„Starter“ aitab ka kutsekoolide õppuritel äriideid vormida

30. nov. 2018 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar

Noorte Ideesõelal anti näpunäiteid oma äriideede väljatöötamiseks. Kahepäevane üritus andis palju motivatsiooni ja lõppes auhindade ja ühispildiga. Foto: Viljandi kutseõppekeskus

 

Üle-eestilisest äriideede arenguprogrammist „Starter“ on kujunenud järjest enam ettevõtlusõpet täiendav ja rikastav programm ja eelinkubatsioonist saamas õppetöö loomulik osa, et pakkuda eri erialade õppuritele võimalust arendada oma äriideed. Esialgu lähevad kõrgkoolid suurte sammudega ees, kutsekoolid proovivad jõudumööda kaasa lüüa.

Tartu kutsehariduskeskusel on „Starteri“ kogemusi juba mitme aasta jagu. Kolme aasta eest soovitas õpetaja Tiina Aidnik agaramatel läbida ühe ettevõtlusaine iseseisva töö osa „Starteri“ programmis Tartu ülikooli ideelaboris. IT-süsteemide spetsialisti eriala õpilane Siim Pari lõi koos kaaslastega veebiplatvormi, mille siht oli viia küttematerjalide müüjad ostjatega kokku. Meeskond Küte oli edukas ka äriideede konkursil Kaleidoskoop.

Eelmisel õppeaastal lõi FictionFeel aga mobiilirakenduse, mis tutvustab turistidele linnu nende kohta loodud kultuuripärandi kaudu. Meeskond sai alguse loomehäkil Tallinnas.

Liitusime „Starteri“ programmiga, et kasvatada oma mõttest välja äriidee,“ meenutab kutsehariduskeskuse veebi­spetsialisti eriala vilistlane Varje Kass. „Starter“ viis noored kokku asjatundlike mentoritega ja programmi ajaks saadi meeskonda juurde vabatahtlikke.

Mentor aitas meil õiges suunas liikuda ja oli abiks ka korralduse poolega,“ lausub Kass. „Kõik liikmed arenesid ja kogusid teadmisi. Ettevõtlus pole kindlasti kõigile, aga programmi töötoad on kasulikud igaühele. „Starter“ julgustas osalema meid Kaleidoskoobil, kus saime Tartu linna eriauhinna, 400 eurot.“

Programmis osaledes sai selgeks, et mõttekam on luua hoopis MTÜ. „Taotlesime Tartu linnalt sihtotstarbelist toetust ja praeguseks on TartuFici mobiilirakendus valmis. Mõtleme, mida MTÜ Kohalugu järgmiseks ette võtab,“ sõnab Kass.

Loovus lokkama

Õpetaja Tiina Aidniku sõnul on „Starter“ väärt ideele üles ehitatud hea programm, selle raames toimuvad üritused väga vajalikud. Kuid ehkki ajakava on juba varakult paigas, on kutsekooliõppuritel keeruline jõuda igale üritusele – õpilastel on pikad praktikad, kusjuures igal erialal oma ajal, tööturul on töötajate põud ning praktikal pakutakse lisatööd.

Ühes on Tiina Aidnik aga kindel: äriidee arendamine õppetöö jooksul on väga vajalik. Selle kaudu õpivad noored saama aru üldpildist: kuidas ettevõte toimib ja mismoodi tegevused üksteist toetavad.

Ettevõtluse tundides arendataksegi suure raginaga ideid: koostatakse ärimudel ja kivi kivi haaval saab selgeks, kuidas teenus kliendini jõuab. „Läheme süvitsi,“ kirjeldab Aidnik. „Õpetajale on see pingutav, aga pole mõtet lugeda kuiva teooriat. Mudeli kaudu läheneme teooriale ja läbime vajaliku märkamatult.“

Olenevalt erialast ja kursusest tundide maht erineb ja alati ei pruugi jääda aega idee arendamiseks. Sellisel juhul valivad õpilased mõne ettevõtte, kus nad on käinud õppekäigul või praktikal. Vaatavad, milline on seal ärimudel, kuidas saaks tegevust edasi arendada ja milliseid vajadusi võiks ettevõte veel rahuldada.

Aidnik on pika ettevõtluskogemusega. Ta mäletab hästi, kui oluliseks ta pidas, et töötajad mõtleksid iga päev ettevõtte tegevusele ja pakuksid välja ideid, mida veel paremini teha. Ta püüab panna oma õpilasi kaasa mõtlema, et nad tulevasel töökohal teaksid, kuidas ettevõte toimib.

Nad õpivad probleeme lahendama ja loovus hakkab lokkama,“ ütleb Aidnik. „Äriidee arendamise kaudu ongi kõige tulemuslikum ettevõtluspädevust arendada. Probleem on vaid see, et ühes ainetunnis on keerukas seda teha. Ka erialaõpe peab toetama. Teemegi kolleegidega koostööd. Kuid erinevad õppijad vajavad toetust erinevalt.“

Põhihariduse baasil õppijad saavad oma äriideid luua ja proovile panna õpilasfirmades. Kutsehariduses ongi õpilasfirmade arv hüppeliselt kasvanud. Tartu kutsehariduskeskuses on tänavu kümme õpilasfirmat.

Praktika muudab arusaamu

Idee ei sünni alati välkkiirelt. Esialgu tundub noortele, et kõik teenused-kaubad on olemas ja polegi enam midagi teha, aga varsti mõistavad nad, et vajadus pole meie turul, näiteks enda koolis kaetud. Igal aastal on olnud kodulehtede, foto- ja filmimisteenuse pakkujaid ja koolgi tellib üritustele oma kaameramehed. Viimastel aastatel teevad õpilasfirmad ka koolitusi ja töötube. Oskuste ööl olid just nemad rakkes.

Õpilane mõtleb algul, et ettevõtlusõpet vajavad vaid ettevõtjaks hakkajad, aga kui ta käib praktikal ära, muudab mõtlemist,“ täheldab Aidnik. „IKT-osakonnas on õppetöös ettevõtlikkus ja ettevõtlus üks kolmest vaalast, millele erialaõpe peale erialateadmiste-oskuste, isikuomaduste ja hoiakute toetub.“

Kuressaare ametikool pälvis hiljuti esimese Eesti kutsekoolina Euroopa ettevõtliku kooli auhinna. Neljandat aastat kestev õpilasfirmade programm on ainulaadne – kõik kutsekeskhariduse erialade õppijad loovad oma õpilasfirma.

Ideede genereerimine ei valmista erilisi raskusi, kuni nad on peas või paberil,“ lausub IT- ja ettevõtluse juhtõpetaja Jane Mägi. „Kuidas aga saada nendest toode või teenus, mida keegi vajaks ja ostaks, on juba hoopis midagi muud ning nõuab noortelt tõsist pingutust. Kas noored tahavad pingutada? Eks juhendajate ja mentorite roll ongi teha nii, et tahavad. Sama kehtib muu õppe kohta, see ongi meie töö.“

Mägi sõnul võiks kutseõppes õpilasfirma äriidee haakuda õpitava erialaga, nii on seda kõige lihtsam seostada õppekavaga ja saab edukalt kaasata erialaõpetajaid. Kuressaares ongi nad hästi kaasa tulnud, äriideid arutatakse ja arendatakse juba enne ettevõtlusõppega alustamist erialatundides. Eelmise õppeaasta üks edulugu olid siirupivalmistajad, kes koos kokaõpetajatega valmistasid ette nii äriidee kui kogusid varakult toormaterjaliks ka kuusevõrsed.

Õpilaste loovuses ei ole meil olnud põhjust kahelda, igal aastal on meid üllatatud põnevate ideedega. Kõik ei jõua teostuseni ja seegi on loomulik,“ ütleb Mägi.

Vaja võrgustikku

Äriideede arendamiseks ja analüüsiks on vaja aega, inspiratsiooni, julgustamist, hindamist. Juhendajad ja mentorid saavad pakkuda tuge igal sammul, kuid oluline on jätta otsustamine õpilastele – nii tekib vastutustunne.

Kutsekoolides tasub kaaluda ka erialaüleseid õpilasfirmasid, mis annavad veelgi suurema lisaväärtuse, kuigi lisavad õppetöö korraldamisse väljakutseid,“ lausub Mägi. „Oleme õpilasfirmade koostöö aja kokku leppinud ja õppeaasta tegevuskavas on meil mitmeid ühiseid ettevõtmisi: inspiratsioonipäevad, laadad ja esitlused. Ettevõtlusõppe süsteemseks rakendamiseks on vaja hästitoimivat koostöövõrgustikku õpetajatest, juhendajatest, rühmajuhatajatest, õppetöö juhtidest ja mentoritest väljastpoolt kooli.“

Kõige rohkem õpilasfirmasid – 20 –, tegutses eelmisel õppeaastal Viljandi kutseõppekeskuses. Arendusjuhi Karmen Selteri sõnul on nii suure arvu taga karjäärimooduli õpetamisel mudeli 1,5 + 4,5 + 0,5 rakendamine. Kolme õppeaasta lõikes on 6 EKAP-d jaotatud nii, et esimesel aastal õpitakse karjääri planeerimist toetavaid teemasid, teisel aastal loovad õpilased õpilasfirma JA mudeli järgi, mille raames saavad ettevõtluskogemuse, ning kolmandal aastal planeerivad juba enda karjääri, kasutades nii Rajaleidja kui ka töötukassa tuge.

Õppetöö sellist planeerimist on arendatud järk-järgult,“ ütleb Selter. Sõlmitud on koostöökokkuleppe MTÜ StartUp Viljandiga, et kujundada maakonna ühtset ettevõtlusõpet. StartUp Viljandi seitsme sammu meetod toetab täielikult õppijate ettevalmistamist JA õpilasfirmade programmiga liitumiseks. 

Innove toel sai sel sügisel teoks noorte Ideesõel, kus anti praktilisi näpunäiteid oma ideede väljatöötamiseks.

Kuna formaat näeb ette põhjaliku eelkonsultatsiooni ning mentorite toe, julgustab see noori ettevõtlikult mõtlema ja oma ideed arendama,“ sõnab Selter. „Kui alguses ollakse tagasihoidlikud, siis tänu eeltestimisele leiab igaüks midagi, mis teda huvitab ning millest võiks sündida äriidee. Oktoobris toimunud Ideesõelal osales 112 meie õpilast ning sel aastal on kavas käivitada üle 20 õpilasfirma.“

 


TLÜ-s käivitunud sotsiaalse ettevõtluse magistriprogrammi toetab Starter Creative’i programm. Illustratsioon: TLÜ

 

STARTER“

Starteri“ programm on välja töötatud ja ellu rakendatud kaheksa kõrgkooli ja start-up-võrgustiku koostöös. Kõrgkoolides on „Starter“ lõimitud mitmesse ainesse ning tudengitele kättesaadav ka õppetöövälise lisavõimalusena. Nagu ettevõtluses on ka „Starteri“ meeskonnas vajalikud eri erialade teadmised ning esindajad. Tartu ülikooli Ideelabori projektijuhi Maret Ahoneni sõnul on aine ja „Starteri“ sidumisel ülikoolis kõige rohkem rakendatud varianti, kus ainekursuse avatund, temaatilised seminarid, mentortagasiside töötuba ja lõppvõistluse eelvoor on osaliselt või täielikult ühendatud programmi üritustega. Eri ainetes on kasutusel ka variandid, kus üliõpilastel on võimalus sooritada praktika, osaledes „Starteri“ programmis meeskonna liikme või mentorina, juhendajana, töötoa tegijana või teha grupitööna kodutöö, intervjueerides programmi meeskondi eesmärgiga selgitada välja nt varase faasi meeskonnatöö mustrid.

Tallinna ülikooli avatud akadeemia arendusprojektide juhi Külliki Tafel-Viia sõnul on TLÜ-s mitu aastat kasutusel praktika, kus „Starteris“ osalemine asendab loengukursusel nõutud praktilist tööd. See on tudengile ainekursuse läbimisel alternatiivne võimalus. Sel moel on „Starterit“ seostatud nii loomemajanduse kui ka ettevõtluse ainekursustega.

Teise kasutusel oleva praktika puhul on „Starteri“ programm integreeritud õppesse selliselt, et programmi 3 EAP-d on osa ainekursuse EAP-de mahust. Sellisel juhul on programmis osalemine ainekursusel osalevatele tudengitele kohustuslik ning tunniplaani osa. Seda varianti rakendatakse näiteks 2018. a sügissemestril magistriõppekava loengukursuse „Social entrepreneurship concept and practice“ raames.

 


Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “„Starter“ aitab ka kutsekoolide õppuritel äriideid vormida”

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!