Õpetaja on õpilaste silmis maailmaparandaja

Sketš tunnist, kus õpetaja ära väsib. Fotod: Annika Poldre ja Alex Ots

Pärnu gümnasistid väitlesid ja arutlesid õpetaja elukutse väärtuste ja pahupoole üle.

Rahvusvahelise Delta Kappa Gamma (DKG) ühingu Eesti organisatsioon uuris 2013.–2014. aastal koos Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnaga, kui populaarne on Pärnu gümnaasiumide lõpuklasside õpilaste seas õpetajaamet.

Möödunud nädalal toimus Pärnu Koidula gümnaasiumis esmakordne inspiratsioonipäev linna abiturientidele „Õpetajaks – miks mitte?“. Kutsutud olid kõikide gümnaasiumide lõpuklassid, osalesid Koidula ja ühisgümnaasiumi õpilased ning väitlemas olid ka Sütevaka õppurid. Tõuke päeva korraldamiseks andis eespool nimetatud uuring. Inspiratsioonipäeva algatus tuli linna haridus- ja kultuuriosakonnast. Mõte tutvustada koolis õpilastele õpetaja elukutset johtus osakonna peaspetsialisti Virve Laube sõnul praktilisest vajadusest. „Väga palju räägitakse õpetajate puudusest,“ sõnas Laube. „Meie otsustasime, et on vaja tegutseda.“

Näidisväitlus – poolt ja vastu

Koidula kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Siim Ruul, kes õpetab nii oma kui ka veel kahes linna koolis väitluskunsti, soovitas kuulajail jätta kõrvale eelnev arvamus õpetaja elukutsest, kuulata pooletunnist väitlust ja mõelda, kas tasub valida õpetajaõpe või on see halb mõte. Seejärel said sõna kahe gümnaasiumi noored.

„Ma lähen kindlasti õpetajaks õppima,“ teatas Karl Endrik, kelle positiivse hoiaku aluseks olid raha, töökeskkond, puhkus, eneseteostus ja edukus. „Õpetaja miinimumpalk on juba Eesti keskmisel tasemel ja valimislubaduste järgi suureneb see veelgi. Ning raha polegi peamine,“ arutles noormees. Kui kontoris on kogu aeg üks ja sama töö, siis koolis on iga tund erinev. „Iga päev uus rumalus ja uus loll jutt õpilastelt,“ sõnas Karl Endrik. Lisaks pikk puhkus. Eneseteostuse kohta tõi noormees näite: „Mina õpetan Kaurile selgeks korrutustabeli ja kui temast saab tuumafüüsik, olen mina see, kes tegi temast tuumafüüsiku.“ Edukuse eeldus on tema sõnul hea suhtlemisoskus. „Kui oled tore õpetaja ja meeldid lastele, siis oled ka edukas,“ arvas Karl Endrik.

Viktoria aga teatas, et ei läheks mingil juhul õpetajaks. „Et teenida hästi, tuleb teha lisatööd ja -projekte,“ rääkis Viktoria ja luges üles hulga miinuseid: õpetajal on väga palju muid kohustusi lisaks tundidele. Ühte ja sama juttu tuleb rääkida mitmes paralleelklassis ja teha samu kontrolltöid ning neid parandada. Koolivälised üritused toimuvad õpetaja vabast ajast. Õpilastega reisides tuleb jälgida, et nad end täis ei jooks ja ära ei kaoks. Õpetajalt oodatakse oskust olla ka sõbra või isegi ema-isa eest. Tööl tuleb olla ka väljaspool kooli. Viktoria tõi näite: „Kui õpetaja läheb klubisse, siis pahandavad lapsevanemad, miks ta seal käib ega ole eeskujuks. Kui klubis tuleb õpilane õpetajaga rääkima, siis pole see õpetajale meeldiv, sest temal on vaba aeg.“ Puhkus pole kolm kuud, vaid 56 päeva. Kui laps ei taha õppida, süüdistavad vanemad õpetajat. Tal on vanemate, kooli, ühiskonna surve.

Rühmatöös sündinud idee: rinnamärk õpetajale.

Tomi väitel on aga väga lahe kohata õpetajat pubis – ta on ka inimene! Kui täituvad valimislubadused palgatõusu kohta, pole õpetajal vaja enam ka lisatööd teha. Koolivälised üritused annavad toreda võimaluse õpilastega suhelda. Õpetajatöös on rohkem muutusi kui kontoritöös ning pole rutiini. Õpetaja saab alaealist kasvatada, kui näeb teda suitsetamas või joomas. See on talle eneseteostus. „Edukus tuleb selle kaudu, et aitad õpilasi paremaks saada,“ sõnas Tom., „Me täidame inimese eluks kõik vajalikud kriteeriumid, et ta saaks hästi elada,“ lõpetas Tom oma etteaste.

Eliisa vaidles vastu: „Liiga suur koormus, lisatöö eest ei maksta, palk pole piisav, peab tegema lisaks muud tööd. Palju rolle: ole ema, psühholoog jne, see on kurnav. Vastutus on suur. „Lapsed on ilged marakratid, ei kuula tunnis, ei austa õpetajat,“ rääkis Eliisa. „Tore, kui Kaurist saab tuumafüüsik, aga õpetaja peab mõtlema, mis saab neist, kes ei viitis õppida.“ Kuna õpetajal puudub eraelu, pidas Eliisa seda ametit endale sobimatuks.

Töö võib ka hobi olla

Väitluse järel astus õpilaste ette Tallinna Emili kooli direktor Indrek Lillemägi sõnumiga, et õpetaja amet on väga muutunud ja õpetajal on võimalus seda kujundada. „Õpetaja on alati olnud mentor ja inspireerija, aga tal ei ole enam teadmiste monopoli,“ rääkis Lillemägi. Nüüd aitab õpetaja õpilastel infomüras orienteeruda, õigeid allikaid leida ja tal on võimalus tehnilistele abivahenditele toetudes tehnoloogia enda kasuks tööle panna.

„Ka ebaõnnestumine on sellesse ametisse sisse kirjutatud,“ hoiatas Lillemägi, ent lisas, et halvast kogemusestki on õppida. „Isegi kui päev on läinud metsa, saab uinuda teadmisega, et sel raskel päeval on positiivne mõju.“ Tänapäeval on vaja kõigil kogu aeg õppida, seda oskab kõige paremini õpetaja, rääkis Lillemägi ja soovitas mõelda sellelegi, et üha levinum on vahetada elukutset ning ka õpetajaametis võib olla viis või kümme aastat ja siirduda siis mujale.

Positiivse sõnumiga astus noorte ette ka Kristi Mumm Tartu Forseliuse koolist, kes kõneles oma tööst kui hobist. „Tee seda, mida armastad, ja sa ei saa arugi, et pead iga päev tööl käima,“ soovitas Mumm noortele.

Seejärel jagunesid õpilased rühmadesse, et mõelda läbi põhjendused, miks saada õpetajaks. Rühmiti sõeluti välja parimad ideed ning inspiratsioonipäev lõppes vaimukate etteastetega, kus oma mõtteid esitati rühmatööna valminud luuletuse, pildi või sketši vormis.

Virve Laube lubas, et selle päevaga nii oluline teema ei ammendu ning haridusosakond korraldab õpilastele võimaluse minna linna tippõpetajatele töövarjuks.

Linna haridus- ja kultuuriosakonna korraldatud küsitluse ja uuringu korraldasid DKG Beeta Pärnu liikmed, ühingu president Katrin Saks ja Reet Soosaar, haridusprojekti rahastas linnavalitsus ning osales ka Innove.

Mis jäi õpilaste mõtetest kõlama

Õpetaja on maailmaparandaja. Heale õpetajale on omased entusiasm ja uuendusmeelsus. Õpetaja võib olla ka laisk. Ja talle on uni ülimalt oluline.

Delta Kappa Gamma

• Ameerikas loodi 1929. aastal rahvusvaheline naiskoolitajate DKG ühing eesmärgiga pakkuda abi naisõpetajatele ja üliõpilastele õpingutes ning õpetaja elukutses kõrgete ideaalide saavutamisel ja enese arendamises.
• DKG ühingu Eesti organisatsioon loodi märtsis 2008. aastal Tallinnas. 2010. aastal  lisandus osakond Beeta Pärnus, 2013. aastal Gamma Tartus. Pärnu osakond ühendab naiskoolitajaid eri haridusvaldkondadest, nii lasteaia-, kooli- kui ka kõrgkooliõpetajaid ja õppejõude ning juhte.

Noppeid uuringust gümnasistide hoiaku kohta

• Küsitlusele vastas anonüümselt 275 abiturienti, 129 poissi ja 146 tüdrukut. Õpetajaks õppimisele ei olnud mõelnud 196 vastajat.
• Hinnates õpetajaameti mainekust ühiskonnas viiepalliskaalal, kus 1 on väga madal ja 5 väga kõrge, oli vastuste keskmine 3,14.
• Mainekate ametite pingereas, kus etteantud 12 ametit tuli järjestada selliselt, et 1. on kõige mainekam ja 12. kõige vähem mainekas, kujunes edetabel järgmiseks. 1. Ettevõtte juht. 2. Arst. 3. Advokaat. 4. Riigiametnik. 5. Poliitik. 6. Kinnisvaramaakler. 7. Meditsiiniõde. 8. Näitleja. 9. Pangateller. 10. Õpetaja. 11. Müüja. 12. Küünetehnik.