Teeb keemia kõigile söödavaks
Joana Jõgela. Foto: erakogu
Kui Tartu Veeriku kooli vene keele tunnis küsiti lastelt, mis on nende lemmiktund, ei kuulnud õpetaja ootuspärast vastust, et vahetund ja kehaline kasvatus, vaid nimetati hoopis keemiat ja füüsikat. Keemiausku on õpilased lühikese ajaga pööranud mullu tööle asunud Joana Jõgela.
Juba Treffneri gümnaasiumis ütlesid klassikaaslased Joana Jõgelale, kes oskas ühistes õppimisringides teistele kõike hästi selgitada: sinust saab küll õpetaja! Jõgela sõdis aga teistele ja iseendale tükk aega vastu, sest tema ema Anneli juba oli keemiaõpetaja. Siiski läks Joana ülikooli just keemiat tudeerima. Õpingute ajal sattus keemia õpikodadesse, mis viisid koolidesse õpilastele laborikatseid tegema. Siis sai ta aru, et on päris vahva teisi õpetada.
Magistrantuuri järel tuligi haridusteaduskonnas uus eriala, mis pakkus võimalust saada ka õpetajahariduses magistrikraad. Et erialaaineid pole, on õpe seal lühem – pooleteiseaastane – ja intensiivne töö käib põhiliselt koolivaheaegadel.
Teist magistrikraadi on võimalik tasuta omandada neil, kes töötavad koolis. Seega asus Joana otsima õpetajakohta. Kooli minema ajendas seegi, et tundus mõistlik teooria õppimise kõrval kõike kohe õpilaste peal praktiseerida.
Eelmise aasta septembrist saigi Joana Jõgelast Tartu Veeriku kooli keemiaõpetaja.
„Esimesel aastal ei julgenud ma veel kuigi palju katsetada, proovisin ellu jääda ja end sisse seada,“ räägib Jõgela. „Kasutasin põhiliselt materjali, mida ülikoolis parajasti õppisin. Uudset oli koolis minu jaoks palju, seepärast oli parem olla algul traditsiooniline õpetaja.“
Sel aastal on läinud aga tõeliseks tulevärgiks ja mitmesuguste meetodite juurutamiseks.
„Pole enam mugavustsooni, tunnen, et olen lühikese ajaga palju arenenud,“ ütleb Jõgela. Tema lemmikmeetod on ümberpööratud klassiruum.
Õpikodade kogemus haakub Jõgela maailmapildiga ja on innustanud laskma õpilastel võimalikult palju ise proovida.
Õpikud nurka
„Alati ei saagi nad õpitust kasu keemiatunnis, vaid elus laiemalt,“ ütleb Jõgela. „Näiteks õpetan, kuidas kääre õigesti käes hoida. Minu jaoks on õpetus korda läinud, kui näen, et õpilased ei jää ainult teooria tasemele ega õpi lauseid pähe, vaid suudavad õpitava läbi teha, see jääb neile meelde ning nad oskavad omandatust seaduspärasused välja noppida.“
Jõgela on õpikud nurka visanud ja valmistab ise Moodle’is ette kogu kursuse. Ta paneb kokku teooriamaterjali, ülesanded, praktilised tööd ja teeb ise õppevideod. Sellele kõigele kulub väga palju aega. Et Jõgela on aastate jooksul koolides projekte korraldanud, on tal kogunenud üksjagu materjali. Alati ei pea aga ise jalgratast leiutama, saab kasutada teiste materjali.
„Kui ilusti viitad, on kõik korras,“ täheldab ta.
Jõgela ütles õppeaasta algul üheksandikele, et neil on vaja harjuda uue süsteemiga. Eks õpetajat ennastki huvitas, kas ta suudab isegi harjuda. Suvel oli ta küll hulga materjali ette valmistanud, aga kas on aega seda sama intensiivselt edasi teha, kui kool peale hakkab?
„Praegu tunnen, et kõik sujub,“ ütleb Jõgela. „Moodle’is saan anda lisamaterjali tugevamatele, kel tunnis muidu igavaks kisub, ja nõrgematele õpitava natuke mängulisemalt selgeks teha, et nad saaksid tugeva põhja alla. Siis on neil tunnis kergem ülesandeid lahendada. Õpilaste erisus tulebki üha rohkem mängu. Peab proovima erisugustele õpilastele materjali huvitavalt pakkuda.“
Jõgela kogub ka tagasisidet. Sellest on välja tulnud, et õpilastel on kodus nüüd varasemast rohkem teha, kuid nad on rahul. Algul tuli õpetajal Studiumi kaudu üsna täpselt kirjutada, mis kodus teha tuleb. Kuu ajaga on õpilased aga aru saanud, et tuleb vaadata üle nii teooriaosa kui ka videod. Testi täitmine on soovituslik. Kui teed selle ära, siis näed, mida juba tead ja oskad ning mida tasub veel uurida.
Nõrgematele õpilastele meeldib, et kogu teooria on nüüd tahvelarvutis või telefonis pidevalt saadaval. Vaid keri ja leiadki põhimaterjali üles.
„Õppekava pean mõistagi läbima, aga kui koostan teooriaosa ise, on mul kasutada palju lisamaterjali, näiteks Youtube’i videod. Paberõpik ei võimalda ju eri allikatest infot külge pookida,“ räägib Jõgela. Nii on lihtsam igapäevaelu tundidesse sisse tuua. Keemia jääbki tavaliselt väga abstraktseks just seepärast, et õpilane ei kujuta aatomeid-prootoneid ja muid üliväikseid asju ette.
Keemia on loogika
Kui Jõgela ise õppevideoid teeb, proovib ta olla stiilipuhas ja lakooniline. Ta teeb katseid koolitahvli taustal, ei kasuta animatsioone. Annab nippe, kuidas asjadest aru saada. Õpilased ütlevad, et reaktsioonivõrrandeid on hea õppida just videote abil.
Jõgela püüab õpilaste jaoks luua süsteemset arusaama, arendada loogikat ning avardada nende maailmapilti. Vahel tuleb endalgi hulk aega pead murda, mõeldes, kuidas mõnda keerulist teemat söödavaks teha. Kuid õpilased oskavad õpetaja ponnistusi hinnata ja see lisab indu.
Jõgela on õpilastele öelnud sedagi, et ta teeb eesti keeles vahel vigu, ja kui midagi on valesti, siis andku nad teada.
„Parandavadki!“ muheleb Jõgela. „Tublidele parandajatele annan kommi. Testide vormistamisega tuli algul ka apsakaid sisse. Panin testi sulguma aastal 2017, siis hakkasid tulema kirjad, et seda ei saa täita. See on armas, et nad annavad teada, järelikult on huvi olemas.“
Õpetaja ja õpilaste vanusevahe pole kuigi suur. Õpilased on avastanud, et õpetaja räägib vahel samade sõnadega nagu nemad.
„Õpetajana pead eeskätt ikka inimene olema,“ lausub Jõgela. „Kui hakkad näitama, et sina oled kuskil üleval ja lapsed seal all, oled andnud loobumisvõidu. Siis ei tule headest suhetest enam midagi välja.“
Kolmandat aastat käib Joana Jõgela ka Treffneri gümnaasiumis loodusklassi praktikume juhendamas. Ta on koostanud praktilise keemia kursuse, milles tehakse eluga seotud katseid, näiteks määratakse toiduvärvi sisaldust Tarhunis või C-vitamiini oma apelsinimahlas.
„Tahan, et nad omandaksid laboris töötamise võtted ja näeksid, et keemia õppimine pole vaid teoreetiline,“ sõnab Jõgela. Käesolevast õppeaastast annab ta treffneristidele valikainena veel orgaanilise keemia praktikumi.
Jõgelale meeldib, et saab lisaks põhikoolile ka gümnaasiumis õpetada. Muidu kaoks keemia magistrantuuris õppimise mõte. Puutepunkte, kus saab õpitut kasutada, on teisigi. Näiteks jätkab ta õpikodade projekti ja lööb kaasa Tartu ülikooli teaduskoolis, kus on koostanud kodukeemia kursuse.
Kui tihti küsib õpetaja Joana Jõgela nõu õpetaja Anneli Jõgela käest? „Esimesel aastal oli minu jaoks kõige keerulisem aru saada, mis punktini ma võin õpetada, et õpetatav ei läheks liiga keeruliseks,“ vastab Joana. „Lugesin õpikut, et saada teada, milliseid väljendeid ja sõnavara pean kasutama. Tegime emaga ka Google Drive’i kausta, kus jagame õppematerjali ja töid. Kui olen videoid teinud, on esimene kontrollija ema, tema vaatab mu materjalid üle.“
Ema saatis tütrele ka karikatuuri, millel kujutatud õpetaja, kes annab Skype’i vahendusel tunde viiele koolile korraga.
„Paari aasta pärast võibki see olla reaalsus,“ muigab Joana Jõgela.
„Palk pole peamine põhjus, miks koolis noori on vähe. Rohkem loeb see, kuidas ühiskond õpetaja elukutset väärtustab. Noortel pole selles vallas häid eeskujusid. Kui kuuleme Taxifyst ja teistest idufirmadest, jääb mulje, et kõik on roosiline, aga õpetajaist räägitakse vaid seoses palgaga. Mitte sellest, et koolis on tore. Kui ise suudad noortele näidata, et sina naudid, arvavadki nad, et õpetajaamet on tore. Eks näis, kas minu õpilased lähevad pärast gümnaasiumi õpetajaks õppima.“
Joana Jõgela
Õpingud
- 2000–2004 Räpina ühisgümnaasium
- 2004–2009 Värska gümnaasium
- 2009–2012 Hugo Treffneri gümnaasium, loodusklass (hõbemedal)
- 2012–2015 Tartu ülikool, keemia (bak)
- 2015–2017 Tartu ülikool, keemia (mag)
- 2017- … Tartu ülikool, õpetajaharidus
Töö
- 2012–2016 keemia õpikojad – TÜ teaduskool, õpikodade juhendaja
- 2013–2016 TÜ teaduslaager – noortelaagris keemia/materjaliteaduse töötoa juhendaja
- 2016 – … TÜ teaduskooli uurimislabor
- 2016 – … Hugo Treffneri gümnaasium, praktilise keemia kursuse läbiviija
- 2016 – … keemia õpikojad – TÜ teaduskool, õpikodade koordinaator
- 2017 – … Tartu Veeriku kool – keemiaõpetaja
KOMMENTAAR
Anneli Jõgela.
Anneli Jõgela, Värska gümnaasiumi õpetaja:
Minu arvates alustas Joana oma õpetajakarjääri siis, kui lapsepõlves vennaga pidevalt kooli mängis, ja edasi juba oma klassi- ja koolikaaslastele nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis igasuguseid asju selgeks tegi. Jälgisin kõrvalt ja imestasin, kust ta küll võtab oskuse seletada raskeid asju nii lihtsalt ja loogiliselt.
Ma saan öelda, et olen teda õpetanud, olin tema esimene keemiaõpetaja, aga kindlasti ei ole ma õpetanud talle, kuidas olla õpetaja. See on toimunud pigem nii, et ta on mind jälginud ja teatud asju omaks võtnud. Need inimesed, kes meid mõlemaid tunnevad, ütlevad, et oleme õpetajatena väga sarnased.
Tema jaoks pole erilist vahet, kas seista täiskasvanute ees koolitusel või õpilaste ees klassis, kindel on see, et ta paneb ennast kuulama. Ta suudab ennast hetkega kehtestada. Õpetajana on Joana nõudlik ja konkreetne, aga samas heatahtlik, õiglane, sõbralik ja nalja armastav. Talle ei meeldi teha asju lihtsalt nende tegemise pärast. Kui ta midagi ette võtab, peab see olema viimseni läbi kaalutud, omaseks saanud ja põhjendatud.
Joana töövõime on aukartustäratav, vahel on mul tunne, et tal on ööpäevas rohkem tunde kui minul.
Mul on hea meel meie vastastikku kasuliku koostöö üle, kusjuures minul on temast praegu tõenäoliselt juba rohkem kasu kui vastupidi.
Ma usun, et õpetajaks saab õppida, aga väga heaks õpetajaks sünnitakse. Joana on väga hea õpetaja.
Tere
Tore kuulda, et lastele meeldib. Olen isegi märganud, et lastesse mõistvalt suhtudes ning kasutades IKT vahendeid, on nad nõus lahendama palju rohkem küsimusi ning samas ka testides võimalik saada vastused poole suuremale hulgale küsimustele, mida ei kujutaks paberil oleval testil ette.
Olen ise ehitanud hetkel ülesse koos videote ja opik.ee keskkonnaga loodusõpetuse 4.-6. klass + siis praktilised tööd loodusteaduslikku meetodit rakendades, puht praktiline küsimus oleks, kuidas saaksin moodles kursuseid luua ja mida ma selleks tegema peaks? Näen samamoodi, et lastel on tegelikult iseõppimise võime väga suur ning mõni on võimeline tunniga kolm alateemat ära lahendama ning lisagi otsima. Samas moodles saaks kõik rohkem enda jaoks paremini korraldada, et testide tulemused ja lisamaterjalid oleks kindlas kohas, hetkel kasutan palju quizziz.com ja google formse ja kodulehel võimalike vastamise vorme. Näha on, et õpilastele meeldib klapid peas iseseisvalt töötada ja töö prduktiisvus on palju suurem kui vihikusse küsimusi vastata või töölehti täita.
Ühesõnaga, kes teab ja oskab moodle kursuse loomiseks infot anda: alariallika@gmail.com
Alari Allika