Tugispetsialistid igasse haridusasutusse
Tänastest lastest oleneb, milline on Eesti tulevikuühiskond. Laste psüühika- ja käitumishäired on võrreldes 2010. aastaga kasvanud 3,4 korda, kuid kahjuks jäävad lapsed liiga sageli ilma õigeaegse abita. Riigikontrolli auditi kohaselt sai 2016. aastal aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastest õigel ajal abi vaid 29% abivajajatest. Lapsed vajavad tuge nüüd ja praegu.
Lastekaitse liit on seisukohal, et riik ei saa lubada, et lapsed jääksid tähelepanu või abita. On viimane aeg, et tagajärgedega võitlemise asemel saaks Eestis normiks lapse probleemide varajane märkamine ja õigeaegne sekkumine. Sama rõhutas liit ka aprillis toimunud üldkogul vastu võetud avalikus pöördumises ja septembris erakondadele esitatud ettepanekutes laste heaolu edendamise kohta Eestis.
Lastekaitse liidu presidendi Ene Tombergi sõnul on laste ja nende perede toetamisel oluline probleemide varajane märkamine ja tulemuslik sekkumine, mitte tagajärgedega tegelemine. „Tagamaks haridusliku erivajadusega lapsele täisväärtuslik lapsepõlv, et temast kujuneks sotsiaalselt toimetulev ja õnnelik täiskasvanud kodanik, on vajalik järjepidev koostöö sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusspetsialistide vahel. Vaid selliselt jõuavad kõik vajalikud tegevused ja teenused õigeaegselt lapseni,“ märkis Tomberg.
Praegu oleme Eestis olukorras, kus 31% lastest tunneb end üksikuna ja 25% lastel pole oma murest kellegagi rääkida. Statistika alaealiste depressiooni, vaimse tervise probleemide ja enesetappude kohta on murettekitav. Puuetega laste arv kasvab juba aastaid mitu korda kiiremini kui puuetega täiskasvanute arv, näiteks 2017. aastal oli puuetega inimeste hulgas lapsi 41%. Paljudes haridusasutustes puuduvad vajalikud tugispetsialistid, kes oskaksid märgata laste probleeme, sealhulgas vaimseid häireid ja neid lapsi ka aidata. Paraku on Eestis endiselt probleemiks haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna nõrk sidusus.
Lastekaitse liit rõhutab vajadust toetada tervise, sotsiaal- ja haridusvaldkonna järjepidevat koostööd, et kindlustada lastele vajalike tugiteenuste kättesaadavus ja kvaliteet, olenemata lapse elukohast ja haridusliku erivajaduse olemasolust. Igas haridusasutuses peab olema loodud ametikohad vajalikele tugispetsialistidele.
Tugispetsialistide teenuse kättesaadavuse suurendamise vajalikkusele on juhitud tähelepanu nii ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes kui ka ÜRO lapse õiguste komitee 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eestile. Samuti on seda märkinud õiguskantsler ja riigikontroll.
Vaata ka
https://www.lastekaitseliit.ee/2018/04/lastekaitse-liidu-uldkogul-vastu-voetud-poordumine-avalikkuse-poole/
https://www.lastekaitseliit.ee/2018/09/mtu-lastekaitse-liit-ettepanekud-eesti-erakondadele-eesti-laste-oiguste-ja-heaolu-tagamiseks/