Haridusuudiseid välismaalt
Koolipäeva hilisem algus parandas tulemusi
Teadlased jõudsid järeldusele, et kui koolipäev algab hiljem, magavad teismelised rohkem, vahendab Science Daily. 2016. aastal nihutasid 18 Seattle’i keskkooli koolipäeva alguse 55 minuti võrra hilisemaks, mis tähendab, et tunnid algasid kell 8.45. Õpilaste une mõõtmiseks kasutati randmel kantavaid aktiivsusmonitore. Teismelised magasid keskmiselt 34 minutit rohkem: varasema kuue tunni ja 50 minuti asemel seitse tundi ja 24 minutit. Kusjuures nad ei läinud hiljem magama. Puudumiste arv vähenes ja õpilaste hinded paranesid.
Kuidas hoida ära läbipõlemist?
Veebilehel tes.com jagab läbipõlemist ennetavaid nippe õpetaja, kes veetis kaks kuud vaimse läbipõlemise pärast haiguslehel. Esiteks puhake nädalavahetustel ja puhkuse ajal. Teiseks planeerige järgmise töönädala tegevus juba reede pärastlõunal. Kolmandaks mediteerige viis minutit päevas. Neljandaks kirjutage õhtul üles kolm head sündmust, mis päeval toimusid. Viiendaks järgige Epictetuse eeskuju, tema sõnul tasub muretseda ainult enda mõtete ja tegude pärast. Õpilase tegusid teie tagantjärele muuta ei saa.
USA koolides tulistati keskmiselt peaaegu kord nädalas
2018. aasta on USA-s koolitulistamise ohvrite arvult kõige kurvem läbi aegade: kuulide läbi sai surma või vigastada 113 inimest, vahendab BBC. Aasta jooksul toimus 23 vigastatute või hukkunutega lõppenud tulistamist. Kui võtta arvesse, et keskmiselt käivad ameeriklased koolis 180 päeva aastas, tähendab see tulistamist iga kaheksa koolipäeva järel. Olukorra tagajärjel soovivad paljud kas koolidesse rangemat relvakontrolli või vastupidi – anda relvad õpetajatele ja koolitöötajatele.
Petturõpetaja läks trellide taha
Saksamaal võltsis õpetajanna aastate jooksul nii palju ravimiretsepte, et kogus pettusega umbes 900 000 eurot, mis tähendas igas kuus lisaks õpetajapalgale 17 000 euro suurust valskusega saadud „lisatasu“. Õpetajana kasutas ta ära õigust saada ravimikompensatsiooni. Karistuseks määrati õpetajale kahe aasta ja kümne kuu pikkune vabadusekaotus. Õpetajannal ei ole varandusest midagi alles, ta soovis kuuluda jõukate inimeste hulka ja mängis rikast arsti abikaasat, ostes kalleid käekotte ja muid luksusesemeid.
Saksa õpetajad kipuvad pensionile jääma
Saksamaal läheb kolm õpetajat neljast riiklikust pensionieast varem pensionile, vahendab Der Spiegel. Põhjuseks töövõimetus (12%) või töölepingu lõpetamine omal soovil enneaegselt. Keskmiselt minnakse aga pensionile 63 ja poole aastaselt. Pensionile minevate õpetajate arv on viimastel aastatel langenud, olles vastavalt 25 500, 24 400 ja 24 000. Kõige rohkem lahkuti töölt 2015. aastal, nimelt 27 900 õpetajat. Tegemist on põlvkonnaga, kes asus tööle 1970. aastatel, kui beebibuumi lapsed kooliküpseks said.
Inglise tudengid on minileinas
Üliõpilaste seas võtab maad koduigatsus, vahendab The Guardian. Suurbritannias korraldatud küsitluse kohaselt tahab koju kolm neljandikku tudengitest. 2015. aastal kirjeldati teaduskirjanduses seisundit kui minileina, üliõpilased ei pruugi aru saada, miks nad tunnevad end kurva, äreva, emotsionaalse või kohe-kohe nutma puhkevana. Abinõuna soovitatakse inimestega rääkida, kaunistada tuba lähedaste piltide ja muude kodu meenutavate esemetega. Aitab ka see, kui leida endale palju tegevust.
Soomlased hakkavad kaskedest riideid tegema
Soomes on Aalto ülikool koostöös Helsingi ülikooliga välja mõelnud keskkonda säästva tehnoloogia, mille abil saab kaskedest riiet toota. Igal aastal võetakse puid harvendades maha noori kaski, millest Ioncelli tehnoloogia rõivaste toorainet valmistab. Lisaks puudele saab rõivamaterjaliks muuta vanad ajalehed, papi ja puuvillased riided. Keskkonnasõbraliku tehnoloogia arendajad loodavad, et juba 2025. aasta jõulukinkideks saab poodidest osta kaskedest valmistatud rõivaid, vahendab BBC.
Kogunud ÕIE TÄHTLA