Üle noatera sulgemisest pääsenud kool jõudis Suurbritannia parimate hulka
Rääkivad seinad. Seinapindu seal koolis naljalt kasutamata ei jäeta. Fotod: Roosi Talvik ja Mari Kase
Kahekümnel Eesti üldharidus- ja kutsekooli õppejuhil oli SA Innove korraldatud õppejuhtide arenguprogrammis võimalus külastada üht unikaalset kooli Suurbritannias – Ainslie Wood Primary Schooli –, mille riik pikaajaliste viletsate tulemuste tõttu 2013. aastal sulgeda plaanis. Uue juhtkonna ja visiooniga jõudis kool aga juba aasta jooksul tulemusi 78% parandada, sulgemist lükati edasi ja see õigustas ennast igati – kahe aastaga võitles kool ennast suisa Inglismaa parimate hulka.
Praeguseks on Ainslie Wood 3% parimate koolide hulgas Suurbritannias. Koolis käib 480 kohaliku piirkonna 3–11-aastast last. Õpetajaid on ligi 30 ning muid töötajaid ligi 50. 30 õpilase kohta on tavaliselt üks õpetaja, vahel ka rohkem.
Kuidas selline edu saavutati?
Muudatusi on vedanud Kerry Scott, kes tuli kooli juhtima väga keerulises olukorras ning julgeid otsuseid tehes lõi meeskonnaga kindla ja teaduspõhise visiooni, mille keskmes on laps. Visioon, mille poole Kerry järeleandmatult liikus, on väga lihtne ja selge: toetada aktiivset õppimist, et õppijad pidevalt areneksid ja saavutaksid väga häid tulemusi. See ongi ju õppijakeskne õpetamine.
Õppejuht, õppimise juht ja koolijuht Eesti õppejuhtidega seminari pidamas.
Paljudele muudatused aga ei sobinud ning suur osa meeskonnast lahkus koolist.
Muudatuste fookuses oli õpetaja professionaalne areng, mille süsteemsus ja tõhusus Eesti õppejuhtidele muljet avaldas. Uus juht nõudis algusest peale õpetajatelt väga kõrget taset eesmärgiga, et õpetaja ei oleks oma töös mitte lihtsalt hea, vaid väga hea või suurepärane. Tundub, et usk sellesse, et iga õpetaja võib saada järjest paremaks, on kooli edu üks pante. Kerry sõnul saab iga õpetaja areneda ja kasvada suurepäraseks vaid siis, kui ta seda ise tahab.
Tunniplaani pole
Õpetaja arengut hoitakse fookuses, seda eesmärgistatakse ja kirjeldatakse regulaarselt. Koolis ei ole tunniplaani. Igal õpetajal on oma klassiga aega koolipäeva jooksul (kl 8.45–15.30) tegelda õppetööga ja õpilase arenguga tervikuna. Päeva keskel süüakse ühiselt kaasavõetud võileibu või koolitoitu. Silma jäi väga teadlik eesmärgistamine: õppepäeva alguses arutatakse klassis ühiselt läbi õpieesmärk ja kirjutatakse tahvlile, kuhu see jääb terveks päevaks.
Tunniplaanivabadus annab ka õppejuhtidele ajaressursi keskenduda õpetajatele. Õppejuhte on kaks: õppimise ja õpetamise oma. Õpetamise juht tegeleb õppekava ja õpetajatega õpetamise vallas, õppimise juht õppeprotsessi ja fookuse lapsekesksena hoidmisega. Koolijuht Kerry mainis naljaga pooleks, et vahel tuleb õpetajatele, kes on väga keskendunud õpetamisele, meelde tuletada, kuidas toimub õppimine.
Tunniplaanivaba kool annab õpetajale palju planeerimisvabadust, aga ka rohkelt vastutust. Et teineteist toetada, planeerivad ühe õppeaasta/lennu õpetajad ühiselt kaks tundi järgmise nädala õppeplaani. Koolis oli väga mõnus koostöine õhkkond. Õpetajate toetamiseks on välja töötatud videotagasisidestamise süsteem, mille käigus filmitakse õpetajat tunnis 30 minuti jooksul. Õpetaja saab seda analüüsida üksi, õpetajate meeskonnaga või õppejuhiga. Need valikuvõimalused jätsid meile väga hea mulje. Õpetajate toetamiseks toimub koolis kaks korda kuus väljaspoolse spetsialisti abil kootsimine.
Mille eest saab žetoone?
Oluline põhimõte on ka see, et koolis ei tehta kontrolltöid ega testita regulaarselt muus vormis. Ainsana on riiklikud testid emakeeles ja matemaatikas 2. ja 6. klassi lõpus ning nende tulemused on väga head. Mittetestimise põhimõte üllatas meid – õhkkond oli rahulik ja jäi rohkem aega päriselt õppimiseks. Õpetajad ei pea ka iga päev täitma õppeinfosüsteemi, nad jätavad sinna tagasisidet õpilaste kohta korra kahe nädala jooksul. Kõik need meetmed võtavad õpetajalt maha palju pingeid ja vajadust teha paberitööd. Koolis on keelatud nutitelefonid, küll aga kasutatakse tunnis tahvelarvuteid.
Kooli juhtimine ja korraldus on Kerryl väga hästi läbi mõeldud. Igal töötajal on oma vastutusvaldkond, mida ta juhib. On loodusainete, lapsevanemate ja liikumisjuhid. Et kõik toimuks õlitatult, annab kool igal aastal töötajatele voldiku, kus on kirjas õppeaasta fookus ja protsessid. Juhtimise juures on fookus sellel, et kõige tähtsam on juhtida iseennast. Seda hoiakut ja iseseisvust süstitakse nii töötajatesse kui isegi juba kolmeaastastesse õpilastesse.
Palju tunnustamist
Märkimisväärne oli tervislik keskkond õpilaste toetamiseks ja julgustamiseks. Õpilased on jaotatud nelja puude nime kandvasse (Tamm, Vaher, Paju, Pihlakas) majasse, mis võistlevad omavahel heade tulemuste nimel. Peale akadeemilise võimekuse võetakse arvesse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, näiteks jagavad õpetajad žetoone hea käitumise, tunnis pingutamise jne eest. Kolm korda aastas loeb koolijuht žetoonid üle. Oli omamoodi elamus minna võimlasse, kuhu olid kogunenud kõik õpilased ning kus õhk oli elevusest ja põnevusest paks: kes seekord võidab? Auhinnaks on tore ühine tegevus, seekord näiteks käik teaduskeskusesse. Igal nädalal tunnustatakse õpilasi ka lendude kaupa, jagatakse nii individuaalseid kiitusi ehk sertifikaate kui ka klassi kaupa tunnustust – peale hea õppeedukuse näiteks abivalmiduse ja uudishimu eest. Meie külastuse nädalal anti sertifikaadid ootusi ületanud tulemuste eest matemaatikas, suurepärase käitumise ja kaaslaste abistamise eest, märkimisväärsete edusammude eest kõigis õppeainetes, oma mõtete jagamise eest loetud kirjandusest, õhinaga suhtumise eest õppimisse. Ühte klassi tunnustati heade tulemuste eest teatmekirjanduse lugemisel. Tunnustamisel märgatakse kõike, mis on kooli väärtus. Tunnustusi jagades lähtutakse tõeliselt lapsest ja lapsepsühholoogiast. Näiteks kogu klassi auhinda kutsus õpetaja vastu võtma kõige pisema ja haprama lapse, kelle kehakeelest paistis, et tal ei õnnestu üksi kuigi sageli kooli ees suurt tunnustust pälvida.
Õpetajate tasemed: erakordselt hea.
Muudatuste üks valdkond on liikumise julgustamine. Üks väheseid kindlalt paigas reegleid päevakavas on igapäevane miil: pärastlõunal käivad või jooksevad õpilased koos õpetajaga läbi miilipikkuse teekonna. Iga õpilane saab koolipäeva alguses sammulugeja ning eesmärk on teha täna rohkem samme kui eile. Omavahel ei võistelda. Sammulugeja kasutamise, nagu peaaegu kõige kohta koolis, on koostatud kokkulepped – need on klassi seintel kirjas. Punktide kaupa on kirjas, kuidas sammulugejaga käituda. Lisaks soovitustele jälgida aparaadi töötamist ja aku seisu on kokkulepe „ma olen rahul seda värvi kellaga, mille ma saan“.
Silma hakkas väga distsiplineeritud käitumine. Korrale pannakse suurt rõhku. Iga õpetaja tegutseb selle nimel, et õpilane mõistaks kokkulepete vajalikkust ja rikkumise tagajärgi ning seda, kuidas teatud viisil käitumine on õppimisele kasulik, aga teisel viisil pole. Õpilasi kutsuti korrale tasasel häälel küsimusi esitades. Rõhku pandi hea käitumise märkamisele. Tundides kasutati õpilaste toetamiseks classDojo.com keskkonda, mis distsiplineeris õpilasi, andis kiiret tagasisidet ning toetas õppimist ja õpetamist.
Vanemaid ei süüdistata
Suurt huvi pakkus meile erivajadustega õpilastega toimetamine ja nende toetamine. Erivajadustega õpilased on tavaklassides. Sealjuures on oluline märkida, et väga raskete diagnoosidega või agressiivselt käituvad lapsed õpivad Inglismaal siiski erikoolis. Koolis käib regulaarselt abiks õppepsühholoog ja logopeed. Üks oluline tugipunkt õpetajatele, mida võiks ka meil rakendada, oli see, et need spetsialistid mitte ainult ei tegele erivajadustega õpilastega, vaid koolitavad juhtumipõhiselt ka õpetajaid välja. Sellise süsteemi hea toimimine oleks toeks ka Eesti koolides.
Kui Kerry alustas muudatustega ning mitmed õpetajad lahkusid, olid lapsevanemad väga rahulolematud. Sel perioodil suhtles Kerry ise vanematega. Kommunikatsioon koolist välja käis ja käib senini ainult tema kaudu. Järgmisel aastal võetigi kommunikatsioon õppeaasta eesmärgiks. Vanematelt küsiti, kuidas nad soovivad koolielus kaasa lüüa. Lapsevanemate foorumil arutati nende tõstatatud küsimusi ja tutvustati uusi õppemeetodeid. Foorum käis koos poolteist aastat, kuid praeguseks on koostöö vanematega ja kogukonnaga juba nii hea, et seda pole vaja. Küll aga organiseeritakse kohvihommikuid direktoriga, kus on kohal õpetajad ja kuhu saavad arutlema tulla ka vanemad. Kahel korral aastas kohtub õpetaja vanematega meie mõistes arenguvestlusel. Suhtlemist alustatakse seal lihtsatel igapäevastel teemadel ja räägitakse lõbusatest, toredatest asjadest – just nii laotakse alus usalduslikele suhetele. See on õppimiskoht meile. Kerry sõnum oligi, et tasub leida üles see, mis vanemaid kõnetab, ja mitte kunagi ei tohi neid süüdistada ega nendega võidelda.
Nii suurepäraste tulemustega koolis tekib küsimus, kuhu edasi. Kerry Scott on kindel, et avastades iga lapse tugevuse ja potentsiaali, on võimalik jõuda veel kaugemale. Kooli juhtimine ja korraldus on Kerryl läbi mõeldud kui tipptasemel ärimudel. Nii et kes teab, mis tulevik toob!
Ainslie Wood Primary Schooli juhitakse kui tipptasemel ärimudelit, mis pakub õpetajatele tuge tundide videoanalüüsi, tunnivaatluste, refleksiooni ja refleksiooni analüüsi kaudu.
Pole juttugi sellest, et robotid hakkavad õpetajaid asendama. Muuseas, kooli kodukas on ka eesti keeles.
Kirjeldus on pikk ja põhjalik aga pöördelisi algatus oli kaks.
Uus juhtkond ja uus vision.
Seisva veega tiigid kasvavad kinni ja nii juhtub see looduses ja elus.