Ärevus ja depressioon – meie pahad koolikaaslased

25. jaan. 2019 Anna-Kaisa Oidermaa Peaasi.ee tegevjuht ja kliiniline psühholoog - Kommenteeri artiklit

Vaimse tervisega seotud tervisemured on koolinoorte seas laialt levinud. Näiteks ärevust on tõenäoliselt tundnud pea iga koolinoor, kooliõpilasi kimbutab ka salakaval depressioon. Mitmesugused ärevushäired ja depressioon on kõige tavalisemad psüühikaprobleemid noorte seas ning jäävad sageli õigeaegse tähelepanuta.

Ärevusest saab häire siis, kui see hakkab igapäevaelu segama, on väga tugev või kestab väga pikalt. Mida peaksid õpetajad õpilaste ärevushäiretest teadma ja kuidas sellisel juhul tegutseda?

Uuringute põhjal on ärevushäireid kogenud 10–28% inimestest elu jooksul. Põhjused, miks noortel ärevushäired tekivad, võivad olla väga erinevad. On üsna tavapärane, et koolitee alustamine gümnaasiumis, eksamiperiood või kooli lõpetamine kui tavapärasest igapäevaelust väga erinevad situatsioonid põhjustavad noortes stressi. Kool on ka koht, kus õpilased veedavad suure osa oma päevast ja kus luuakse eakaaslastega sõprussidemed.

Ärevus on keha ja meele normaalne reaktsioon reaalsele või tajutud ohuolukorrale. Kõik uus tekitab meis teataval määral ärevust, seda sõltumata vanusest ja soost. Evolutsiooniliselt kannab ärevus olulist rolli – tavapärasest erinev olukord äratab kiiresti tähelepanu. Ohuolukorras sunnib ärevus inimest end teatud määral kokku võtma ja olukorrale reageerima, mõnikord ka pingelisest olukorrast põgenemise teel.

See tähendab, et ärevus pole automaatselt häire, vaid eluterve reaktsioon, millel on ootuspärane mõju organismile. Häireks kujuneb ärevus siis, kui see tunne jääb püsima, on väga tugev ja isegi halvav või kui tegu on seisundiga, mis elu oluliselt häirima hakkab.

Koolinoorte seas levinud

Ärevus võib olla tihedalt seotud ka olukordadega, mis seda põhjustavad. Tugevad ärevushood võivad tuleneda kokkupuutest mõne ebameeldiva tegevuse või olukorraga, mille suhtes on kujunenud hirm või hoiak.

Vahel on ärevus n-ö vabalt lainetav seisund, kui mure või hirm võib seostuda ükskõik millise ohtlikuna näiva asjaoluga. Ärevusega on võimalik õppida elu jooksul kogemuste kaudu toime tulema, kuid kindlasti on see ka enesejuhtimistehnikate ning psühhoteraapia abil üsnagi hästi leevendatav.

Kui koolinoore jaoks on erakordselt oluline kuhugi kuulumine, teiste heakskiit ja aktsepteerimine, siis suhtlemise ja suhetega seotud olukorrad põhjustavad pingeid. Gruppi mittekuulumine, hirm eemaletõukamise või väljanaermise ees on iga inimese jaoks hirmutav. Kool ja suhted kaaslastega moodustavad koolinoorte elus väga suure osa, seega on suhetest tulenevad ärevushäired üsna tavalised.

Kõige raskematel juhtudel võivad sotsiaalärevus või -foobia häirida inimese elu sellisel määral, et tulemuseks võib olla ohu vältimiseks tagasitõmbumine igasugustest suhtlemissituatsioonidest. On ka tavapärane, et selliste foobiate puhul piirdub suhtlus ainult mõne üksiku inimesega või läbi interneti kaitsva seina.

Koolikeskkonnas võib ärevus välja paista ohuna tajutavate olukordade vältimisena. See võib väljenduda näiteks hilinemises, puudumises kontrolltööde ajal, raskustena tähtaegadest kinni pidada või klassi ees vastamisest kõrvalehoidmisena. Mõningane ärevus on samas normaalne – see võib olla aktiveeriva ja motiveeriva toimega.

Kui aga inimene hakkab ärevuse tõttu asju korduvalt ära jätma, on põhjust kõrvaldada häiriv ärevus, mitte toetavad suhted või arendavad tegevused.

Mida õpetajad teha saavad?

Kui õpilane hakkab mõnd õppetööga seotud tegevust vältima, hoiab kõrvale suhtlemissituatsioonidest või paistab kurnatud ja tujutu, on need sageli esimesed märgid, mis viitavad ärevusele või depressioonile. Õpetajal on võimalus õpilasele abikäsi ulatada. Esimese sammuna võiks ta oma tähelepanekuid õpilasega eraviisiliselt jagada ja uurida, kas teda on võimalik toetada. Kui ärevus on otseselt seotud õppetööga, tasub mõelda, kas on võimalik ajutiselt õppekoormust vähendada, suunata õpilast tugispetsialistide juurde ja rääkida ka tema vanematega.

Ärevushäiretega, nii nagu ka muude vaimse tervise muredega, on oluline võimalikult varakult tegelda. Tavaliselt oma lähedaste või ka iseenda muutunud käitumist küll märgatakse, kuid sageli loodetakse, et probleem laheneb iseenesest. Ka siis, kui tegu on keerukama olukorraga ja inimesed ei tea, kuidas olukorrale läheneda või mida öelda-teha. Üks olulisemaid abistavaid tegevusi on aga just märkamine.

Rääkige koolitunnis

Ärevust on võimelised tundma kõik inimesed. Mõnikord on see tunne tugevam, mõnikord väiksem, sõltuvalt nii eluperioodist kui ka ärevust tekitavatest asjaoludest. Õppides ärevust ära tundma ja jagades kogemuslugusid, on võimalik õpilaste murekoormat või hirmu vähendada.

Depressiooni põhjused

Me kõik tunneme end aeg-ajalt halvasti: oleme kurvad, pettunud, solvunud, ärritunud, masendunud. Need on normaalsed tunded reageerimaks igapäevaelu tagasilöökidele ja ebaõnnestumistele. Depressioon on midagi enamat kui lühiajaline halb tuju või kurbus, see on haigus.

Depressiooni korral on inimesel raske oma igapäevaeluga toime tulla ja ta on kaotanud lootuse, et tulevikus võiks paremaks minna. Ta tunneb end masendunult ja õnnetuna enamiku ajast pikema perioodi, vähemalt kahe nädala vältel. Depressioon mõjutab oluliselt nii vaimset kui ka füüsilist heaolu. Seda võib ka kirjeldada kui „olen täiesti masendunud ja tühi“ ning „kõik on lootusetu“.

Depressioonil ei ole üht kindlat põhjust ja see võib tekkida ka kindla allikata või ei oska inimene seda endale teadvustada. On üsna tavaline, et depressioonil on mitmeid põhjuseid korraga ja need soodustavad haiguse teket. Depressiooniriski võivad suurendada konflikt perekonnas, vägivald, lähedase inimese kaotus, koolikiusamine, halvad koolitulemused, pikaajaline stress, psühhotrauma, üksindus, suhtlemisprobleemid, alkoholi ja uimastite kasutamine, kroonilised haigused või pikaajalised terviseprobleemid, depressiooni esinemine pereliikmel või isiklik ebaõnnestumine.

See tähendab, et depressiooni kujunemise põhjused võivad olla emotsionaalsed, kogemuslikud (seotud mõne konkreetse sündmusega), aga ka pärilikud või isiksusest tulenevad.

Ka teismeliste depressioon ei tähenda ainult meeleolu alanemist. Sageli muudab depressioon teismelise käitumist. Näiteks võivad tekkida probleemid koolis edasijõudmisega: depressiooni tõttu võib inimesel olla tavapärasest vähem energiat ning tal võib olla keskendumisraskusi. See võib kaasa tuua koolist puudumist, hinnete halvenemist ja õppimisraskusi. Ka mässumeelsus ja ennastkahjustav käitumine või hoiak viitavad depressioonile.

Depressiooni nõiaringi sattunud noor on tavaliselt üsna passiivne ning ei taha ega suuda nii palju kui varem. Ta hoidub positiivsetest sotsiaalsetest kontaktidest ning tõenäoliselt liigub vähem. Tõsise depressiooniseisundi korral ei saa noor vajalikku energiat ei toidust ega ka unest.

Tema tegutsemisvõimekus on pöördvõrdelises suhtes enesehinnanguga: kui ta teeb vähem, siis ei saa ta ka tunnustust ei iseendalt ega teistelt. Lihtsalt olemise eest ta ju end ega teisi ei kiida. Seetõttu on depressioonis inimese enesehinnang alanenud ning vajab turgutust.

Nõiaringi osaks on nii negatiivsed mõtted kui ka tunded enda, teiste ja maailma suhtes. Tavalised on enesesüüdistusmõtted, kahtlused ja enese halvustamine, väärtusetuse tunne. Ka sisemine tunne on sellele vastav: kurbus, vahel viha või tunnete tuimus annavad valdava emotsionaalse tooni igapäevaelule.

Depressioonis noor ei suuda õppetöös täies mahus kaasa lüüa. Vähenenud energiatase ning raskused keskendumisel, mõttetöös, suhtlemises võivad välja paista alanenud õppeedukuses. Õpetajana on oluline märgata, kui koolinoor väldib mõnd õppetööga seotud tegevust, kipub suhtlemissituatsioonidest eemale hoidma või paistab kurnatud ja tujutu. Kõige esimene samm on koolinoorega rääkida.

Keerulisemate juhtude puhul tasub koolinoor suunata tugispetsialistide või eriala spetsialistide poole. Psüühikaprobleemide puhul on võimalik sekkuda mitmesuguste vahenditega, nagu psühhoteraapia, ravimid, eneseabivahendid, ning elu taas mõnusamaks muuta. Parem teadlikkus on selleks esimene samm.

Tunnikava aitab

Depressioon võib tekkida igaühel, sõltumata vanusest, soost, rahvusest, haridusest, ametist või jõukusest. Depressioon haarab inimest tervikuna, võttes kogu elujõu, energia, huvid, lootuse, kõike nähakse ainult negatiivses valguses. See on ka põhjus, miks koolinoortega on väga oluline depressioonist rääkida.

Teadvustades depressiooni sümptomeid, oskame oma mõtlemist, käitumist, tundeid ja keha füüsilisi reaktsioone paremini mõista. Mure jagamine ja probleemi teadvustamine aitab õpilaste murekoormat või ärevust vähendada. Peaasi.ee meeskond on töötanud välja tunnikavad, mis aitavad klassijuhatajal depressioonist, aga ka teistel vaimse tervise teemadel usaldusväärselt ja faktipõhiselt õpilastega rääkida.

45-minutine tund koosneb nii teooriast kui ka harjutustest. Tunnikava on mõeldud selleks, et kasutada aktiivseid meetodeid õpilaste aktiivseks kaasamiseks tunni teemasse. Kogu sisu on klassijuhataja jaoks ette valmistatud, vaja on vaid mõned materjalid välja printida. Kavas on välja pakutud alternatiivsed meetodid ja õpetajal on võimalus valida, milline lahendus klassiga kõige paremini toimiks. Tunnikava on saadaval kahes versioonis – üks vanemale kooliastmele (8–12. klass), teine nooremale (4–7. klass). Materjalid on tasuta kättesaadavad Peaasi.ee veebilehel, vajadusel võib ühendust võtta Peaasi.ee meeskonnaga.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!