Õpipoisiõppurid tulevad kooli Norrast

7. dets. 2018 Annika Poldre toimetaja - Õpipoisiõppurid tulevad kooli Norrast kommenteerimine on välja lülitatud

Objektijuhid Raido Vetesina ja Rain Rõngelep, keskel ettevõtte sisseostujuht Elise Kopelman Norra kõrgeimas puithoones. Foto: Raido Vetesina

 

Teel Norrast koju Raplasse oli Raido Vetesinal mahti Ülemiste keskuses oma tööst ja õppimisest rääkida. Foto: Annika Poldre

Tallinna ehituskoolis on tisleri eriala õpipoisiõppes koolipingis mehed, kes töötavad Norras. Paindliku töö- ja õppegraafiku abil tulevad nad edukalt toime õppimisega Tallinnas.

Norrast käiakse Tallinna ehituskoolis õppimas kord kuus neljapäeval ja reedel. Sedasi hakkas õpipoisiõppes ennast täiendama 35 meest, kes kõik tegutsevad Norras ehitusettevõttes EFC Norge AS. Õppetöö algas oktoobris ja kestab aasta. Norras ehitavad need mehed maailma kõrgeimat puithoonet, mis on juba peaaegu valmis.

Üks Norras ehitajaist ja õppijaist on valmiva hoone ehitusjuht raplalane Raido Vetesina, kel on pikaaegne välismaal ehitamise kogemus. Puutööle sattunud justkui iseenesest – oli vaja tööle minna ja hakata raha teenima –, läks Vetesina sõbra kutsel Iirimaale puusepatööd proovima. Olnud kohal umbes pool aastat, hakkasid tulema ägedad väljakutsed, põnevad pakkumised ja nii jätkus seal tööd kümneks aastaks, kuni, taas sõbra kutsel, siirdus ta viie aasta eest Norrasse ehitama.

Läksime kuuekesi, esimene kõige suurem töö oli koolimaja,“ räägib Vetesina. Paarimees Rain Rõngelepaga Iirimaal omandatud oskustele lisaks avanesid uues kohas uued huvitavad võimalused. Näiteks said nad Norras esimest korda ehitada kaarseinu.

Põhjamaal teevad Eesti mehed puitkarkasshooneid: koolimaju, haiglaid jm. Need on Vetesina sõnul metallpostidel betoonvahelagedega standardehitised, kuid mitmesuguste lahendustega, eripäraks puidu kasutamine ka välisseintel.

Vaja on tunnistust

Ehituskooli läksime õppima sellepärast, et Norras nõutakse töötajatelt oskuste kohta dokumenti,“ ütleb Vetesina, kes on Norras tõusnud objektijuhiks. Meeste vajadusele ja soovile tuldi koolis vastu ja koostati tavapärasest veidi kiirem ja lühendatud õpipoisiõppe programm.

Õpinguid alustanud 35 mehest on alles 32. „Seltskond on tugev, ühtehoidev,“ sõnab Vetesina. Kord kuus lennatakse koos kolmapäeva õhtul koju, neljapäev ja reede on koolipäevad, nädalavahetus on kodus puhkamiseks. Kui kolm nädalat järjest on võõrsil töötatud, on neljas nädal kodusolemiseks. Selline rütm sobib meestele, kelle seas on poissmehi ja pereinimesi umbes pooleks.

Vetesina sõnul õpitakse koolis kõike, mis seotud puiduga, ka puitkarkassi ehitamist jm. „Me kuulame ja vaatame, vahel vaidleme õpetajaga ja vaidluses jõuame lahenduseni,“ räägib Vetesina. „Teeme teste – kas jäi meelde, mida räägiti. Ei ole nii, et 160 tundi kestvas programmis tegutseme, peitel käes.“ Koolis on teooria- ja praktikatunnid. „Mehed õppisid peitlitega tappi tegema,“ ütleb Vetesina ja naerab, sest „mõni mees jäi vähe hätta ka“.

Õpipoisiõpe lõpeb lõpueksami ja lõputöö kaitsmisega. Niisama ei anta tunnistust kätte ka mitte selleks, et see Norras ette näidata.

Põhjamaa kõrged nõuded

Norras on väga tähtis kliendiga hästi läbi saada. „Kui suudad tellijaga ilusti läbi saada ja asjad jooksevad õigesti, siis on väga lihtne seal läbi lüüa. Loomulikult peab ka töö kvaliteet olema väga hea.“ Kvaliteedinõuded on kõrged, majadele tehakse õhu-, termograafilisi jm teste, otsitakse vigu, enne kui hoone käiku läheb. Võrreldes Eestiga on bürok­raatiatki rohkem.

Eesti mehed teevad Norras head tööd. Seal on ka tugev kontroll töö üle ning hea koolitus. Objektijuhi asi on siis, kui projekti joonised käes, osata töö meestele selgeks teha ja ära seletada, kuidas teha. Jooniseid ja projekte lugema on ta õppinud töö käigus. „See tundub uskumatu, aga on võimalik,“ ütleb Vetesina, kes vabal ajal koduski tahab aina puiduga nokitseda. Viimasel ajal on vaba aeg, mis jääb õppetööst ja pereelust üle, kulunud oma kodu ehitamisele. Kerkinud on hoone, mis pole tavaline standardmaja ei seest ega väljast.

Praegune objekt, mis meestel kaugel käsil, on Norra kõrgeim puitmaja. See kerkib Oslost 200 km põhja poole asuvas Brumunddalis. 81 meetri kõrguse hoone juures on palju aega kulunud vaiade puurimisele jm kõrghoone jaoks vajalikele eritöödele. Maja kõigub ekspertide arvates 1–2 cm. Ülemiste korruste vahelaed on betoonist, et hoonele raskust ja stabiilsust anda.

Ehitus on kestnud umbes kolm aastat, eestlased on objektil töötanud ligi aasta. Käsil on viimased lihvimised ja kõige ülemise korruse lõpetamine. Puusepatööd lõpetatakse uuel aastal. Maja antakse tellijale üle järgmise aasta jaanuaris-veebruaris.

Meie jaoks on see juba seljataha jäänud projekt. Meil on järgmine suur 5–6-aasta töö käsil,“ räägib Vetesina. „Teeme Oslos ostukeskuses hoonet, kuhu tulevad korterid, kontorid, restoranid.“ Veelgi põnevam on töö Oslo südalinnas sellise hoone ehitusel, mis hakkab kerkima vee peale ning mille osa välisvoodrist tuleb tammepuust.

Norra töökultuur

Norra töökultuur on mehe sõnul teistsugune kui Eestis. Näiteks on väga tähtis tööohutus. Selle kohta on objektidel sildid „Keegi ootab sind koju!“. Kõik jälgivad ohutusnõudeid. Kui keegi teeb selles vea, saab ta kirjaliku hoiatuse, kui veel kord eksib, siis saadetakse objektilt ära. Võimalik on koguda kolm hoiatust. Kui neid koguneb rohkem, on objektijuhi sõnul inimesega midagi väga valesti.

Ületunde seal ei tehta, määratud on 37,5 tundi nädalas. Kuna Eesti mehed töötavad kolm nädalat ja on seejärel nädala kodus, on neile antud luba teha 50 tundi nädalas, kuid mitte rohkem. Sellest üle ei tohi teha ega tehtagi. Ametiühing on jälgides järjekindel. Isegi kui objekti tähtaeg hakkab saabuma, võetakse mehi juurde, mitte ei pikendata tööpäeva.

Eestist mehi Norrasse tööle juurde võtta pole lihtne, häid töömehi napib. „Head mehed on juba tööd leidnud või ei taha kaugele minna,“ arvab Vetesina. Ehituskoolist on võetud praktikante, selleks on firmal kooliga leping. Mõned on peagi tagasi saadetud, sest nad pole jälginud tööohutusnõudeid ega seda, mida neile on seletatud. Aga on ka praktikante, kes on õppust võtnud ning tahtnud tööd teha. N-ö sihikul on praegu üks noormees, kes praktikal olnud ja kellest loodetakse tublit töötegijat.

Riigiobjekti puhul tuleb Norras kasutada kohalikke õpilasi-praktikante ja neid koolitada, et nad saaksid töökogemust. Siiski on eestlased seni saanud võimaluse tuua praktikante ka oma kodumaalt.

Vetesina on oma elukutsevalikuga väga rahul. Kuigi viimasel ajal tuleb rohkem kontoris olla, talle aga meeldib tegutseda objektil, leida lahendusi, liikuda ringi, teha plaane. Hinges on ikkagi puusepatöö. „See on puhas töö loodusliku materjaliga,“ kiidab ta.

Ehituskooli diplom on tema sõnul neil kõigil vajalik selleks, et tulevikus oleks lihtsam tööd saada.

Koolile sobiv koostöö

Kooli arendusdirektori Tõnu Armuliku jutust selgub, et nii koolile kui ka ettevõttele sobib õpipoisiõpe väga hästi. Armuliku sõnul on parim võimalus, kui ettevõte võtab tööle inimesed, kellel puudub erialane haridus, ja kool hakkab neid välja õpetama, sest kui inimesed on juba ettevõttega seotud, on ettevõttel huvi koolituse vastu. Kool omalt poolt tuleb vastu, leppides ettevõttega kokku töö ja õppe mahus ja sisus. „Õpipoisiõppes arvestatakse täpselt tööandja huvidega. Ja tööandja leiab võimaluse oma inimesed kooli saata. Kool annab töötajatele seda, mida tööandja arvab, et inimestel on vaja,“ rääkis Armulik. Samamoodi teeb Tallinna ehituskool koostööd Eesti katuse- ja fassaadimeistrite liiduga.

 


Maailma kõrgeim puithoone

Norra ja Eesti meistrite koostöös valmib Norras Brumunddalis 18-korruseline 81 meetrit kõrge puithoone, mille peamine materjal on kuusk. See asub Mjösa järve ääres ja kannab nime Mjösa torn. 1. korrusele planeeritakse restorani, 2.–7. korruseni tulevad kontorid, 8.–10. korruseni hotell ja edasi korterid. Viimasele, s.o 18. korrusele on kavandatud hoone omaniku 350 m2 suurune luksuslik korter. Hoone madalasse osasse tulevad basseinid ja taastusravi ruumid.

Norra ehituskooli õpilased tegid uurimistöö kõrge puithoone kõikumisvõimalusest. Et vähendada kõikumist mõnest meetrist mõne sentimeetrini, on 8. korrusest kõrgemal laed betoonist, mis lisavad hoonele raskust. Kõik tugitalad on liimpuidust.  

Kõikide korruste sise- ja välisseinad, laed, rõduuksed, terrassid jm läbisid niiskustesti enne, kui need kohale kinnitati.