Sõnal sabast: Robot

Priit Põhjala.

Ühes hiljutises sõnaloos („Ulmlema“, ÕpL, 26.10.2018) oli muu hulgas juttu sõna „ulme“ päritolust ja tähendusest. Tihtipeale on ulmes pistmist robotitega. Robotite moodi teenreid või orjasid on mainitud juba Homerose „Iliases“, kuid enim seostuvad robotid vahest ulmekirjaniku Isaac Asimovi loominguga. Asimov on ka sõna „robootika“ ja robootika kolme põhiseaduse väljamõtleja.

Sõna „robot“ tegi laiematele hulkadele tuttavaks aga tšehhi kirjanik Karel Čapek oma näidendiga „R. U. R.“ (= Rossumovi Univerzální Roboti), mis ilmus aastal 1920 (eesti keeles „RUR. Rossum’s Universal Robots“, 1985, tõlkinud Lembit Remmelgas). „Robot“ on loodud tšehhi sõnast robota, mis tähendab orjade teotööd peremehe maadel, samuti vastavat tööjõudu. Varem kasutati roboti kohta muid sõnu, näiteks automaton ja android. Ka Karel Čapeki vanem vend Josef, samamoodi kirjanik, pruukis veel ühes oma 1917. aasta kirjutises sõna automat.

Päris sageli arvatakse ekslikult, et Karel oli ka sõna „robot“ leiutaja, kuid õigupoolest tuli selle peale just tema vend Josef. Nagu möönab Karel ise ühes 1933. aasta artiklis: „Tegelikult ei leiutanud seda sõna näidendi „R. U. R.“ autor; ta vaid tutvustas selle olemasolu.“

Näidendi idee tekkides rääkis Karel sellest kohe Josefile, kes oli ühtlasi kunstnik ja seisis parasjagu molberti ees, pintsel suus. Karel kurtis, et ei tea, kuidas nimetada näidendis olevaid mehaanilisi töötegijaid.

„Ma võiksin neid nimetada laboři, aga see tundub mulle pisut paberlik.“ – „Nimeta neid siis roboti,“ mõmises vend, pintsel ikka suus, ja jätkas seejärel üsna ükskõikselt oma maaliga.

Vaat sedasi muuseas „robot“ – tänapäeval nii laialt levinud, nii oluline sõna – siia ilma sündiski.