See ohtlik välistudeng …

2. nov. 2018 Raivo Juurak toimetaja - Kommenteeri artiklit

Raivo Juurak.

Üks tont käib Eestis ringi – inglise keele tont. Ja nüüd on ta tunginud isegi meie ülikooli. Nimelt saab paljusid erialasid õppida magistriõppes ainult inglise keeles ja seda selleks, et välistudengid saaksid Eestis kõrghariduse omandada. Tselluloositehast me ei taha, sest saastab. Nüüd ei taha me ka välistudengeid, sest nad ohustavad eesti keelt. Aga kui vaataks suurt plaani? Mis oleks Eesti jaoks veel keskkonnasõbralikum ekspordiartikkel kui haridus? Mis tõstaks veel paremini Eesti mainet maailmas kui see, et siia tullakse õppima?

Ülikoolis võib inglise keeles õppida küll. Juba Peeter Suur kirjutas ühes oma ukaasis, et aadlik peab oskama võõraid keeli ega tohi vahtida nagu „loll tolvan“, kui välismaalased räägivad. Nii peame ka meie inglise keelt oskama, sest see on praegu Euroopa töökeel, nagu varem oli ladina keel. Ja parim inglise keele õppimise viis on seda pidevalt kasutada ehk õppida inglise keeles.

Kuid kindlasti on vaja ka liikumist vastupidisel suunal ehk seda, et välistudengid hakkaksid meie ülikoolides õppima mingeid kursusi eesti keeles.

Ei, see on võimatu! Niisugune on olnud esmane reaktsioon, kui olen sellest juttu teinud. Põhjenduseks tuuakse, et välistudengid pole motiveeritud nii väikest keelt nagu eesti keel õppima.

Kas selline hoiak ei viita eestlase alaväärsustundele? Vaatame tegelikku olukorda, näiteks välismaalt meie ülikoolidesse tulnud õppejõude. Paljud neist räägivad ju eesti keelt ja aeg-ajalt esinevad isegi televisioonis, analüüsides Eesti ühiskonna probleeme eesti keeles.

Juba Nõukogude ajal õpiti eesti keelt. Mäletan Tartu ülikoolis õppimise ajast tudengeid Lätist, Leedust, Armeeniast, Gruusiast, Tšetšeeniast jm. Nad kõik rääkisid juba aasta pärast ülikooli astumist väga head eesti keelt.

Praegu on olukord aga palju parem kui siis, sest meil on väga hea keelekümbluse kogemus. Me teame täpselt, kuidas õpetada õppeaineid eesti keeles nendele, kes eesti keelt veel ei oska.

Võtame meie vene gümnaasiumid, kus lapsed õpivad 60% õppeainetest eesti keeles. See projekt on näidanud, et teistsuguse emakeelega õpilased suudavad eesti keeles õppida küll. Aga kui gümnasist suudab, siis miks ei peaks tudeng suutma?

Ja lõpuks kõige olulisem. Taanlased on märkinud, et enamik nende välistudengitest on jäänud pärast ülikooli lõpetamist viieks kuni kümneks aastaks Taani tööle, ja see on olnud hindamatu abi Taani majandusele. On üsna tõenäoline, et ka meie välistudengitest jääks suur osa meelsasti mõneks ajaks Eestisse tööle. Eesti keele omandamine juba ülikooliõpingute ajal tuleb neile Eestis töökoha leidmisel ainult kasuks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!