2019. aasta olulisemad haridussündmused

2019. aasta hariduskalendris pole küll kirjas riigikogu valimisi, kuid just haridus on valimiseelsetes debattides kujunemas üheks põhiteemaks. Koolirahval tasub silmad-kõrvad lahti hoida, hoolega tähele panna ja mõistagi aruteludes kaasa rääkida. Karikatuur: Toomas Mitt

MUUDATUSED JA UUENDUSED

Õpetajate palgatõus. Õpetajate palga alammäär tõuseb 1250 euroni, mis toob kaasa keskmise palga tõusu vähemalt 1500 euroni. Riigi toetus kohalikele omavalitsustele lasteaiaõpetajate palga motiveerimiseks on 15 mln eurot. Lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on 1. jaanuarist vähemalt 90% üldhariduskooli õpetajate palga alammäärast ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal võrdne üldhariduskooli õpetaja töötasu alammääraga. Jätkub õpetajaameti väärtustamine ning koostöö ülikoolidega võimalikult tänapäevase ja noortele huvipakkuva õpetajakoolituse õppekava koostamiseks.

Eesti keele aasta. HTM on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevusega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sajand tagasi. Tegevus ja sündmused on jaotatud 12 kuu peale, igas kuus on mõni keskne sündmus.

Eesti keele põhialused. Ministeerium koos Riigikantselei jt partneritega töötab välja Eesti keelepoliitika põhialused ning esitab need riigikogule. Praegu kogutakse koostööpartneritelt tagasisidet. Põhialuste väljatöötamine eeldab laialdast kaasamist – kuna keel on peamine suhtlusvahend ning Eesti identiteedi alus, peab kõigil olema võimalik kaasa rääkida ja ettepanekuid teha.

Haridusasutuste koostöö soodustamine. Algavad katseprojektid, et muuta eri tüüpi haridusasutuste koostöö tihedamaks. Kesksel kohal on õppija, kelle jaoks kujundatakse kõige sobivam õpitee koolipidajate, koolide ja ettevõtjate toel.

Strateegia 2021–2035. Koostamisel on uus hariduse ja teaduse strateegia aastateks 2021–2035. Strateegia hõlmab kogu ministeeriumi valitsemisala ja poliitikavaldkondi ning seda aitavad kokku panna Eesti parimad asjatundjad eri elualadelt: akadeemikud, teadlased, õpetajad, haridusjuhid, õpilaste ja lapsevanemate esindajad, ettevõtjad jpt. Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava töötatakse välja koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga.

Koolivõrgu korrastamine. Kohalikud omavalitsused, kes on kavandanud suuremahulisi muudatusi oma koolivõrgus, saavad riigieelarvelise toetusega nüüdisajastada oma koolitaristu. Avatakse mitmed uued või täielikult rekonstrueeritud koolihooned, näiteks Aseris, Paides, Juurus, Jõgeval, Viljandis, Võrus, Põlvas.

Uued riigigümnaasiumid. Septembris algab õppetöö Kohtla-Järve riigigümnaasiumis, millest saab 16. riigigümnaasium. Jätkuvad ettevalmistused riigigümnaasiumide loomiseks Tabasalus, Rakveres, Kuressaares, Narvas, Tallinnas ja Rae vallas, samuti kaunite kunstide kooli loomiseks Tallinna muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli ning Tallinna balletikooli baasil.

Muutus Rajaleidja teenustes. Rajaleidja keskused jätkavad õppenõustamisteenuste pakkumist, aga ei osuta enam karjääriteenuseid, mis anti 1. jaanuarist üle töötukassale. Rajaleidja keskustes jätkavad tööd õppenõustajad – logopeedid, eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid ja psühholoogid –, kellelt saab aasta vältel abi ligi 8500 last.

Uus kutseõppeasutuse seadus. Kehtima hakkab uus kutseõppeasutuse seadus, mis parandab kutsekoolide ja tööandjate koostööd ning suurendab koolide rahastusvõimalusi. Koolid saavad koostöös kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega tööturu vajadustele paremini reageerida, sest iga kooli õppekohtade ning tulevase tööjõuvajaduse otsustavad riik, kool ja ettevõtjad ühiselt. Lisaks tekib koolidel võimalus saada tulemusrahastust, mis annab neile suurema vabaduse oma sihtide seadmisel ja julgustab õppetulemusi parandama. Kutseõppeasutused saavad õiguse korraldada üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis nagu täiskasvanute gümnaasiumidki. Koolilõuna toetus laieneb kõigile keskhariduseta õpilastele, olenemata nende vanusest.

Lähtetoetus laieneb. Lähtetoetust saavad edaspidi taotleda ka Tallinnas või Tartus esimest korda kutseõppeasutuses tööle asuvad õpetajad. Toetuse taotlejateks saavad esmakordselt olla ka kutseõppeasutuste tugispetsialistid. Lähtetoetuse suurus on 12 783 eurot.

Kõrgharidusseadustik. Riigikogu menetluses on kõrgharidusseadustiku eelnõu, milles tuuakse varasemast selgemalt välja riigi ja kõrgkoolide peamised ülesanded ning üliõpilaste õigused ja kohustused. Seadustiku uuendamisega ei muudeta kõrgharidussüsteemi põhialuseid: kõrgkoolide autonoomiat, kolmeastmelist õpet ja kvaliteedihindamise aluseid. Kava kohaselt jõustub seadustik 1. septembrist. Igale avalik-õiguslikule ülikoolile luuakse oma seadus, mis kirjeldab selle ülikooli ülesande, juhtimismudeli ja erisused võrreldes teistega. Praegu on oma seadus Tartu ülikoolil ja Tallinna tehnikaülikoolil. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses korrastatakse akadeemiliste töötajate ja teaduse kvaliteedihindamise norme. Senised teaduse institutsionaalsed ja personaalsed uurimistoetused liidetakse üheks uurimistoetuseks.

Muutuvad kvalifikatsiooninõuded. HTM on muutmas määrust „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“. 2013. aastal kehtestatud nõuded tekitavad koolides rahulolematust, kuna ministeeriumi järelevalvemenetlustes on tuvastatud, et mitmed töötavad õpetajad ei vasta nõuetele. Plaanitavad muudatused mõjutavad kahte sihtrühma: 2002.–2013. aasta vahelisel ajal koolis töötanud / tööle asunud ja sellel ajal kehtinud kvalifikatsiooninõuetele vastanud õpetajad; 2013. aasta 2. septembri ja ülikoolide poolt õpetajakutse andmise õiguse saamise vahelisel ajal õpetajakoolituse lõpetanud. Mõlemad sihtrühmad on plaanis vabastada kohustusest teha täiendavaid toiminguid kvalifikatsiooninõuete täimiseks.

Alushariduse seadus. Ministeeriumis on väljatöötamisel alushariduse seaduse eelnõu ja koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava muutmise eelnõu, et luua kõigile lastele võrdsed ja kõrge kvaliteediga alushariduse võimalused. Sidus alushariduse raamistik hõlmab edaspidi nii lasteaedu kui ka -hoide. Muudatuste ettevalmistamisse on kaasatud kõik huvigrupid.

Haridusportaal. Uue aasta alguses avatakse haridusportaali edu.ee arenduse esimene etapp. Aasta lõpuks hakkab portaal koondama HTM-i haldusala noorte-, hariduse, õppe- ja karjäärinõustamise ning tööturgu õppega seostavate valdkondade infot, teenuseid ja statistikat.

Noored. Uuel aastal käivitatakse Euroopa majanduspiirkonna Norra toetuste programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ noortevaldkonna tegevused: toetatakse nutikate lahenduste väljatöötamist, mis aitavad kaasata noori, ennetada sotsiaalset tõrjutust ja parandada noorsootöö teenuste kättesaadavust. Eesti noorteühenduste liidu eestvedamisel toetatakse noorte osaluskogusid ja uute osalusvõimaluste arendamist kohalikes omavalitsustes, kus osaluskogu puudub. 2019. aastal toetab riik noorte huviharidust ja huvitegevust täiendavalt taas 15 mln euroga.

Uuringud. Rahvusvahelise õpetamise ja õpetajate uuringu TALIS 2018 tulemused selguvad juunis (tulemuste teine raport valmib 2020. aasta alguses). OECD kutse- ja kõrghariduse Eesti ülevaated valmivad aasta esimeses pooles. PISA 2018 tulemused avalikustatakse sügisel. Aasta lõpuks valmib ka OECD rahvusvahelise alushariduse piloot-uuringu Eesti raport.

EKSAMID

• 20. jaanuar – riigieksamitele registreerimise tähtaeg eksamite infosüsteemis.
• 22. aprill – eesti keele riigieksam.
• 23.–25. aprill – eesti keele teise keelena riigieksam.
• 6.–13. mai – inglise keele riigieksam.
• 24. mai – matemaatika riigieksam.
• Rahvusvahelised võõrkeeleeksamid toimuvad novembrist 2018 kuni maini 2019.
  • Eksamikalender https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-toimumise-ajad/.
• 3.–14. juuni – põhikooli lõpueksamid.
  • Eksamikalender https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/pohikooli-lopueksamid/pohikooli-lopueksamite-ajad/.

KOOLIVAHEAJAD

• 25. veebruarist 3. märtsini.
• 22.–28. aprillini (v. a 12. klass).
• 12. juunist 31. augustini (v. a lõpuklassid).
• 21.–27. oktoobrini.
• 23. detsembrist 5. jaanuarini.

ÕPETAJAAMETIGA SEOTUD TÄHTAJAD

• Õpetajakutse taotlemise tähtajad on 5. veebruar ja 5. oktoober.
• 15. märtsini saab kandideerida „Noored kooli“ programmi 13. lendu.
• Maini ootab „Noored kooli“ koolijuhtide sooviavaldusi programmis osaleja leidmiseks oma kooli.
• Juunis lõpetab programmi 12. lend.
• 8.–19. juulini toimub „Noored kooli“ 13. lennu suvekool Narvas.
• Septembris hakatakse värbama 14. lendu.

ÕPIRÄNNE ÕPETAJAILE

Erasmus+ programmi uues taotlusvoorus on võimalus saada oma projektile toetus suurem kui kunagi varem. Kui sa pole varem proovinud, siis nüüd tasub seda kindlasti teha. Vaata täpsemalt haridus.archimedes.ee/erasmuspluss.

ERASMUS+ programmi taotlemise tähtajad

Üldharidus

• 5. veebruar – haridustöötajate õpiränne.
• 21. märts – strateegiline koostöö üldhariduse valdkonnas.

Kutseharidus

• 5. veebruar – kutsehariduse õpilaste ja töötajate õpiränne.
• 21. märts – strateegiline koostöö kutsehariduse valdkonnas.

Kõrgharidus

• 5. veebruar – Euroopa-sisene üliõpilaste ja õppejõudude/töötajate õpiränne.
• 5. veebruar – üleilmne õpiränne.
• 21. märts – strateegiline koostöö kõrghariduse valdkonnas.

Täiskasvanuharidus

• 5. märts – haridustöötajate õpiränne.
• 21. märts – strateegiline koostöö täiskasvanuhariduse valdkonnas.

SÜNDMUSED, KONKURSID, VÕISTLUSED

• 9. jaanuar – Eesti-soome veebisõnastiku esitlus Eesti Keele Instituudis.
• 18. jaanuar – kõnekoosolek „Keeleseadus 30“ filmimuuseumis.
• 22. jaanuar – KiVa kiusuennetusprogrammi tutvustusüritus Tartus.
• 24. jaanuar – KiVa kiusuennetusprogrammi tutvustusüritus (vene keeles) Narvas.
• 24. jaanuar – teaduste akadeemia ja emakeele seltsi konverents „Sajand Eesti Vabariigi riigikeelt“.
• 28. jaanuar – holokausti mälestuspäev.
• 31. jaanuar – noortevaldkonna tunnustussündmus Fahle pargis.

• 1. veebruar – Nordplusi programmi taotlustähtaeg. Põhjamaade ministrite nõukogu haridusprogrammi Nordplus eesmärk on edendada ja tugevdada Põhja- ja Baltimaade koostööd nii kooli-, kõrg- kui ka täiskasvanuhariduses.
• 4. veebruar – ülemaailmse kirjutamisvõistluse „Minu maailm“ tööde esitamise tähtaeg.
• 14. veebruar – sõnastike portaali „Sõnaveeb“ esitlus Eesti Keele Instituudis.
• 15. veebruar – kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi tähtaeg.
• 15. veebruar – lõpeb kandideerimine KiVa kiusuennetusprogrammi alates 2019/2020. õa rakendada soovijatele.
• 20. veebruar – õpilaste teadustööde riikliku konkursi tähtaeg.
• 21. veebruar – haridus- ja teadusstrateegia visioonikonverents.
• 28. veebruar – 1. märts – Scientixi teadushariduse konverents Tartus.
• Veebruaris
  • antakse üle riigi kultuuri- ja teaduspreemiad ning Wiedemanni keeleauhind.
  • kuu lõpul valmib hariduse tehnoloogiakompass – HITSA tehnoloogiaraport, mis esimest korda Eestis keskendub haridust mõjutavatele tehnoloogiatrendidele.
  • jooksvalt avalikustab HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemusi. Programmi käigus katsetavad õpetajad koostöös ettevõtetega tundides uusi tehnoloogiaid ja jagavad kogemusi kolleegidega.

• 1. märts – tähistatakse viipekeelepäeva.
• 5. märts – teaduse populariseerimise projektikonkursi tähtaeg.
• 7.–10. märts – ülemaailmsed eesti keele õpetajate päevad Helsingis.
• 14. märts – tähistatakse üle Eesti emakeelepäeva, e-etteütlus Vikerraadios.
• 15. märts – „Keeleteo“ konkursi lõpuüritus Tartus Miina Härma gümnaasiumis.
• Märtsis toimub seminar „Võrgustik võrgutab“;
• 2019. aasta kevadhooajal jõuab ETV2 eetrisse kümneosaline kaasahaarav saade „Noor meister“. Igas saates leiab aset üks põnev kutsemeistrivõistlus, kus panevad end proovile noored oma ala meistrid kutsekoolidest üle Eesti. Iga osa leiab aset eri kutsekoolis. Lisaks tutvustatakse igas episoodis kaht kutsekooli. Viimane osa läheb eetrisse otse sündmuste keskpaigast – Tallinnas toimuvalt oskuste festivalilt „Noor meister“.

• 16.–17. aprill – õpilaste teadusfestival ERM-is.
• 21.–22. aprill – EHL-i konverents „Õpetaja – hariduse tugisammas“, osaleb 300 aktiivset õpetajat üle Eesti, konverentsi avab haridus- ja teadusminister.
• 25.–26. aprill – karjäärikoordinaatorite ja -nõustajate kevadkool.
• Aprillis
  • toimub Wiedemanni keeleauhinna konverents.

• 3.–4. mai – oskuste festival „Noor meister 2019“ Tallinnas. Üritus keskendub noortele ning nende oskustele ja hobidele, millest tulevikus võib saada elukutse või hüppelaud iseseisvasse ellu. Üldhariduskoolide noored ja õpetajad on oodatud kahepäevasele üritusele, mis on täis võimalusi täiendada teadmisi, panna käed külge töötubades ning vaadata ringi võimaluste maailmas, mida pakuvad juba omandatud oskused.
• Mais
  • peetakse Euroopa päeva;
  • tunnustatakse Erasmus+ toetajaid;
  • kuulutatakse välja konkursi „Kuldõun“ parimad.

• 4. juuni – riigikogus konverents „Riigikeel 100“, eesti keele hoidjate tunnustamine Estonia teatris
• 8.–15. juuni – Riia-Tartu keeleretk.
• Juunis
  • toimub „Aasta kooli“ konkurss;
  • rahvusvaheline küberkaitse suvekool;
  • presidendi vastuvõtt koolilõpetajatele;
  • laulupeol avatakse Eesti Keele Instituudi keeletelk.

• 9.–10. august – arvamusfestivalil Paides on avatud teadusala.
• 11.–13. august – õpilaste teadusliku ühingu suveseminar Viitnal.
• 21. august – avatud on kandideerimine ja algab ettevalmistusaasta KiVa programmi alates 2020/2021. õppeaastast rakendada soovijatele.
• 22.–23. august – traditsiooniline alustavate ja värskete õpetajate (kuni kaks aastat töötanud) motivatsiooniseminar, kus toimub vajalikke loenguid ja vahetatakse kogemusi mitteformaalses keskkonnas.
• 22.–23. august – miks.ee suvekool teaduse populariseerijatele.
• 22.–27. august – WorldSkills Kaasanis.
• Augustis
  • antakse üle noore õpetlase ja Kristjan Jaagu stipendiumid;
  • toimuvad ProgeTiigri suvekool;
  • rahvusvaheline noortepäev;
  • väliseesti õpetajate ja lektorite suvekool;
  • väliseesti noorte keele ja meele laagrid.

• Septembris kuulutatakse välja koolirahu.
• 4.–17. september – Erasmus+ digipädevuste teemaline kontaktseminar „Enhancing Digital Competences in Education and Training“. Sündmus toob kokku 70 haridustöötajat üle Euroopa, et jagada IKT kasutamise kogemusi koolikeskkonnas ja hariduses laiemalt ning leida koostööpartnereid, kellega alustada Erasmus+ strateegilist koostööd. Eestist osalejatele on taotluste esitamise tähtaeg 19. aprill.
• 13.–14. september – LTT-hariduse konverents Tallinna reaalkoolis.
• 16. september – üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tähtaeg.
• 16. september – Eesti teaduse populariseerijate riikliku auhinna konkursi tähtaeg.
• 26. september – Euroopa keeltepäev, keeleõppe tunnuskirjade üleandmine.
• 28. september – aasta õpetaja gala Alexela kontserdimajas.
• Septembris
  • toimub ülemaailmne eesti keele õppimise nädal;
  • keeleõpe Tallinn-Narva-Tallinn Elroni rongides;
  • teaduspoliitika konverents „Teadus kui Eesti arengumootor“.

• 15. oktoober – noore uurija stipendiumi taotluste tähtaeg.
• 9.–11. oktoober – Euroopa keeleinstitutsioonide aastakonverents Tallinnas.
• 14.–18. oktoober – oskuste ÖÖ  ja Euroopa kutseoskuste nädal.
• Oktoobris
  • toimub Tallinnas EHL-i uute õpetajate usaldusisikute koolitus, kus tutvustatakse ametiühingu tööpõhimõtteid, õpetajatele vajalikku seadusandlust ja tööõigust;
  • seminar „Võrgustik võrgutab“;
  • ProgeTiigri õpilasüritus;
  • ProgeTiigri tehnoloogia töötoad programmeerimisnädalal Code Week;
  • kuulutatakse välja e-kursuse kvaliteedimärgid ja aasta e-kursus;
  • IKT-konverents;
  • selge keele auhinna võistlus.

• 20. november – teaduskommunikatsiooni konverents. Eesti teaduse populariseerimise riikliku auhinna üleandmine.
• 28. november – konverents „Rahvuskeelsed ülikoolid üleilmastuvas maailmas“.
• 15. november – 1. detsember – PÖFF 2019 koos teadusfilmide programmiga „Teadus360“.
• Novembris
  • toimub ettevõtlusõppe programmi „Edu ja tegu“ parimate tunnustamine;
  • riigieksamite tulemuste tutvustamine;
  • üleeuroopaline kutseoskuste nädal;
  • noorsootöö nädal;
  • eesti teaduskeele konverents;
  • KiVa kiusuennetusprogrammi tutvustusüritused (täpsed kohad ja kuupäevad selguvad oktoobris).

• 2. detsember – õpilasleiutajate riikliku konkursi tähtaeg.
• Detsembris
  • toimuvad foorum TeadusEST;
  • rahvusülikool 100 üritused.

Veebruari lõpul valmib hariduse tehnoloogiakompass – HITSA tehnoloogiaraport, mis esimest korda Eestis keskendub haridust mõjutavatele tehnoloogiatrendidele.

Jooksvalt avalikustab HITSA haridusuuenduse piloteerimisprogrammi tulemusi. Programmi käigus katsetavad õpetajad koostöös ettevõtetega tundides uusi tehnoloogiaid ja jagavad kogemusi kolleegidega.

Sündmuste loetelu ei ole ammendav ega lõplik.

Allikad: HTM, ETAg, Innove, Archimedes, EHL, EÕL, Noored Kooli, Kiusamisvaba Kool

2 kommentaari teemale “2019. aasta olulisemad haridussündmused”

1. Mare ütleb:

   11. jaan. 2019, 14:42

   Palun seletage täpsemalt, mida see tähendab: …Lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal võrdne üldhariduskooli õpetaja töötasu alammääraga.

   Kas peab olema erialane magistrikraad (magistriga võrdustatud kraad) või võib olla ükskõik, missugune? Ja mis tingimused peavad veel olema täidetud? Kompetentsid, läbitud kursused, töökogemused vms? Kui jah, siis kes neid viimaseid hindab?

2. Tiina Peterson ütleb:

   16. jaan. 2019, 11:52

   Lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetus eraldatakse Vabariigi Valitsuse 06.02.2015 määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. Toetust antakse 2019. a-l omavalitsusüksusele juhul, kui KOVi otsusel on lasteaiaõpetaja töötasu alammäär 1. jaanuarist 2019. a vähemalt 90% ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast. Omavalitsusüksus esitab andmed lasteaiaõpetajate kinnitatud töötasu alammäära kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 2019. aasta 30. jaanuariks.
   Vastavalt haridusministri 26.08.2002 määruse nr 65 “Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” §-le 18 on lasteaiaõpetaja kvalifikatsiooninõuded kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Määruses ei ole täpsustatud eriala. Vastavust nõuetele hindab tööandja. Pedagoogiliste kompetentside hindamisel tuleb tugineda õpetaja kutsestandardile. Sama põhimõte kehtib magistrikraadiga või sellega võrdsustatud haridustasemega õpetaja kvalifikatsiooni hindamisel.