Õpetajate Leht 25. jaanuaril

23. jaan. 2019 - Õpetajate Leht 25. jaanuaril kommenteerimine on välja lülitatud

Peaasi et mõtleb

Õpetajate Lehes ilmus ülevaade Eesti haridusteadlaste publikatsioonidest, kus jõuti järeldusele, et Eesti haridusteadlane peab avaldama oma kõrgel tasemel teadustöö pigem eesti keeles. Ülevaatesse on sisse kirjutatud suur viga. Seal on eristamatult ühes pajas käsitletud nelja täiesti erinevat asja: konkurentsivõimelist teadust, konkurentsivõimetut teadust, teaduse rakendusi praktikas ning enese ja teaduse populariseerimist. Head kolleegid-haridusteadlased, neil asjadel tuleb teha vahet, kirjutab Jyväskylä ülikooli järeldoktor Anna-Liisa Jõgi.

 Milline on võõrkeelseim võõrkeel?

Eestis paistab olevat alanud konkurss võõrkeelseima võõrkeele auhinnale, kus inglise keel on juba ette määratud kaotajaks. Aina sagedamini on kuulda arvamust, et inglise keel ei olegi tavaline võõrkeel, sest selle õpe erineb teiste võõrkeelte omast, kirjutab Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejuht Tuuli Oder.

Keel avalikus ruumis kui võõrkeeletunni materjal

Lisaks loodus- ja linnamaastikele ümbritsevad meid igapäevategemistes ka keelemaastikud, mida on erialakirjanduses hakatud nimetama linguistic landscape. Tekstid, muusika, teadaanded, pildid ja sümbolid peavad meid lõbustama, informeerima, mõjutama ja meie käitumist reguleerima. Ehkki keeleseadus reguleerib keelekasutust avalikus ruumis ning näeb ette, et kogu teave oleks eestikeelne ning võõrkeeltes esitatud tekstidel on tõlge, on elu mitmekesisem kui seadus. Ingliskeelsetel lauludel kohvikus ei ole tõlget, netimaailm, grafiti(kunst) ja mitmesugused mitteametlikud tekstid ja kleebised kujundavad ruumi omal moel.

Nii võõr- kui ka emakeeletunnis peab lastel olema põnev

Kuuldused sellest, et noored ei taha enam inglise keele õpetajaks õppida, ei pea paika, kinnitasid Tanel Lepsoo juhtimisel toimunud vestlusringis Tartu ülikooli inglise keele õpetajate koolitaja Ülle Türk, võõrkeeleõpetaja magistrikava programmijuht Anu Treikelder ja anglistika professor Raili Marling. TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis toimunud arutelul räägitigi inglise keele õpetamisest ja võõrkeelte hetkeseisust üldisemalt. Üliõpilastest sai sõna õpetajakoolituse esimese aasta tudeng Kristina Männik.

Kuldsed kuuekümnendad võõrkeeleõppes

1960. aastatel toimus võõrkeeleõppes radikaalne pööre – grammatika jäeti tagaplaanile ja keelt hakati õppima suheldes. Eestisse jõudis see pööre alles pärast 1990. aastaid ja päriselt pole suurt mahajäämust tasa tehtud tänaseni.

Murepilved soome keele õppe kohal

Käesoleval õppeaastal saab Eestis soome keelt õppida 42 üldhariduskoolis ja õpilasi on kokku 1318. Soome keele õpe on muutunud taas populaarsemaks, kui arvestada õpilaste arvu kasvu. Kui võrrelda huvi soome ja saksa keele õppimise vastu, on soome keele positsioon hea. Pilt paistab kena, kuid tegelikult on kogunenud murepilved. Kutsume üles muredele lahendusi otsima.

Elasin rolli sisse ja pean korda tänaval, kinos ja teatriski

Õppeaasta alguses astus Tallinna prantsuse lütseumi pere ette uus noor direktor Peter Pedak, kes on varem olnud ametikohtadel välisministeeriumis ja ka diplomaatilisel tööl. „Kui muidu võib maailm tunduda natuke lootusetu, siis koolist ei kao kunagi lootus, et tuleb parem maailm ja paremad inimesed,“ ütleb Pedak ja leiab, et muutunud pole lapsed, vaid hoopis vanemad ja õpetajad.

Eesti keel – väega keel

Miks ma olen eesti keele üle eriti uhke? Meil on ütlused „Jätku leiba“ ja „Jõudu tööle!“. Teistes keeltes neid ei ole. Aga milline vägi neis sõnapaarides peitub! On täiesti arusaamatu, kuidas teised keeled ilma nendeta hakkama saavad, kirjutab Contra eesti keele aastale pühendatud artiklisarja avaloos.

Miks on lasteaiaõpetajaid raske leida?

Lasteaedades on erialase ettevalmistusega õpetajatest jätkuvalt puudus. Kuigi õppida soovijaid on palju ja konkurss lasteaiaõpetaja erialale ülikoolides üks suuremaid, on õppekohtade arvu viimastel aastatel märkimisväärselt vähendatud. Nimelt toob OSKA tööjõu prognoos välja, et vajadus lasteaiaõpetajate töökohtade järele ei kasva, vaid veidi isegi väheneb.

Õpetaja on õpilaste silmis maailmaparandaja

Pärnu gümnasistid väitlesid inspiratsioonipäeval õpetajate elukutse väärtuste ja pahupoole üle. Tõuke linnavalitsuse eestvedamisel korraldatud päevaks andis linnavalitsuse tellitud uuring õpilaste hoiakust õpetajakutse suhtes.