Õpetajate Leht 14. detsembril

Õpilasleiutajad on välja mõelnud nii aknaga piimapaki kui ka armastuse kuulipilduri

Õpilasleiutajate riiklikule konkursile on üheteistkümne aastaga saadetud ligi 8000 tööd. Tekkinud on mitu „leiutajateküla“, nagu näiteks Tõrva ja Parksepa, mille lapsed igal aastal žüriid oma ideesähvatustega pommitavad.

Kutsestandard arendab iga õpetajat

Järjepideva töö eest kutsestandardite ja -eksamite arendamisel tunnustuse pälvinud hariduse kutsenõukogu esimees, Tartu ülikooli Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste selgitab, miks on vaja uut õpetajate kutsestandardit. Kui varem atesteeriti ja anti ametijärke nii, et fikseeriti millegi tegemine (näiteks olid õpilased edukad olümpiaadil ja see andis õpetajale atesteerimisel punkte), siis uus kutsestandard väärtustab rohkem õpetaja tööd oma koolis või lasteaias ning klassis või rühmas. „See ei ole preemia tegevuse tunnustamiseks, vaid kirjeldab tunnuseid, millele peab vastama, et edukalt õpetajana töötada,“ rõhutab Pedaste.

Usaldage rohkem, kaasake rohkem. Aga keda?

Mauruse kirjastuse peatoimetaja Mirjam Puumeister pahandab: „Vähegi kooli ja õpetamisega seotud inimene teab, et uute õppematerjalide sissetöötamine ei ole lihtsa sõrmenipsuga tehtav töö ning õpikuid ei vahetata igal aastal.“ Kui konkreetsemaks minna, siis avaldab ta rahulolematust suvel korraldatud riigihanke „Digiõppematerjalide litsentside kättesaadavaks tegemine põhikooliõpilastele“ tulemuste üle. „Kuidas teha nii, et suvise hanke tulemus päriselt ja pikaajaliselt turgu ei pärsiks ja koolidel oleks võimalik valida, kas nad tahavad digiõppematerjale kasutada või mitte?“ küsib ta raevukalt.

Haridus- ja teadusministeeriumi selgitusest ilmneb, et riik ei sekku ettevõtlusesse ega sellega kaasnevatesse riskidesse. „Viimase kolme aasta jooksul on kirjastustel olnud võimalik analüüsida, kaaluda ja arutada, kuidas pakkuda oma õpikuid võimalikult atraktiivselt. Sel aastal valisime parimal võimalikul viisil – avatud ja läbipaistev hange – digiõpikute võimaldamise kõigile Eesti õpilastele. Hanke võitis ettevõte, mis suudab pakkuda võimalikult laiapõhjalist teenust,“ seisab ministeeriumi vastuses.

Tagasivaade õpetajakoolituse praktika arendustööle Tallinna ülikoolis 2016‒2018

Et käia kaasas üliõpilaste muutuvate ootustega õpetajahariduse omandamisel, on TLÜ viinud aineõpetajate õppekavad tsükliõppesse, arendanud koostööd teiste Tallinna ülikoolidega ja muutnud õppekavu, sealhulgas praktikat. Lisaks on õpetajakoolitus seotud õpetajakutse omistamisega. Praktikakorralduse jaoks on see toonud kaasa väljakutse erialast ja kasvatusteadustest lähtuvate ülesannete endisest tihedamaks lõimimiseks.

Kuidas ennetada raskusi matemaatikas?

Verbaalsed ja järeldamisoskused võivad õpilasel olla puudulikud juba kooli alguses, kuid nende puudustega seotud raskused matemaatikas avalduda alles põhikooli teises astmes, kirjutab TLÜ teadur Kaja Mädamürk, kes hiljuti kaitses oma doktoritöö. Selliseid probleeme saaks ennetada, kui teaksime õpilaste oskuste taset enne seda ja pakuksime vajalikku tuge.

Mõned olulised tähtpäevad alushariduse ajaloos

Kursisolek oma kutseala ajalooga on üks pedagoogilise kultuuri näitajaid, kirjutab haridusloolane Mare Torm. Lõppeval aastal oli alushariduse vallas kolm olulist tähtpäeva: 70 aastat muusikaõpetaja ametikoha loomisest lasteaias, 50 aastat programmi „Koolieelsest kasvatusest lasteasutuses“ sünnist ning 25 aastat koolieelse lasteasutuse seaduse vastuvõtmisest

Maa, mis tekitas sõltuvust

Tartu kunstikooli delegatsioon viibis rahvusvahelise ettevõtlusõppe metoodikate arendamise projekti käigus nädalakese Gröönimaal – kohalike keeli Kalaaliit Nunaatil ehk inimeste maal. „Ära virmalisi vaata!“ soovitas Taani vana mereväelane. Inuitid ei vaata, sest virmalised on surnud hinged, kes mängivad jalgpalli. Kui liiga kaua vahid, võivad nad sind kaasa haarata. Meil aga juhtus virmalisi otsides hoopis teine lugu. Gröönimaa muljeid vahendab kunstikooli praktikate koordinaator Piret Paluteder.

Ettevõtlikkuskonkurss pani fantaasia lendama

Ettevõtlusõppe programm „Edu ja tegu“ korraldas esmakordselt ettevõtlikkuskonkursi õppuritele. 27. novembril Kultuurikatlas toimunud finaali pääses kaheksa äritegu ja üksteist kogukonna heaks tehtud tööd. Pikka päeva mahtusid finalistide säravad etteasted žürii ja kaaslaste ees, meeleolukas auhinnatseremoonia ansambli Muster saatel ning ühine tordisöömine.