Tsenter – edulugu hariduse ja ettevõtluse koostööst

Kruvide ja naelteta kokkupandav vahesein on Tsentri tootearendus, mida kõrgema kunstikoolid üliõpilased edasi arendasid ja Rootsi messile viisid. Fotod: Annika Poldre

Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus Tsenter on suurepärane näide sellest, kuidas haridusasutus on piisava rahastuse toel ja leidlike inimeste eestvedamisel tõusnud piirkonna ettevõtluse ning koolituse sõlmpunktiks.

Puidutöötlemise ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter asub vanas mõisa­aegses karjalaudas. Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus meenutab üheksa aasta tagust arutelu maakonnas kompetentsikeskuse loomise teemal. Toona kaaluti, kas valida turismi- või puiduvaldkond. Kuna viimane annab piirkonnas inimestele kõige enam tööd ja just Võrumaal hakati 1925. aastal esimesena Eestis puidutislereid ette valmistama, siis langes valik puidutöötlemise ja sellest toodete valmistamise kasuks.

Kuigi juba varem tegi kutsekool koostööd ettevõtjatega, siis nüüd otsustati seda tihendada. „Küsimus pole mitte ainult selles, et tahame ettevõtjatega koostööd teha. Ettevõtted ja meiesugused haridusasutused on nagu Siiami kaksikud – üksteiseta elada ei ole võimalik,“ ütleb Tanel Linnus. Nii sündis üheksa aasta eest Tsentri idee. Selgitanud välja ettevõtjate ootused ja oma võimalused ning saanud EAS-i kaudu Euroopa raha, ehitati soliidne laudahoone ümber keskuseks, mida teavad hästi Võrumaa ja kaugemadki ettevõtjad.

Kolme aasta eest koliti hoonesse, kus seinal ripub kunstnik Richard Sagritsa maal piimaandjatest ja lüpsjatest. Pilt on samas ruumis, mis on pildil, ning see annab kohale erilise, aegade sideme efekti.

Kogu piirkonna keskus

Üle 3,5 miljoni maksma läinud tööde järel sai maja uue hingamise. Pikas hoones on laborid, tööruumid, saal, mida renditakse koolitusteks jm. Hoone on kasutamiseks nii õpilastele, ettevõtjatele kui ka kohalikule kogukonnale – Võru-, Põlva ja Valgamaa elanikele. Siinsed uusimad puidutööstuse seadmed-masinad on hangitud EL-i maksumaksja raha eest kompetentsikeskuse meetme abil.

Tsenter teeb tihedat koostööd Kagu-Eesti puiduklastriga. Sellesse kuulub ligi paarkümmend Kagu-Eesti puidu- ja mööblitootjat ning kaks toetajaliiget. Koos tehakse nii arendust kui ka turundust ning koolitusi, käiakse messidel, luuakse sidemeid kaugemal.

Igal kutse- või rakenduskõrgkoolil peaks direktori arvates olema vähemalt üks valdkond, mida arendatakse sellisel määral, et seda saab nimetada kompetentsikeskuseks. See tõstab mainet, seob valdkonna ettevõtjaid, annab võimaluse rahvusvaheliseks suhtluseks.

Tsentrist on kujunenud ühendav lüli, mis toob kokku ettevõtjaid ja annab neile vajalikku oskusteavet. „Tsenter on usalduse müümine. Me müüme oma erakordset võimekust ja arendame seda iga päev edasi,“ ütleb Linnus. Selleks peavad Tsentri inimesed ise õppima, arenema, ringi liikuma, vaatama, mis suunas maailm areneb. Kõigi nende sammude eesmärk on olla ettevõtjatele, tervele Lõuna-Eestile kasulik. Tsentri tegevussuundi ettevõtja jaoks on mitu: anda vajalikke kontakte, jagada infot, tutvustada viimistluslahendusi, tootmise juhtimist ja arendamist ning valmistada prototüüpe, st tegelda tootearendusega. Lisaks propageerida puidu valdkonda.

Innovaatilisuse ja kompetentsusega püüavad Tsentri spetsialistid ettevõtjatele toeks olla. Siin kasutusel olevate puidutööseadmete ja tehnoloogiatega tutvudes, neid ise proovides saavad ettevõtjad teha mõistlikke otsuseid tehnoloogia ja seadmete ostmisel. Tsentrist saadud teadmised ja kogemused aitavad neil aru saada, milliseid võimalusi pakub tänapäeva tehnoloogia. Ettevõtjaid suunatakse mõistma koostöö vajalikkust, et olla edukam konkurentsis.

Kuna Lõuna-Eestis tegutsevad valdavalt väikeettevõtjad, siis tegeldakse Tsentris eelkõige nende probleemide lahendamisega. Nagu mujal, nii ka Kagu-Eestis lahkuvad inimesed suurematesse keskustesse. Tsentri üks eesmärke on aidata ettevõtjatel säilitada töökohti. „Kui keegi suudab luua meie abiga juurde töökohti või mõne ettevõtte, siis on see juba jokker,“ ütleb Linnus. Tsentri juhataja Britt Vahter rõhutab elukestva õppe vajadust, milleta ükski ettevõte kaua ei püsi. Töötajate täiendõppeks pakub Tsenter samuti häid võimalusi.

Nõnda on Väimelas asuv keskus muutunud sisult plaanitust avaramaks, hõlmates paljusid piirkonna arengusuundi. Siin toimub pidevalt koolitusi, kus käsitletakse teemasid, mis pakuvad huvi laiemalt kui ainult puidu- või mööblitootjatele.

Rahvusvaheline haare

Tsentri spetsialistid mitte ainult ei sõida ringi, et oma teadmisi avardada, vaid siin tehakse ka rahvusvahelist koostööd. Praegu osaletakse viis aastat kestvas ja 32 riiki hõlmavas eakatele toetava mööbli valmistamise projektis. Britt Vahter toob näite: töös on soomlaste projekti jätkuprojekt vannitoapeeglist, mis registreerib sellest mööduja. Kui ühel päeval inimene peeglisse ei ilmu, saadab andur teate keskusesse vm, et vaja on tulla vaatama, miks inimene ei liigu.

„Neis nutikates lahendustes oleme me kaasamõtlejad, teeme toote valmis ja jagame oma kompetentsust ettevõtjatega,“ selgitab Tsentri turundusjuht ja Kagu-Eesti puiduklastri arendusjuht Hille Lillemägi.

Novembris osales Tsenter Lätis Cēsises Garage 48 puiduhäkatonil. See oli teist korda toimuv ühisprojekt lätlastega, mis mullu esmakordselt korraldati Väimelas. Idee sündiski aasta tagasi siin tänu kooli võimalustele ja Tsentri masinatele. 48 tundi kestva häppeningi käigus näidatakse publikule, mida puidust teha saab. Sellest ettevõtmisest on sündinud põnevaid puidutooteid.

Uuel aastal alustatakse välispartnerite, sakslaste, lätlaste ja leedulastega rahvusvahelist projekti, mille põhjal on plaanis töötada välja uus õppekava. Projekti on kaasatud ka ettevõtjad, kes saavad õppekava koostamisel sõna sekka öelda.

Katsetused puiduga

Tsentri külastajad saavad katsetada, mida on võimalik puidutöötlemises ja mööblitööstuses nüüdisaegse tehnika abil teha. Kõrgema kunstikooli tudengid on valmistanud koostöös Tsentriga moodulvaheseinad. Võru õpilaste ideede põhjal valmistati Tsentris pinnaprinteri abil muusikali dekoratsioonid. Seinatäis näidiseid annab ettevõtjale ülevaate, kuidas saab seadmetega värsket puitu töödelda. Tsenter on piirkonnas ainus koht, kus tegeldakse materjalitööstuses populaarsust koguva plasmatehnoloogiaga.

Laboris on käimas uuring, kus koostöös EMÜ Polli aiandusuuringute keskusega PlantValor katsetatakse, kuidas töödelda puitu marjavärvidega ning kas ja kuidas värv ajapikku muutub. Katsetes kasutatakse kodumaiseid marju, musta ja punast sõstart, arooniat, astelpaju jm.

Kümmekond õpilasfirmat aastas leiab siin oma ideedele realiseerimisvõimaluse. Koolilapsi juhendatakse ja nad saavad teadmisi tootearendusest ning näevad, kuidas siinseid masinaid kasutatakse. Siin valmistatakse ka õpilasfirma toote esimene prototüüp.

Tsentri omatoote üks näidis hakkab silma juba majja sisenedes. See on korduvkasutatav vineerist reBanner, mille tahvleid saab vahetada ja kokku panna, soovi korral üle printida. „Mõtlesime selle välja ja pakume lahenduse ning müügiplatvormi,“ sõnab Lillemägi. Tegemisse kaasati kohalikud noored, et näidata, mida siin teha saab. Toode iseloomustab Tsentri suunda mõelda loodussäästlikult ja leida tootmises selle võimalusi.

Keskuse e-pood pakub põnevaid disainitooteid, poe kaudu saab lasta fotosid nii klaasile kui vineerile printida ning praegu on kuumim kaup vineerist jõuluehted.

Võimalused teistele koolidele

Tsentri koostöö igas astmes haridusasutustega, alates lasteaiast ja lõpetades kõrgkoolidega, avaldab muljet. Koolitused, nõustamised, praktikad, tutvustused, töövarjupäevad jne – nimekiri on pikk. Siin võetakse vastu mitte ainult Võrumaa, vaid ka teiste maakondade kutsekoolide õppegruppe.

Lisaks tihedale koostööle ettevõtjatega töötatakse käsikäes ülikoolidega. „Kui tahame usaldusväärsed olla, siis koostööta teadusasutustega ei saa,“ lausub Linnus. Tasuvusuuringud sünnivad koos Tartu ülikooli majandusteadlastega, maaülikooli puidutöötlemise tehnoloogia tudengid teevad siin oma praktilisi töid. Koostöö käib TTÜ-ga, aktiivsed partnerid on Tartu kunstikool ja kõrgem kunstikool Pallas.

Tartu ülikoolis õppivate tulevaste kutseõpetajate õppejõud on parasjagu Tsentris arendusseminaril. Programmijuht Karmen Trasberg, kes on siin esimest korda, räägib tavast teha arendusseminare majast väljas inspireerivas keskkonnas. „Me tahame näha, mis päriselus toimub,“ sõnab Trasberg. „Täna arutasime, et meie üliõpilaste lõputööde teemad on kunstlikud, ei kõneta päriselu. Me mõtleme, kuidas neid toetada, et lõputööd lahendaks mõnd elulist probleemi ja et õppekava oleks seotud reaalse eluga.“

Tartu kunstikooli õppejõud Kalli Kalde on samuti Tsentris esimest korda. „Kuna ma juhendan tulevaste dekoraatorite diplomieelseid erialaseid projekte, mis haakuvad võimalustega, mida siin pakutakse, siis andsin õpilastele ideid, aga ise ei ole siin kätt proovinud,“ räägib Kalde. Endale stažeerimiskohta valides sündis otsus tulla Tsentrisse ning teha siin ise mingi tööetapp läbi.

„Me üritame aru saada, milliseid ideid Tsentrile anda, ja meil on ka oma ideed, mida tahame teostada nädala jooksul. Me just saabusime ja kombime võimalusi,“ ütleb Kalde. „Kui õpetajatena teame, mida siin on võimalik teha, saame ettevõtlusõppijatel soovitada siia tulla.“