Tagasivaade õpetajakoolituse praktika arendustööle Tallinna ülikoolis 2016–2018

14. dets. 2018 Maris Saagpakk Tallinna ülikooli õpetajakoolituse praktika arendusjuht - Tagasivaade õpetajakoolituse praktika arendustööle Tallinna ülikoolis 2016–2018 kommenteerimine on välja lülitatud

4. detsembril toimus Õpetajate Majas Tallinna ülikooli aastalõpuseminar ja tänupäev, mille teema oli „Üliõpilane tunnustab“. Pärast aastakokkuvõtete tegemist lugesid üliõpilased ette sooje sõnu, mida kaasüliõpilased juhendajate kohta öelnud olid ning andsid kutsutud õpetajatele-juhendajatele üle tänukirjad. Foto: Tallinna ülikool

 

On suur privileeg teha need vead, millest õppida saab, võimalikult vara.“ (Winston Churchill)

 

Tallinna ülikooli õpetajakoolituse õppekavade üks alus- ja arenduspõhimõte on tihe seos praktikaga. Just praktika käigus tekivad üliõpilasel küsimused, mis näitavad kätte õppimisruumi ja arenguvajadused nii kitsamalt erialases kui ka laiemalt kasvatuslikus plaanis. Praktika pakub võimaluse kontrollitud olukorras vigu teha ja neist õppida, ennast tundma ja analüüsima õppida; annab esimesed eduelamused koolitöös ja aitab otsustavalt kaasa igale üliõpilasele omase ja sobiva õpetaja identiteedi kujunemisele.

Õpetajakoolituse vallas on Tallinna ülikool kogenud tegija. Järgmisel aastal täitub meie ülikooli eelkäija, Tallinna Õpetajate Seminari loomisest sada aastat. Üks õpetajakoolituse põhimõtteid on ühiskondlike vajadustega suhestumine ja muutuvate õpikultuuridega arvestamine. Et toetada üliõpilast, kelle ülesanne on tulevikus näidata õpilastele teed uutele teadmistele ja oskustele, peab ta oskama märgata ümbritsevat, analüüsida enda ümber ja sees toimuvat, näha võimalusi ja vältida karisid. Et käia kaasas üliõpilaste muutuvate ootustega õpetajahariduse omandamisel, oleme viimastel aastatel viinud aineõpetajate õppekavad tsükliõppesse, arendanud koostööd teiste Tallinna ülikoolidega ja muutnud õppekavu, sealhulgas praktikat. Lisaks oleme sidunud õpetajakoolituse õpetajakutse omistamise protsessiga. Praktikakorralduse jaoks on see toonud kaasa väljakutse erialast ja kasvatusteadustest lähtuvate ülesannete endisest tihedamaks lõimimiseks. Nii oleme näiteks aineõpetajate õppekavadel võtnud kasutusele mudeli, kus esimesel aastal on neli ainet omavahel seotud ja teooriat toetatakse süsteemselt praktikas nähtu, kogetu ja läbitehtuga. Palju muudatusi on tehtud ka alushariduse, klassiõpetajate ja kutseõpetajate praktikas. Alushariduse pedagoogi erialal viidi näiteks sisse praktika mitmekeelset õpet rakendavas rühmas.

Õpetajakoolituse praktika õnnestub hästi vaid siis, kui kõik partnerid astuvad ühte jalga ja jagavad peamisi väärtusi ja arusaamu. Tegemist on väga mahuka töölõiguga – praktika toimub igal semestril ning 2018. aasta jooksul suunati meie ülikoolist üliõpilasi praktikale kokku 1059 korral. Et praktikakogemus nende kõigi jaoks huvitav, motiveeriv ja edasiviiv oleks, on meie jaoks kesksel kohal koostöö partneritega: lasteaedade, koolide ja kutsekoolidega. Koole, mille uksest meie üliõpilased sisse astuvad, on aastas tavaliselt umbes 120, lasteaedu 140 ja kutsekoole 20 ümber.

Aastatel 2016–2018 on meie praktika­arendus saanud tuge Euroopa sotsiaalfondi ja riiklikust kaasfinantseeringust rahastatud programmi „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine“ (PRÕM) „Õpetajakoolituse praktika arendamise“ tegevuse vahenditest. Saadud toetus on võimaldanud kolme aasta jooksul korraldada 87 seminari, millel on osalenud kokku 2265 praktikakogukonnaga seotud partnerit (ülikooli ja haridusasutuste praktikajuhendajad ja üliõpilased). Väga oluline on olnud õpetajate jaoks võimalus korraldada tasuta koolitusi. Koolitusi on kokku toimunud 53, osalejaid on olnud 1064. Juhendajatele suunatud koolituste fookus on olnud üliõpilase toetamiseks vajalike tööriistade lihvimine – tagasiside andmise oskused, üliõpilase eneseanalüüsi toetamine ja tegevuse eesmärgistamine.

Regulaarselt toimuvate kohtumiste vahefinišiks kujunes Tallinna ülikooli ja SA Innove korraldatud õpetajakoolituse praktikakogukonna arenduspäev 26. novembril. Kohal oli hulgaliselt meie partnereid lasteaedadest, koolidest ja kutseasutustest, samuti kolleegid Tartu ülikoolist ja ülikooli praktikaasutustest. Vaatasime üle ressursid ja tehtu, tegime plaane.

Häid mõtteid oli palju, eriti jäi kõlama kõigi jaoks oluline õpetajakoolituse populariseerimine. Vajame rohkem üliõpilasi õpetajakoolituse erialadele ja selle tulemusena enam häid õpetajaid koolidesse kõikjal Eestis. Toodi välja idee, et juba bakalaureuseõppe, aga ka keskkooliõpilastele võiks teha praktikapäevi lasteaedades ja koolides, et anda võimalus õpetajakutset teisest vaatenurgast näha. Selle jaoks on Tallinna ülikool töötanud välja praktikaülesanded neile bakalaureuseõppe üliõpilastele, kes ei õpi õpetajaks. Praegu on need veel vähe rakendust leidnud, aga loodame, et tulevikus saab see praktikaliik üliõpilaste hulgas populaarsemaks.

Ühe terava ja vajaliku teemana toodi välja õpilaste hariduslikud erivajadused kui väljakutse õpetajatele ja praktikantidele. Lisaks rõhutati kaasava hariduse olulisust ja kogukonnapõhist vaadet õppimisele juba praktika käigus. Koolid ja lasteaiad ootavad õppivat ja avatud õpetajat, kes on valmis kasvatus- ja erialaprobleemide tekkimisel otsima abi erialakirjandusest, tegema koostööd kolleegidega ja analüüsima iseenda tööd.

Väga oluliseks pidasid kokkutulnud praktikakogukonna kooskäimise võimalust ja kaasatust õpetajakoolituse õppekavadel tehtavatesse muudatustesse. Rohkem ühiseid ettevõtmisi, õppereise, kogemuste jagamise seminare ja koolitusi toetavad praktikajuhendajaid kompetentsemaks juhendajaks saamisel, mis on õpetaja professionaalse arengu oluline osa.

Järjest suurenevat vajadust nähti ka ümberõppes ja paindlikes õppevormides. Tegevõpetaja, kes soovib lisaks omandada teist eriala, erialaspetsialist, kes läheks hea meelega kooli õpetama, erialase hariduseta tegevõpetaja – kõigil neil on erinevad vajadused. Juba praegu on võimalus kas eelnevalt ülikoolis sooritatud või muul moel omandatud oskused ja pädevused õppekava ainete raames ära arvestada ja ülikool teeb pidevat arendustööd ka uute paindlike võimaluste loomiseks õpetajakoolituse õppekavadel.

Tegevõpetajate sihtrühmaga arvestamine on tõepoolest Tallinna ülikooli õpetajakoolituse igapäevane teema. Suur osa meie üliõpilastest on tegev­õpetajad, üle poole neist mitmel erialal. Üliõpilastele, kes veel õpetajana ei tööta, on praktika tihti esimene kontakt tulevase tööandjaga. Tihti kutsutakse tööle juba meie esimese kursuse üliõpilasi, mis ei ole ideaalne, aga näitab koolide ja lasteaedade suurt vajadust õpetajate järele. Rõõm on tõdeda, et meie tegevõpetajatest üliõpilaste töökohtade geograafiline ulatus on Narvast Saaremaani ja Tallinnast Valga ja Võruni. Oma üliõpilaste ja nende juhendajate kaudu oleme seega kontaktis kogu Eesti hariduseluga. Edaspidi soovime kindlasti julgustada ja toetada üliõpilaste praktikale suundumist ka kaugemale Tallinna ja Harjumaa piirkonnast, selleks on olnud ja jätkub võimalus Euroopa sotsiaalfondi toel ka sõidu- ja majutustoetust maksta. Tulevikus soovime senisest enam arendada praktikaalast koostööd maakonnakeskustes asuvate koolidega.

Praktikakogukonna arenduspäeva sisend on oluline järgmise kolmeaastase tegevusperioodi sihtide seadmisel. Loodame, et koostöös partneritega oleme kolme aasta pärast oma eesmärkidele taas veidi lähemal.

Ehkki praktika-aasta ei ole veel päriselt lõppenud, toimus 4. detsembril Õpetajate Maja pidulikus õhkkonnas ka Tallinna ülikooli juba traditsiooniks kujunenud aastalõpuseminar ja tänupäev. Seekordse tänupäeva teema oli „Üliõpilane tunnustab“, pärast aastakokkuvõtete tegemist lugesid üliõpilased ette sooje sõnu, mida kaasüliõpilased juhendajate kohta öelnud olid, ning andsid kutsutud õpetajatele-juhendajatele üle tänukirjad.

Viimaste aastate komistamised on andnud ainet edasi mõelda ja õnnestumised julgust valitud suunal jätkata. Täname kõiki partnereid koostöö eest.


Comments are closed.