Eesti maaülikooli maailma keeled

21. dets. 2018 Ülle Sihver EMÜ keelekeskuse juhataja - Eesti maaülikooli maailma keeled kommenteerimine on välja lülitatud

Ülle Sihver.

Keel on lihtne vahend, mida me kõik kasutame. Kõrghariduse omandamise eeldusest, et üliõpilane oskab funktsionaalselt lugeda ja akadeemiliselt kirjutada ning õppejõud emakeeles teadusteavet vahendada, on aga samas kujunenud põhimõtteliste arutelude teema.

Eestil on õnnestunud piisavalt kaua kõrgkultuuri maailmamerel triivida, et mõista võimsaid üleilmseid hoovusi ning määratleda oma territoriaalvett. Duaalsena tajutavas maailmas on kõike õnneks vähemalt kaks, mitmekesisus on elu alus. Nii ei õnnestu ka keelelist väljendust unifitseerida, kuigi see oleks kulutõhus. Mitme keele kasutamise vajaduse tasakaaludebati kutsuvad valdkonna esindajad esile ise, sest kultuurrahvale on omane enda üle kriitiliselt arutlemise võime. Kui mõistame keele ülima väljendusvõimekuse avaldusena abstraktse mõtlemise kehastust kirjas, siis arvestades vanasõnaga kala peas toimuvatest protsessidest, tuleb kõrgharidus- ja teadusasutustel hoida akadeemilist emakeelset väljendust parimas vormis. Teadusinfovoo väärtus seevastu suureneb lingua franca vahendusel levides, kuni selle võib välja vahetada kasvõi digisüsteem, mis kodeerib info mõistetavaks muul viisil.

Seni rahvusvahelistub Eesti maaülikool life sciences’i valdkonnas jõudsalt ning sekkub maailma edu- ja hädaloosse teaduse universaalselt positsioonilt. Maaülikoolil on loomaarstiõppes ja maastikuarhitektuuri magistriõppes paralleelne ingliskeelne õppekava. Alustav põllumajanduse ja toiduainete tootmise ärijuhtimise kolme Balti riigi koostöömagistriõppekava vajab ühist õppekeelt. Väitekirjad koostatakse maaülikoolis inglise keeles ja nende aluseks on artiklid rahvusvahelistes trükistes – uurimus eeldab parimate spetsialistide hinnangut, olenemata nende emakeelest. Erasmuse rändeprogrammi ajastu üliõpilased esitavad endale vaid ühe jaatavalt vastatava küsimuse inglise keele oskuse kohta, ja läinud nad ongi avarapilguliseks muutumise teed.

Kirjeldatud tahud ei ole keeleküsimus, võiks öelda, et see on sisu tootmine õppiva ja uuriva ühiskonna jaoks. Ülikooli õppe- ja teaduskeskkonda mitmekesistavad külalisüliõpilased ja -töötajad, kes tekitavad kõigile võimaluse kohapeal harjutada ingliskeelset suhtlust ja märgata sealjuures hääldusoskuse uskumatult suurt tähtsust partneri kõnest arusaamisel, erinevalt varasemast kogemusest, kui kõigil oli ühesugune emakeelepõhine aktsent. Võõrkeeles õpetama hakkamisega kaasneb vajadus didaktika üle järele mõelda, sest vahendi muutmine mõjutab kõnelemise ja arusaamise kiirust, konteksti selgitamise vajadust, õppematerjalide koostamist ning konfronteerumist tõsiasjaga, et suuline suhtlus ja erialane ettekanne on erinevad pädevused. Ülikooli rahvusvahelistumine kätkeb endas seega erialase ingliskeelse kommunikatsiooni ja kõrgkoolididaktika tõukejõudu. Maaülikooli keeleõppekursustel välistab osalejate erinev päritolu teabevahetuse omakeelses mugavustsoonis, tekitades õpitava keele autentse kasutusvajaduse. Lisaväärtus tekib ka keele õppimisel üle lingua franca, sellisel juhul areneb mõtlemise paindlikkus, harjutatakse mitut võõrkeelt korraga ja praktikumi õppeväärtus suureneb veel kord.

Tunne eesti oskuskeelt

Bakalaureuseõppes on maaülikoolis kõikidel õppekavadel ette nähtud inglise erialakeele õpe, mis valmistab tulevast spetsialisti ette oskusteavet mõistma ja edastama. Võõrkeelse oskussõnavara kasutamine tähendab emakeelsete vastete tundmist ja teabe sisulist mõistmist. Inglise erialakeele õpe tähendab seega oskust emakeelseid oskuskeelekogusid kasutada ja universaalset akadeemilist pädevust teksti mõista, teavet kirjalikult parafraseerida, ettekannet loogiliselt üles ehitada ja veenvalt esitada. Analüütilise ja struktureeritud mõtlemise harjutamiseks on keelte vahel teabe transformeerimine väga hea spetsialistide ettevalmistuse meetod. Oskussõnavara omandamise vajadus nii võõr- kui ka emakeeles ilmneb selgesti teabe vahendamise käigus. Teabe­levi autentsuse saab tagada tegevuse paigutamisega avalikku ruumi, selleks sobib hästi näiteks Vikipeedia keskkond.

Erialasest eesti keelest aru saamiseks maaülikooli erialadel on keelekeskus koostöös erialaõppejõududega disaininud õppematerjalid vene keelt emakeelena ja eesti keelt teise keelena omandanud üliõpilastele ning korraldab esmakursuslastele sihtrühmapõhist erialakeeleõpet.

Eestikeelse õppekava õppejõud vahendab üliõpilastele eesti keeles oma eriala suuliselt ja kirjalikult, uusima teabe allikad on aga väga tõenäoliselt ingliskeelsed. Eriala esindajana peaks õppejõud emakeeles õpetamiseks tegelema terminiloomega, kuuluma terminikomisjoni või olema selle liikmetega kontaktis. Siis tunnetab ta termini ja mõiste seost ja tähendusselgust, suudab kõrvutada mitme keele termineid ja kogu teavet arvesse võttes moodustada koostöös lingvistiga arusaadavaid emakeelseid vasteid.

Valdkondade emakeelseid termineid vajavad elu käsitlemiseks – life sciences! –ühiskonna kõik liikmed, nende hulgas Euroopa Liidu institutsioonide tõlkijad, kellega maaülikoolil on oma vastutusvaldkondades laienev koostöö eesmärgiga saada Eesti riigi jaoks korrektse ja arusaadava oskussõnavaraga dokumendid. Maaülikooli liikmete terminitöö toetab sel moel ka EL-i andmebaasi IATE, mida omakorda kasutatakse koos üliõpilastega inglise erialakeele kursusel.

Juhendaja dilemma

Ingliskeelsete erialaartiklite tõlkimiseks üliõpilaste erialase lugemisvaraga varustamiseks peaks õppejõul olema tõlkija oskused ja aega. Hea lahendus oleks valdkonna töörühm, kuhu kuuluvad teadurid, õppejõud, didaktik, tõlkija ja sihtkeele korrektor, viimati nimetatud võivad töötada mitme töörühma juures. Lõputöö juhendamise käigus tuleb õppejõul nõustada sisu ning hinnata vormistust ja keelekasutust. Uurimistöö heakeelsuse tunnetus algab pealkirja kaanonite tundmisest ja interpunktsioonist, mis eesti ja inglise keeles on erinev.

Lõputöö juhendaja dilemmat, kas teha keeletoimetaja ja korrektori tööd või keskenduda teksti sisu analüüsimisele, võiks õppekavas maandada kõikide ainete kirjalikesse ülesannetesse, kehtestades alati lõputöö vormistusviisi ja vähemalt arvutiprogrammi õigekirjakontrolli kohustusliku kasutamise. Maaülikoolis on majanduse valdkonna magistriõppekavades kahe õppeaine kirjaliku erialase väljenduse ühisõpe, mis seisneb üliõpilase koostatud erialateksti sisu ning keelelise korrektsuse analüüsis. Sealjuures tuleb arvestada õppija spontaanse järeldusega, et viga on parandaja omand, mistõttu tuleb muutmist vajavale vaid viidata ja muudatustes veenduda teksti teistkordsel esitusel.

Kirjutamine on kompleksne ja ajamahukas oskus, mis kujuneb katsete käigus. Kui lõputöö on emakeelse erialase akadeemilise kirjutamise esimene sisuline katse dramaatilise ajanappuse tingimustes, ei pruugi juhendaja selle lugemisväärseks muutmisel jõuda teksti erialakeelelise korrektsuse analüüsini. Samas on kaitstud lõputööd näidistekstid järgmistele aastakäikudele ning tunnustatud teadlaste artiklid ilmuvad inglise keeles. Õppejõududel tuleb leida tee kehva toortõlkelise teksti kirjutamise nõiaringist välja.

Üks tõhus tugi on riiklik eestikeelsete kõrgkooliõpikute programm, mille toel on kümne aasta jooksul ilmunud ligi sada õpikut autoritelt kõikidest Eesti ülikoolidest, rikastades tõhusalt oskussõnavara. Üliõpilase tähtis infoallikas on õppejõu koostatud õppematerjalid, mille keeleline kvaliteet peegeldub õppija kirjutatus, mis sageli meenutab eeskujuteksti formaadi tõttu sidusate täislausete asemel konspekti, kuna slaidid harjutavad lugema fragmente. Taas on kinnitust leidnud tõsiasi, et kirjutama õpitakse lugedes.

Eestikeelse kõrgel tasemel teadusteksti koostamist tunnustab riik terminoloogiaprogrammi kaudu stipendiumiga võõrkeelse väitekirja kaitsnud doktorite põhjalike eestikeelsete resümeede eest, mille viie aasta jooksul on saanud 17 maaülikooli doktorikooli lõpetanut. Kaaluda tuleb korduvalt esitatud ettepanekut luua ülikoolis õppeaasta jooksul kaitstud doktoritööde eestikeelse ülevaatekogumiku koostamise traditsioon. See võib olla e-trükisena hea õppevahend teadusteksti kirjutamisel ning on kooskõlas Eesti teaduste akadeemia vaatenurgaga, et teadlased peavad end nähtavaks tegema.

Academic writing on ülikoolides tavapärane õppeaine, ka emakeelne akadeemiline väljendusoskus pole inimestel paraku kaasasündinud. Korrektse teadusliku väljenduse õppimiseks saab kaasata valdkonna terminikomisjoni liikmeid ja terminoloogiaprogrammi tuge, nende abil on maaülikooli doktorantidel võimalus harjutada kirjutamist oma uurimistöö kohta eesti keeles. Doktorandi uurimistöö tavapärane keskkond on rahvusvaheline, see tähendab ingliskeelseid allikaid ja termineid, artikli kirjutamist koos lingua franca’s suhtleva uurimisrühmaga ja sõnavõtte rahvusvahelistel konverentsidel.

Maaülikoolis kutsutakse teadlasi, õppejõude ja doktorante terminoloogiaprogrammi toel järjekindlalt erialakeele ja terminitöö koolitustele ja korraldatakse igal aastal sümpoosion, et teadvustada kõrghariduse keele, eestikeelse erialakirjanduse ja teaduskommunikatsiooni väärtust ühiskonnas. Ülikooli akadeemilise pere teadlikkus korrektsest eesti keele kasutamisest on viimastel aastastel ilmselgelt suurenenud ning inglise keele oskus paranenud, põhimõtteline hoiak on üleilmne edu ja siseriiklik areng. Küsimus maaülikooli õppe- ja teaduskeelest suhestub pars pro toto alusküsimustega Eesti teadusest ja haridusest.

Keelekeskuse uusaastasoov on saata gümnaasiumide kuldsetele eesti keele õpetajatele häid ideid, kuidas nutikalt kutsuda gümnasiste internetis kasutama Eesti Keele Instituudi keelekogusid, 2018. a ÕS-i ja peatselt valmivat Ekilexi andmebaasi. See leevendaks argipäeviti aeg-ajalt vaimusilmas esile kerkivat tulevikuvisiooni, kus vähesed kirjaoskajad haritlased loevad ülikoolis omaette pikki tekste ja formuleerivad mõned mõtted avalikkusele saatmiseks lausefragmentides, hüüdsõnades ja piltkirjas. Või on vait.


Comments are closed.