Suhtumine tööohutusse jätab koolides soovida

2. nov. 2018 Karina Bikmurzina juhtiv tööinspektor - Kommenteeri artiklit

2017. aastal registreeris tööinspektsioon 5184 tööõnnetust, millest 155 juhtus haridusasutustes. Hariduse valdkonnas on viimastel aastatel suurem osa tööõnnetusi juhtunud komistamise ja kukkumise tagajärjel.

Kevadel korraldas tööinspektsioon põhikoolides ja gümnaasiumides sihtkontrolli, mille eesmärk oli aidata luua turvaline töökeskkond ning suurendada haridusasutuste töötajate teadlikkust ohtudest ja nende ärahoidmise võimalustest.

Sihtkontrolli kokkuvõtte saatsime ka koolide omanikele ehk kohalikele omavalitsustele ja riigile – nii on ka omanik probleemidest teadlik ja saab neid koos kooli juhtkonnaga lahendada.

Külastasime 76 põhikooli ja gümnaasiumi üle Eesti ning sihtkontroll hõlmas 4211 töötajat. Külastused toimusid ette teatamata, et kontrolli tulemused oleksid võimalikult objektiivsed ja tööinspektoritel oleks võimalik näha koolide argipäeva.

Liikumisteed

46 protsendis kontrollitud põhikoolides ja gümnaasiumides ei vastanud liikumisteed töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Näiteks olid märgistamata ebatasasused ning ohtlikud kohad, kus võib pea ära lüüa. Esines rikkumisi, kus märgistamata olid eri laiusega trepiastmed. Märkasime ka katkiseid trepiastmeid, kust ulatusid välja armatuurvardad, amortiseerunud põrandakattematerjali ning alavalgustatud koridore, käiguteedel vedelesid elektrijuhtmed ja liikumisteedele oli ladustatud üleliigseid asju.

Eriti probleemsed olid olukorrad, kus koolis oli tööõnnetus juba juhtunud, aga tööandja ei olnud võtnud tarvitusele meetmeid, mis aitaksid samalaadseid õnnetusi ära hoida. See näitab, et koolijuhid ei teadvusta piisavalt töökeskkonna ohutuse teemat, ei oska märgata ohte või ei anna endale aru võimalikest rasketest tagajärgedest. Statistiliselt on töötaja komistamise ja kukkumise tagajärjel töölt eemal enam kui 20 päeva, mis tähendab, et tuleb leida asendusõpetaja ja teha muid ümberkorraldusi.

Töökohad

Enamikus kontrollitud koolides olid töökohad kujundatud ergonoomiliselt. Siiski esines kuvariga töökohti, kus puudusid ergonoomilised töötoolid, töötajad ei saanud seljatoe asendit ning tooli kõrgust endale sobivaks reguleerida või oli töölaud liiga madal. Samuti leidsime katkiseid töötoole. Mõnel töökohal paiknes kuvar töötaja suhtes küljel, mistõttu ei saanud töötaja klaviatuuril trükkides toetada mõlemat kätt küünarnukini lauale.

Soovitame asutustel hinnata kuvariga töötajate töökohti: kas need on seatud sisse selliselt, et säilitada ja hoida töötajate tervist? Hinnata tuleks ka ohutusjuhendi olemasolu ja kvaliteeti ning vajadusel juhendada töötajaid täiendavalt, et iga arvutikasutaja teaks vajalikke ohutusjuhiseid ja oskaks ka kolleegide tähelepanu õigele tööasendile juhtida.

Lisaks kohtasime kontrolli käigus tööruume, kus oli ilmselgelt kitsas. Ühe kooli raamatukogus oli riiulite vahe liiga kitsas, et töötaja pääseks valitud raamatu juurde, ning raamatud olid paigutatud riiulitesse nii, et need ulatusid välja, mis takistas liikumist veel rohkem. Ka ei olnud raamaturiiulid paigaldatud püsikindlalt.

Sellises olukorras võib raske riiul koos raskete raamatutega töötaja vale liigutuse või tasakaalu kaotuse korral ümber kukkuda, tekitades raskeid kehavigastusi. Samas raamatukogus oli kõrgete riiulite tõttu vaja töötajal aeg-ajalt kasutada treppredelit, mis muudab õnnetuse tõenäolisemaks.

Märkimisväärne on ka see, et töötajatel on (lubamatu!) harjumus valada kemikaale ümber märgistamata taarasse. Näiteks bensiini limonaadipudelisse või värve moosipurkidesse. Ohtlik kemikaal peab olema äratuntav pakendi üheselt arusaadava märgistuse järgi – punase servaga nurgale toetuv ruut, mille keskel on ohusümbol.

12 protsendis kontrollitud koolides tuvastasime rikkumisi seoses ventilatsiooniga. Esines töökeskkondi, kus ventilatsioon puudus üldse. Keldrikorrusel asuvates tööruumides tuvastati hallituseprobleeme, mis tulenes ebapiisavast õhuvahetusest ja soojustamata vundamendist.

Teisalt leidsime töökeskkondi, kus ventilatsioon oli liiga tugev, põhjustades tõmbetuult ja seeläbi töötajatele ebamugavustunnet. 20 protsendis kontrollitud haridusasutustes olid väljatõmbesüsteemiga varustamata töökohad, kus töö käigus võib eralduda töötaja tervist kahjustavaid aineid või tolmu. Näiteks keemiaklassid, kus tehakse katseid, ning tööõpetuse klassid, kus tehakse jootmistöid.

16 protsenti kontrollitud koolide tööruumidest oli alavalgustatud.

Tervisekontroll

Vaid 16 protsendil kontrollitud haridusasutustest oli töötajatele korraldatud tervisekontroll töötervishoiuarsti juures. Tervisekontroll ei ole eraldiseisev protseduur, vaid töötervishoiu tervikprotsessi üks osa, et selgitada välja vajadus abinõude järele ning jälgida neist tulenevt mõju töötajate tervisele.

Kui asutuse juhtkond ei tähtsusta töötajate regulaarset tervisekontrolli, viitab see puudujääkidele nii asutuse töötervishoiu ja -ohutuse juhtimissüsteemi kvaliteedis kui ka juhi suhtumises.

Töökeskkonnaspetsialist ja -volinik

Ligi kolmandikus kontrollitud koolides ei olnud määratud töökeskkonnaspetsialisti ning valitud töökeskkonnavolinikku. Sellistes koolides tuli kooli juhtkonnale selgitada spetsialisti ja voliniku olulisust ning rolli töötervishoiu ja ohutuse süsteemi korraldamisel. Mõnel juhul mõistis kooli juht alles pärast pikka vestlust, et töökeskkonnaspetsialisti puudumine ei vabasta juhti töötervishoiu ja -ohutuse teemaga tegelemisest, sest need ülesanded ja vastutus jäävad koolidirektori kanda.

Tööõnnetused

Sihtkontrolli valimisse sattunud koolidest 46 protsendis oli varasemalt juhtunud tööõnnetus. Suuremalt jaolt uuris tööõnnetusi tööandja ning nende kohta olid koostatud uurimistoimikud ja plaanitud edasine tegevus.

Paraku esines juhtumeid, kus tööandja ei olnud uurimistulemuste alusel kavandanud ega rakendanud abinõusid samalaadsete tööõnnetuste kordumise vältimiseks. See näitab, et osas haridusasutustes ei täitnud tööõnnetuse uurimine oma eesmärki, milleks on sarnaste tööõnnetuste ärahoidmine töötervishoiu ja -ohutuse süsteemi parandamise kaudu.

Sihtkontrolli tulemused näitavad, et asutuste töökeskkonna juhtimise süsteemi peab parandama. Tööinspektsioon pakub võimalust kutsuda asutusse töökeskkonna konsultant, kes nõustab töötervishoiu ja tööohutuse teemal. Ettevõtetele ja asutustele on konsultanditeenus tasuta. Konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri aadressil ti@ti.ee. Nõu saab küsida ka, helistades tööpäeviti tel 640 6000 või esitades küsimusi e-posti teel jurist@ti.ee.

Ohutut tööaastat kõigile õpetajatele ja koolitöötajatele!

 


Artikkel on ilmunud ka tööinspektsiooni ajakirjas Tööelu (https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/ti_t__elu_nr3_2018_1_web).


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!