Üle saja Eesti kooli katsetab digiõpet

16. nov. 2018 Tobias Ley TLÜ haridusuuenduse tippkeskuse juhataja, EDUlabi töörühma teaduslik juhendaja - Kommenteeri artiklit

EDUlab, see on Tobias Ley, Marge Kusmin, Janika Leoste, Terje Väljataga, Kairit Tammets. Fotod: EDUlab

 

Maailm on täis efektiivseid õppemeetodeid, kuid koolidesse jõuavad neist vähesed, sest enamasti puudub mehhanism nende rakendamiseks. EDUlab pakub selleks elava labori (ingl living lab) meetodit.

Uuringud näitavad, et Eesti õpetaja tunneb nüüdisaegseid õpimeetodeid väga hästi ja mõistab ka nende rakendamise vajalikkust, aga õpetab ikkagi traditsioonilisel viisil edasi. Põhjus on teada: omaette ja üksinda õpetaja lihtsalt ei suuda uuele õppeviisile üle minna.

Just õpetaja toetamine on peamine eesmärk, miks loodi Tallinna ülikoolis 2015. aasta suvel rahvusvaheline uurimisrühm CEITER (Cross-Border Educational Innovation through Technology – Enhanced Research), mis aitab Eesti koolides luua efektiivseid õpikeskkondi ja kujundada uut teaduspõhist õpikultuuri. EDUlab on üks CEITER-i väga oluline töösuund, mida hakati välja töötama 2015. aastal, esimesed EDUlabid käivitati aga 2017. aastal.

Euroopa Liidul on usku, et Eesti teadlased suudavad koostöös teiste maade kolleegidega välja pakkuda selliseid digiõppe mudeleid, mida on võimalik kasutada paljudes Euroopa maade koolides.

Projektipäevadest iseseisva katsetamiseni

Kuna suur osa õpetajatest pole enamikku uutest õpimeetoditest reaalses õppeprotsessis näinud, on vaja neid kõigepealt ise proovida. Selleks korraldatakse Tallinna ülikoolis üldhariduskoolide õpetajatele uuenduslike meetodite projektipäevi, kus meetodeid läbi mängitakse. Uus on see, et õpetajad saavad tulla projektipäevadele koos oma klassiga, et lapsedki saaksid varakult aru, kuidas üks või teine uus õpimeetod toimib. Õpetaja annab projektipäeval uue meetodiga tunde ise, nii et ülikooli õppejõud ja vahel ka õpetajahariduse üliõpilased teda ainult pisut toetavad. Nii saab õpetaja kogemuse, kuidas toimib näiteks ümberpööratud klassiruumi meetod, kuidas saab matemaatika või kunsti õppimist toestada robotitega, kuidas õpistsenaariume koostatakse jpm.

Teises etapis harjutavad õpetajad ühiskoolitustel ja projektipäevadel järeleproovitud uut õppemeetodit koolis oma klassiga juba iseseisvalt. Õpetaja õpib koos oma õpilastega uuest meetodist põhjalikumalt aru saama, seda otstarbekalt kasutama ning selle tulemuslikkust hindama. EDUlab pakub õpetajale selles etapis oluliselt vähem tuge, aga piisavalt, et õpetaja ei tunneks end uues olukorras üksi.

Kolmandas etapis, kui õpetajal kõik klassis juba toimib, tõmbub ülikooli tugi tagasi ja õpetaja hakkab oma probleeme ja saavutusi analüüsima juba koos teiste õpetajatega, kes rakendavad sarnaseid meetodeid, luues seeläbi aluse õpetajate kogukonna kujundamisele.

Sellist elava labori (living labs) koosloomevormi kasutatakse praegu uuenduste juurutamiseks nii hariduses kui ka sotsiaaltöös, poliitikas ja juba ammu äriettevõtete tootearenduses.

Juurutame digiõppe nelja suunda

EDUlab on teinud praeguseks õpetajate ja koolidega koostööd juba üle aasta ja katsetatakse neljas valdkonnas.

Robomatemaatika: matemaatika õppimine põhikoolis õpperobotite toel.

Mobiilne õuesõpe: loodusainete õppimine sensorite, mobiilirakenduste ja robootika vahendusel.

Tark koolimaja: andurite abil koolimaja „targaks“ muutmine ja selle kaudu õppimise toestamine.

Digimatemaatika: digimaterjalide abil uudsete nüüdisaegsete õppimis- ja õpetamispraktikate loomine.

Matemaatikat õpitakse robotite abil enamasti rühmas.

Kindlasti märkasite, et sensorid ja robotid jooksid läbi mitme EDUlabi kirjeldusest. Kuid meie eesmärk ei ole lihtsalt digivahendid tundi tuua, vaid toetada õpetajat selliste õpistsenaariumide loomisel, mis julgustaksid teda minema üle õppijakesksele õppele. Katsetades koolides uudseid tunnilahendusi, uurib EDUlab, kuidas mõjutavad uued lahendused õpilaste õpitulemusi ja hoiakuid.

EDUlabi töö on laiaulatuslik. Praegu on meie nelja projektiga seotud üle 100 kooli, 300 õpetaja ja 3000 õpilase kõikidest kooliastmetest. Kui selline koostöine haridusuuendust toetav mudel edukaks osutub, siis saab selle põhjal välja töötada aluse, millele toetub tulevikus Eesti õpetajaharidus ja koolipraktika.

Uuriv õpetaja

EDUlabori iga nelja töösuuna juurde kuulub oma teadlane, kelle ülesanne on klassiruumis toimuvat uurida ning selgitada välja, mida uut moodi õppimine või õpetamine päriselus muudab.

Klassiruumis toimuvast arusaamiseks on mitmeid võimalusi: küsimustikud, vaatlemine, analüüsid, aga ka sensoritel põhinevad automaatsed andmekogumise vahendid. Loodan, et suudame juba lähitulevikus luua õpetaja jaoks sellise oma töö jälgimise vahendi, mille puhul pole teadlase abi talle enam vaja. Näiteks võimaldavad õpianalüütika arvutiprogrammid jälgida ja hinnata nii iga õpilast eraldi kui ka kogu klassi tervikuna. Selline abivahend aitab õpetajal jälgida ka seda, mis toimub klassis uute õppemeetodite rakendamisel. See aga tähendab, et õpetaja pole enam ainult pedagoog, vaid ka uurija, tema professionaalsus kasvab ja see loob soodsa pinnase laiemaks haridusinnovatsiooniks Eestis.

Järgnevalt EDUlabi nelja töösuuna lähem tutvustus. Kõik suunad töötavad kuni 2020. aasta lõpuni. Kui mõnel õpetajal või koolil on huvi mõne suunaga liituda, siis veel jõuab.

Robomatemaatika EDUlabor

2017. aasta sügisest juhendab Janika Leoste oma doktoritöö raames kolmanda ja kuuenda klassi matemaatikaõpetajaid robotite toel matemaatika õpetamisel. Robot aitab matemaatika probleeme visualiseerida, õpilase tähelepanu õppimisel hoida ning matemaatikast paremini aru saada.

2017. aasta kevadel korraldas Janika Leoste kaheksas koolis roboti toel õpetamise prooviuuringu. Tulemused olid väga head ja käesoleval õppeaastal saab roboti abil matemaatika õpetamist katsetada juba 15% Eesti koolidest, kaasates üle 2000 õpilase. Järgmisel õppeaastal tahetakse muuta matemaatika roboti abil õpetamine kättesaadavaks juba kolmandikule meie põhikoolidest.

Robomatemaatikast huvitatud võivad võtta kontakt Janika Leostega, leoste@tlu.ee.

Mobiilne õuesõpe käib suures osas nutitelefoni toel.

Mobiilse õuesõppe EDUlabor

2017. aasta sügisest arendab EDUlabi mobiilse õuesõppe uurimisrühm Terje Väljataga eestvedamisel ja koostöös kuue kooliga õppeaineid lõimivaid mobiilseid õuesõppe stsenaariume, kus kasutatakse loodusainete õppimiseks sensorite, robootikaseadmete ja mobiiliäppide abil loodud terviklahendusi.

Tegeliku elu probleemide lahendamine õues toetab õppeaine mõistmist, kujundab õpitavast tervikpildi ning suurendab õpimotivatsiooni. Väljatöötatud õpistsenaariume katsetatakse õpilastega, et koguda tõenduspõhist hinnangut nende sobivuse kohta. Kontakt Terje Väljataga, terjev@tlu.ee.

Targa koolimaja EDUlabor

2018. a jaanuarist aitab Marge Kusmin oma doktoritöö raames 19 koolil võtta õppetöös kasutusele andurikomplekte, mille abil muuta koolimaja targaks. Andurikomplektide kasutamine aitab äratada õpilastes huvi tehnika ja eluliste probleemide lahendamise vastu. See võimaldab muuta loodus- ja täppisteaduste, samuti tehnoloogiaõppe uuenduslikuks ja elulähedaseks. Õpetajad ärgitavad õppijaid praktilise tegevuse käigus leidma lahendusi elulistele probleemidele ning looma interaktiivset tunnimaterjali. Kord poolaastas toimuvad töötoad, kus õpetajad saavad abi või vahetada kogemusi, kuidas toetada õppijaid uurimisõppe kasutamisel. Kontakt Marge Kusmin, margek@tlu.ee.

Digimatemaatika EDUlabor

2018. a kevadest töötavad Kairi Tammets ja Jüri Kurvits koostöös õpetajatega välja tunnistsenaariume digiõppevara rakendamiseks gümnaasiumiastmes. Tunnistsenaariumid muudavad õpilaste ja õpetajate rolle ning toetavad koostöist õppimist ning on õpilaste jaoks kaasavad ning tähenduslikud. Olulise osa protsessist moodustab õpetaja klassiruumis tehtav uuring, et mõista, mida uued tehnoloogiaga rikastatud õpistsenaariumid õppimises muudavad.

Matemaatika didaktika õppejõu Jüri Kurvitsa sõnul võimaldavad digiõppevaramu interaktiivsed õppematerjalid muuta matemaatikatunni, kus räägib õpetaja, tunniks, kus tegutsevad õpilased. Kontakt: Kairit Tammets, kairit@tlu.ee; Jüri Kurvits, juri.kurvits@tlu.ee.

Digiõppevaramu materjalide avalehekülg Koolikotis.

 

Tõlge: Janika Leoste


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!