ja võimalust näha oma töö tulemust. Vana mööbli juurde pöördutakse tagasi ka praktilistel kaalutlustel selle vastupidavust hinnates, armastusest vana vastu või perekonnale kuulunud esemete väärtustamisel.

Aunaste kolleeg, mööblirestaureerimise eriala õpetaja Margus Sildre rääkis, et uus õppekava on eelmisest parem, sest on mõeldud täiskasvanud õppijatele ning suurem rõhk on erialal.

Karol Kivimägi on päeval krohvimisettevõttes objektijuht, õhtuti õpib stukkdekoori, lehtkuldamist jm nippe.

Oskuste ööl said külastajate silme all lihvi ühest Eestimaa mõisast pärit pähklipuust neorokokoo tooli puit­osad. 19. sajandi keskpaigast pärit Eesti mööblitisleri tipptasemeks hinnatud tool oli niiskuses seismisest hukka läinud. Seda restaureeris omanik ja kollektsionäär Ivo Lambing, kes õpib 2. aasta tasemeõppes ning on varem õppinud samas koolis ehitiste restaureerimist.

Õhtune õpe sobib paljudele

Restauraatorid-viimistlejad omandavad Tallinna ehituskoolis 5. taseme jätkuõppes, mis kestab ühe aasta. Puidu- ja restaureerimisosakonna juhtõpetaja Heli Allikas ütles, et täiskasvanud tulevad õppima enamasti juba põhioskustega. Nad on ehitajad, maalrid, ka arhitektid ning tulevad omal algatusel restauraatorioskusi juurde õppima. Nii on Allikase käealuste seas ka endisi maalriõpilasi. Sageli töötavad õppijad ettevõttes, kus saavad uusi oskusi kohe rakendada. 15 inimesega rühm töötab koolis õhtuti, pärast päevatööd.

Pottseppade ja korstnapühkijate kahekuusele täiskasvanukoolitusele tulevad need, kes on seda tööd teinud, aga ei saa koolituseta kutseeksamile, rääkis 22 aastat õpetajana töötanud kutseõpetaja Valter Ots. Tema pika staaži vältel on see eriala täiskasvanute seas popp olnud. Noortel aga puudub huvi pott­sepatöö vastu ja seetõttu asendati päevakoolis 20 aastat kestnud pottsepaõpe õppekavaga, kus õpitakse kiviaedu laduma ja kõnniteekive panema.

Oskuste ööl õpetas Ots täiskasvanuile pliitide-ahjude uusi eurostandardeid, mis hakkavad kehtima 2020. aastast. Elisa Anni, kes õpib pottsepakursusel, kutsus sel õhtul oma sõbranna Kersti Viioli vaatama, mida ta õpib. Õpetaja soovitusel hakkas Viiolgi kamina juures pottsepatööd proovima.

Ehitusviimistleja eriala õpetaja Terje Jakson näitas külalistele, kuidas tehakse krakleed ehk uuest vana. Kätt proovis tema juhendamisel 7. klassi poiss Joosep, kelle tööd jälgis tema isa. Isa Tanel Oppi sõnul oli neil pojaga ehituskooli oskuste ööle tulemiseks kaks põhjust: „Tahan, et poiss näeks, mida tehakse ja mis võimalused õppimiseks on.“ Teel ehituskooli olid nad jõudnud uudistada ka polütehnikumi õpitube. Teiseks põhjuseks nimetas Tanel Oppi ettevõtmise seotust oma tööga Innoves, kus tema vastutada on ehituse eriala kutsemeisterlikkuse võistlused.

Polütehnikumi energeetika-automaatika töötubades sai ehitada käepärastest vahenditest kõlari, aga teha ka lihtsamaid jootetöid või valmistada vilkuvate tulukestega eset. Foto: Teele Raja

Tislerite täiendkoolituse 12 meest omandas sel õhtul tisleritöö võtteid, alustades saagimisest ja lõpetades viimistlemisega. Mehed olid eelnevalt läbinud 80-tunnise puidupingi töölise-operaatori kursused. Kutseõpetaja Raivo Moksi õpilased, kes on õpipoisiõppes, ehitavad parasjagu Norras maailma kõige kõrgemat maja.

Tulevaste elektrikute õppekeskkonda sai näha laborites. Esimeses omandatakse põhitõed ja õpitakse kruvikeerajat käes hoidma, nagu ütles elektri õppesuuna juhtõpetaja Ingrid Knuut. Tema juures käivad ka Westholmi ja Tallinna ühisgümnaasiumi õpilased tööõpetuse tundides, kus saavad selgeks kümmekond impulss- ja aeg­releedega skeemi.

Kutsekooli päevased õppijad saavad teadmisi elektrisüsteemidest, alates hoone pinnase tundmaõppimisest. Teises laboris õpitakse tundma väravaautomaatikat paigaldusest hoolduseni. Juhtõpetaja jutust selgus, et elektrikute juurde võib tulla igaüks, kel elektriga mure. Tavainimene, kes õppida ei soovi, saab siin nõu ja vastuseid elektri küsimustele. Aastas astub mõne küsimusega tänavalt sisse umbes 40 inimest. Kui õpetajad jäävad vastuse võlgu, siis pöörduvad nad koostööpartneri tehase poole.

Kutseharidus ja -koolitus Euroopas

• 60% kutsehariduse või -koolituse läbinutest leiab oma esimese pikaajalise töökoha kuu aja jooksul pärast õpingute lõpetamist (kuue kuu jooksul 80%).
• 85% kutseharidusasutuste õpilastest on omandatud oskustega rahul.
• Kõrgelt kvalifitseeritud töötajatele mõeldud vabade töökohtade arv kasvab 2015. ja 2025. aasta vahel eeldatavalt 21%, madala kvalifikatsiooniga töötajatele on 17% vähem võimalusi.

Loe ka https://opleht.ee/2018/11/გამარჯობა-სუფრა/