Ettevõtlikkuskonkurss pani fantaasia lendama

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ tunnustuskonkursi parimad: Jane Mägi, Elbe Metsatalu, Alo Savi, Ander Hindremäe, Merilin Priilinn-Türk. Fotod: Kalev Lilleorg

Ettevõtlusõppe programm „Edu ja tegu“ korraldas esmakordselt ettevõtlikkuskonkursi õppuritele. 27. novembril Kultuurikatlas toimunud finaali pääses kaheksa äritegu ja üksteist kogukonna heaks tehtud tööd. Pikka päeva mahtusid finalistide säravad etteasted žürii ja kaaslaste ees, meeleolukas auhinnatseremoonia ansambli Muster saatel ning ühine tordisöömine.

„Konkursile esitatud projektid olid väga erinevatest valdkondadest ja mitmekülgsed,“ lausus „Edu ja tegu“ programmijuht Kristi Ploom. „Need õpilased, õpetajad ja koolid on eeskujuks ja inspiratsiooniks teistele. Endalegi teadmata-märkamata panustavad nad paljude teiste koolide elu põnevamaks muutmisse oma loo jagamise kaudu. Usume, et nii mõnigi õpetaja, õpilane või koolijuht mõtleb, et ka nende koolis võiks midagi sarnast teha. Kindlasti saab siit inspiratsiooni ka loovtööks.“

Tordi lahtilõikamise au oli Põlva gümnaasiumi abiturientidel, Rabaveetooniku autoritel Hanna Maria Laanel ja Katrin Piirimaal.

Ploom tunnistas, et žüriil oli päris raske valida. Mis siis on kõige olulisem kriteerium: kas innovaatiline idee, koostöö- ja õppimiskogemus või hoopiski algatuse üllas eesmärk? Seepärast märgitigi eriauhindadega algatusi, mis võiks olla igas koolis. Näiteks õpilaste korraldatud mängujuhtimise meeskond nagu Türi põhikoolis. Kinoklass nagu Valga gümnaasiumis. Liikumissarjad nagu Nõo reaalgümnaasiumis.

„Projektides oli palju imetlusväärset,“ sõnas Ploom. Silma jäi, kui suurejooneliselt on õpilased koostööd teinud. Näiteks kaardimängu „Mälukas“ väljatöötamisel tegid Läänemaa ühisgümnaasiumi õpilased koostööd noorsoopolitseinikega, Tallinna 21. kooli noored olid Best Ice jäätise tootmisel väärikas koostööpartner Kalevile, Changemakers Academy projekt kaasas noori Eesti eri paigust.

„Oli rõõm näha, et projektides oli mõeldud ka jätkusuutlikkusele,“ lisas Ploom. Nõo reaalgümnaasiumi noored andsid oma liikumissarjad üle noorematele koolikaaslastele, Pärnu Rääma põhikooli õpilased on ettevõtlike nutimunade mänguõhtute korraldamise samuti noorematele üle andnud ning Rakvere gümnaasiumi heategev loterii haigla lasteosakonna toetuseks korraldati juba algusest peale 5. ja 2. klassi koostöös, et anda teatepulk noorematele üle.

Ploomi sõnul panustavad mitmed algatused sotsiaalsete probleemide lahendamisse. Tallinna Kristiine gümnaasiumi, Gustav Adolfi gümnaasiumi ja Nõo reaalgümnaasiumi õpilaste koostööprojekt „Ma ei ole Uhhuu!“ toetab teadlikkust vaimse tervise probleemidest noorte seas ja koostööd tehakse psühholoogidega. Mälumängu „Mälukas“ kaudu satuvad noored silmitsi uimastite, alkoholi ja tubaka kahjuliku mõjuga seotud faktidega.

Luule ja rabavesi

„Oli mitmeid väga loovaid, uuenduslikke ning üllatuslikke ideid,“ lausus Ploom. „Kes oleks võinud arvata, et noortele läheb korda luulekavade esitamine, kuid Võru Kreuzwaldi kooli seitsmendikud näitasid, et võib vägagi minna.“

Pala kooli õpilased panid kokku memo­tahvli ja kella, mille järele mõnigi žürii liige kohe vajadust tundis, tõdedes, et poest sellist ei leia. Põlva gümnaasiumi noorte Rabaveetoonik jättis esiti mulje, justkui müüakse õhku, kuid esitlusel sai teada, et toote taga on mahukad katsed koostöös Tartu ülikooliga ning keeruline tootmisprotsess.

„Õpilased ei häbenenud oma õppetundidest rääkida,“ täheldas Ploom. Treffneri gümnaasiumi noored rääkisid, kuidas nende „Eesti tooted maailma“ projekt alguses sugugi edukas polnud.

„Väga hea ja julge esitlusega paistsid silma kõik koolid,“ sõnas Ploom. Väga professionaalsed olid Valga põhikooli meevõide valmistajad, pakkudes žüriile oma toodet pannkookidega. TERA Peedu kooli õpilane Paula jutustas oma tegemistest kaasahaaravalt ja ürituse ajalgi oli tüdrukul heegeldustöö näpus. Jõhvi vene põhikooli õpilane Emili jagas oma kauneid helkurehteid uudistamiseks ja rääkis, kui tore kingitus on omavalmistatud käsitöö. Dmitri samast koolist jutustas, kuidas ta linnupeletajat disainides nii tootearenduse kui ka turunduse põhitõdedega kokku puutus.

Rakvere gümnaasiumi „100 lille, 100 sõpra“ on näide sellest, kuidas taolisi projekte on võimalik õppetööga seostada.

Auhinnad olid igati muljetavaldavad: võimalus osaleda TalTech Mektory spetsiaalselt finalistidele korraldatud inspiratsioonipäeval, ettevõtlusküla koolitused, sTARTUp Day piletid ning tehnikavahendid. Stigo OÜ juht Ardo Reinsalu loosis välja Stigo ratta.

Aasta parimas ettevõtlusõpet edendavas koolis on võlusõna „jah“

Nii nagu eelmisel aastal, tunnustas tänavugi „Edu ja tegu“ ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi. Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli pälvis Põlva gümnaasium. Kolmandat aastat tegutsevas riigigümnaasiumis käib ettevõtlusõpe täie hooga. Tänavu loodi 13 õpilasfirmat, koostööd tehakse ülikoolide ja ettevõtjatega, Austria ja Prantsuse koolidega, igal nädalal on külalistunnid, kaasatakse kogukonda.

„Asi on väga lihtne: tuleb öelda jah kõigile ideedele,“ muheles direktor Alo Savi. Hiljuti ütles direktor jah õpilasesinduse plaanile kodulehte teha, enne seda põhjalikule prügisorteerimise kavale, maakondlikule ettevõtlusüritusele.

„Igasse päeva mahub ikka mitu jah-sõna,“ täpsustab Savi. „Mida rohkem ütled, seda rohkem julgevad õpilased küsima tulla. Vahel ei saagi plaanidest asja, aga kui ütled ei, siis plaane ei tulegi. Kui Põlva gümnaasium loodi, olid parimad tegijad kohapeal olemas, neid ei tulnud Tallinnast või Londonist siia meelitada. Näiteks õpetaja Kaia Tamm oli juba aastaid õpilasfirmadega tegelnud. Direktoril tuleb vaid uskuda inimestesse ja toetada. Need sõnad võivad mõjuda klišeena, aga on tõsi.“

Kaia Tamme sõnul pole vist teist kooli, mis näitaks ettevõtlikele õpilastele kahte rohelist tuld. Kui kool ei toetaks, ei saaks õpetaja midagi teha.

„Panen siia kogu oma hinge,“ ütles Tamm. „Mul on fantastilised õpilased, meil on energiavahetus: kui mina vaimustun, vaimustuvad nemad, ja kui nemad vaimustuvad, vaimustavad nad ka mind.“

Põlva gümnaasiumi rahva sõnu kinnitas Elbe Metsatalu, Tallinna 21. kooli, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi ja Pärnu ühisgümnaasiumi ettevõtlusõpetaja, õppematerjalide ja -meetodite autor ja koolitaja, kes pälvis aasta ettevõtliku õpetaja tiitli.

„Kui õpetaja ise ei tunne rõõmu ega ole innustav eeskuju, kel silmad säravad, ei oska õpitavat päriseluga seostada, ei tule ka lapsed järele,“ on Metsatalu veendunud. „Ettevõtlusõppe rakendamine jääbki osas koolides selle taha, et toetust ning jah-sõna ei tule. Olen aastate jooksul kogenud, et õpilasfirmades osalejad jätkavad oma elu ettevõtlikumana, tunnevad, et saavad midagi ära teha ükskõik mis valdkonnas. Tänagi oli rõõm näha laval ansambel Mustris oma õpilasfirma vilistlast.“

Programmi „Edu ja tegu“ üldhariduse töörühm on teinud ka ettepanekud HTM-ile ettevõtlusõppega edasiliikumiseks. Uued ainekavad lähtuvad ettevõtluskompetentsusest. „Ettevõtlusõpe üksi pole piisav, seda peab tegema kogu aeg, kõigis ainetes ettevõtlikku vaimu sisendama, algkoolist kõrgkoolini,“ märkis Metsatalu. „Tuleb osata õppida oma vigadest, olla enesekriitiline ning näha probleeme ja neile lahendusi leida.“

Vigadest õpidki

„Õpilastel tuleb lasta ka ebaõnnestuda, olemegi sellest kõige rohkem õppinud,“ kinnitas aasta ettevõtlikuks õppuriks valitud Merilin Priilinn-Türk Tallinna 21. koolist, Eesti õpilasfirmade tippu kuuluva Best Ice’i tegevjuht.

„Eestlaste südamepõhjas on nostalgilised maitsed olemas, pakume neid uuel kujul, aga peamine on ikkagi kirg, mis meist peegeldub. Teeme oma firmat südame ja pühendumisega. Tähtis pole mitte toode, vaid tegutsemisviis, tahtejõud,“ loetles Priilinn-Türk edu põhjusi. Abituuriumi jõudnud neiu sõnul peaks õpilasfirmade programm olema koolis kohustuslik, sest õpetab eesmärki paika panema ja selleni jõudma, aega planeerima.

Aasta ettevõtlusõppe edendaja tiitli laureaat Ander Hindremäe on Tallinna lennujaama infoteeninduse juht, aga kulutab märkimisväärse osa vabast ajast ettevõtlushuviliste noorte juhendamisele. 23-aastane mees on juhendanud 36 õpilasfirmat (nende seas Best Ice), on majandusõpetaja ja Eesti parima õpilasfirma valimise võistluse produtsent.

Kõik algas sellest, et kooliajal meelitasid sõbrad Hindremäe õpilasfirmas kaasa lööma. See kogemus muutis ta elu.

„Minu hea õpetaja Epp Vodja on mind inspireerinud ja igale poole kaasa tirinud,“ sõnas Hindremäe. „Olen samasugune kui tema, tahan tutvuda uute inimestega ning ronin sinna, kuhu teised ei roni.“

Mentori roll on aga kuulata, mida noored räägivad, ja esitada küsimusi, et nad mõtleksid oma asjad läbi, jõuaksid parema toote või teenuseni ega tunneks end liiga mugavalt.

„Tänased õpilased on varasematest rohkem maailmaparandajad ja rohelisema mõtlemisega,“ võrdles Hindremäe. „Kui minu noored ei tahaks lennata kõrgelt ja saada uusi kogemusi, siis oleks mu töö väärtusetu.“

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegija tiitel omistati Kuressaare ametikooli õpetajale Jane Mägile, kes on andnud suure panuse kutsehariduse töörühma tegevusse. Ta peab enesestmõistetavaks, et ettevõtlusõpe on kutsehariduse igas õppekavas. „Küsimus on meetodites, kuidas seda koolides tehakse,“ märkis Mägi.

Kuressaares on neljandat aastat õpilasfirmade programmi kaudu tagatud kõigile kutsekeskhariduse kavadel õppijatele ettevõtluse praktiline õpe. Tänane õppur läheb tööturule paari-kolme aasta pärast. Kas me teame, mida tahetakse töötajailt aastal 2022?

„Ettevõtlikkus on võti, et noor suudaks küsimusi lahendada ja endale õnneliku elu kindlustada,“ rääkis Mägi. „Saime oma koolis üsna ruttu aru, et majandus ja ettevõtlus käib kutseharidusega koos. Meie erialaõpetajad ja rühmajuhatajad on kaasa tulnud, oleme loonud suure ringi ja see on meie ühine mure.“

Paula pood

TERA Peedu kooli õpilane Pauliina Luure (12) saavutas kolmanda koha äriteo kategoorias. Ta avas Facebookis Paula poe, kus müüb linnumune koolikaaslastele ja õpetajatele ning enda ja õe Katariina tehtud kudumeid.

• Pauliina: „Ettevõtlik inimene on see, kes suudab oma ideed teoks teha. Mul on see õnnestunud. Õnnestus isegi haned võtta. Meil on ka pardid ja kanad.“
• Katariina: „Paula on rohkem ärinaine, mina teen asju. Teeme tellimustöid. Üks õpetaja tellis meilt beebiteki. Praegu on järgmine suur tekk pooleli.“

Loe ka https://ettevõtlusõpe.ee/syndmus/ettevotlikkuskonkursi-finalistide-toode-tutvustus/

Ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ toetab Euroopa Liidu Euroopa sotsiaalfond.