CLIL ja MINT – saksa keele lõimimisest loodusteaduslike ainetega

25. jaan. 2019 Merle Jung Tallinna ülikooli saksa keele didaktika ja lingvistika dotsent - CLIL ja MINT – saksa keele lõimimisest loodusteaduslike ainetega kommenteerimine on välja lülitatud

 

Viimase aastakümne suundumustest võõrkeele didaktikas võib välja tuua kaks olulist: varajane võõrkeeleõpe (lasteaedades ja esimeses kooliastmes) ning lõimitud aine- ja keeleõpe (LAK-õpe), rahvusvaheliselt tuntud kui CLIL ehk Content and Language Integrated Learning. Viimane on Eesti didaktikute ja võõrkeeleõpetajate hulgas palju tähelepanu pälvinud.

Enamasti piirdub LAK-õpe Eestis keelekümblusega vene õppekeelega lasteaedades ja koolides või mõne aine õpetamisega inglise keeles. Ka mujal Euroopas on inglise keel LAK-õppe keelena kõige levinum. Et toetada Euroopa mitmekeelsuse kontseptsiooni, mille kohaselt peaks iga eurooplane oskama lisaks emakeelele veel kaht võõrkeelt, on võõrkeeleõppe didaktikas kasutusele tulnud lühendid CLIL-LOTE (Content and Language Integrated Learning through Languages Other Than English) ja veelgi konkreetsemaks minnes CLILiG (Content and Language Integrated Learning in German).

Aga miks ikkagi peaks keeleõpet aineõpetusega lõimima? Teaduslikud uuringud ei ole päris üheselt tõestanud, et LAK-õpe oleks õpitulemuste osas oluliselt efektiivsem ja edukam kui tavaline keele- või aineõpe. Küll aga on uuringud näidanud, et tavapärane võõrkeeleõpe on õpilastele tihti üksluine, sest nad ei saa teada midagi eriti uut ega olulist. Teemad korduvad aasta-aastalt ja eri võõrkeelte lõikes on õpisisu enamasti sarnane. Et motiveerida õpilasi innustunumalt võõrkeeli õppima, tuleks õppe sisu muuta huvitavamaks.

Miks mitte käsitleda LAK-õpet hoopis vastupidisest perspektiivist: kasutades teiste ainevaldkondade sisu võõrkeeletunnis? See annab võõrkeeleõppele lisaväärtuse, kuid ei tähenda koolile nii suurt institutsionaalset, organisatoorset ja finantskoormust. Kool ei pea muutma üldist struktuuri ja toimimist või otsima õpetajaid, kes oleksid valmis ja suutelised mõnd ainet võõrkeeles õpetama. Teiste ainete sisu kasutamine võõrkeeleõppes eeldab küll keeleõpetaja valmisolekut ja aineõpetajate koostöist suhtumist, kuid tulemuseks on muuhulgas intensiivsem ja paindlikum ajakasutus ka õpilaste jaoks – keel ei ole enam ainult õppimise objekt, vaid ka uue materjali, teadmiste ja oskuste omandamise vahend.

Abi Goethe instituudilt

Kuna saksa keele õppijaid jääb kõikjal üha vähemaks, on Goethe instituut korraldanud kogu maailmas projekte ja koolitusi LAK-õppe kohta saksa keele baasil. LAK-õpe on praegu Goethe instituudi oluline prioriteet ka põhjusel, et Saksamaal on suur puudus kvalifitseeritud tööjõust eelkõige MINT-ainetega – Mathematik (matemaatika), Informatik (informaatika), Naturwissenschaften (loodusteadused), Technik (tehnoloogia, inseneriteadused) – seotud valdkondades.

Erialane ettevalmistus nendes valdkondades koos hea saksa keele oskusega annab tugeva eelise Saksamaa tööturul. LAK-õpe saksa keele baasil võimaldab seega olla konkurentsivõimeline Saksamaa ja teiste saksakeelsete riikide tööjõuturul.

Ajakirja LINGO macht MINT viimane number teemal „Essen auf der Welt“ (http://www.lingonetz.de/schule).

2018. aasta aprillis toimus Müncheni Goethe instituudis saksa keele õpetajatele üle maailma koolitus teemal „Naturwissenschaftliche Experimente im DaF-Unterricht“. Viis intensiivset koolituspäeva olid täis eksperimenteerimist, alates vikerkaare püüdmisest ja pilve tekitamisest veeklaasis kuni topsitelefoniga rääkimise ja helide nähtavaks muutmiseni. Kõiki katseid tuli analüüsida ka (eriala)keele ja didaktika aspektist. Katsete tegemisel ja sisuliste selgituste andmisel olid abiks huvikooli ScienceLab pedagoogid. Koolituse eesmärk oli näidata, kuidas avastusõpe toetab õpimotivatsiooni suurenemist ning mil moel seda võõrkeeleõppes võimalikult efektiivselt kasutada.

Et loodusteaduslike ainete ja saksa keele lõimingust huvitatud õpetajate elu kergemaks, aga eelkõige huvitavamaks muuta, hakkas Goethe instituut 2017. aastal koostöös kirjastuse ja haridusagentuuriga Eduversum välja andma ajakirja LINGO macht MINT. Seni on ilmunud seitse numbrit, mille fookuses on mitmesugused teemad: vesi, sool, muusika, päike, arvud, tuli, söök. Iga teemat käsitletakse, lähtudes erinevatest reaal- ja loodusteaduslikest ainetest. Ajakiri sisaldab põnevaid eksperimente, lugemistekste ja palju huvitavaid ülesandeid ning on kasutatav juba alates A1/A2-keeletasemest. Ajakirja kodulehelt www.lingonetz.de leiavad õpetajad palju lisa- ja abimaterjali, samuti saab sealt otsida sobivat materjali ainete või teemade kaupa.

Ajakirja kontseptsioon järgib tähtsamaid LAK-õppe põhimõtteid. Ainesisu vahendatakse sammhaaval ja lihtsustatud kujul. Tekstide sisu ja tähendus avatakse võõrkeeleõppe meetoditega, rõhuasetus on erialakeele ja -mõistete õppimisel ning tekstide mõistmisel. Väga oluline on materjali visualiseerimine ja näitlikustamine, palju kasutatakse pilte, jooniseid ning katseid, mida on võimalik lihtsate vahenditega ka võõrkeeletunnis teha. Õpitakse eelkõige tegevuse ja katsetamise kaudu. Selgitusi õpisisu mõistmiseks võib vajadusel anda ka emakeeles. Ajakirja LINGO macht MINT levitatakse õpetajatele tasuta, kel huvi seda oma õppetöös kasutada, võib võtta ühendust Goethe instituudiga.

Goethe instituudi veebiväljaandest MINT – Lernen mit CLIL (www.goethe.de/clil) leiab veel rohkelt informatsiooni LAK-õppe meetodite, materjalide, ürituste ja projektide kohta. Paljude riikide saksa keele õpetajate kogemused annavad tunnistust sellest, et LAK-õppe meetodite kasutamine saksa keele tunnis on tahtmise ja valmisoleku korral võimalik, kuid see nõuab aja ja energia investeerimist tundide ettevalmistamisse. Kui aga tulemuseks on motiveeritud ja särasilmsed saksa keele õppijad, on see panustamist väärt.