Õppimine tulevikuks ehk Minu kogemus Tšehhimaal

Esimene koolipäev Tallinna rahvusvahelises koolis Ülemiste Citys 2017. aastal. Fotod: arhiiv

Marko Zanev: „IB-õpet iseloomustab põhjalikkus. Näiteks antiikaja tsivilisatsioonide tõusu ja languse teemat arutati Ostrava koolis tervelt kuue kuu jooksul.“

Soovitan kõigil õpetajatel oma karjääri jooksul vähemalt üks kord õppida ja õpetada välismaal ning tulnud tagasi, jagada oma kogemusi klassiruumides üle Eesti.

„Homses tunnis mumifitseerime kana,“ ütles mu mentorõpetaja, kui alustasin oma esimest päeva praktikandina Ostrava rahvusvahelise koolis. Selliseid üllatusi oli mul selles koolis palju ja need on mul senini meeles. Viibisin Tšehhimaal kaheksa kuud, olles Ostrava ülikooli välisüliõpilane ja õpetajakoolituse praktikant.

Kõige suurem üllatus oli mulle Ostrava rahvusvahelises koolis aga õpe IB-programmi (International Baccalaureate) järgi, mida jõudsin kuue kuu jooksul uurida üsna põhjalikult. Lisaks sain seda praktikandina ise kaks kuud proovida, kusjuures väga kirevas rahvusvahelises seltskonnas. Mu klassis oli hulganisti selliseidki õpilasi, kelle puhul ei saanud eeldada, et nad on kursis Euroopa kultuuri ja ajalooga, sest nad olid pärit Aasiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast, Aafrikast jm. Unustamatu kogemus, mille üle olen väga õnnelik.

Kuid Ostrava rahvusvahelises koolis praktikandina töötades tabasin ennast tihti mõtlemas selle üle, kas meie koolisüsteem aitab samuti kaasa õpilase kasvamisele isiksuseks, kes suudab oma eesmärke selgelt teadvustada ja ennast täisväärtuslikult teostada. Nähes, kuidas töötab IB-programm Ostrava koolis, pidin tunnistama, et näen võimalusi meie õpet paremaks muuta. Arvan, et IB-õppekava plusse tuleb arvestada Eesti uues haridusstrateegias, mille koostamine on pihta hakanud. Näiteks IB õppekava kesksed märksõnad süvenemine ja valikuvabadus peaksid olema mistahes haridusstrateegias.

Mis on IB-programm?

IB missioon on toetada õpilasi nende arengus uurivaks, teadlikuks ja hoolivaks inimeseks, kes aitavad luua paremat maailma üksteise mõistmise ja lugupidamise kaudu. Programme on üle maailma kokku neli, millest 16–19-aastastele on mõeldud Diploma Programme (DP), mida mul oli võimalik põhjalikult vaadelda.

IB-programmis on õpilastel suur valikuvõimalus moodustada isiklikku õppekava. See koosneb kohustuslikest ja vabalt valitud ainetest, mis võimaldab õpilasel juba varakult spetsialiseeruda mõnele üksikule põhiainele, mida ta tahab ülikoolis õppida.

Meenutades Ostrava koolis vaadeldud ajalootunde, imestan praeguseni, kui üksikasjalikult käsitleti seal idabloki lagunemist. Õpilased analüüsisid põhjalikult mitte ainult Tšehhimaal, vaid ka Poolas, Balkanil ja Baltikumis toimunut. Niisugust põhjalikkust võimaldaski just DP ajalooprogrammi teemade valik, kust õpilased said valida selle, mis neile tõeliselt huvi pakkus.

Õppekava kuus ainerühma (emakeel, võõrkeeled, ühiskonnaained, loodusained, matemaatika, lisavalikaine) koonduvad ümber tuumiku, mille moodustavad iseseisev uurimistöö, Theory of Knowledge (TOK) ehk teadmiste teooria, loovtöö ning kehaliselt ja ühiskondlikult kasulik vabatahtlik tegevus.

TOK lõimib eri õppeainetes omandatud teadmisi. Selles õppeaines arutatakse, kuidas kujunesid välja just sellised teadmised, nagu meil on, ning kuidas on need aja jooksul arenenud. Praktikal nägin, kuidas õpilased arutasid John Jamieson Carswell Smarti ja Bernard Williamsi raamatu „Utlitarianism for & against“ baasil utilitarismi positiivsete ja negatiivsete aspektide üle, sidudes teema isesõitvate autode moraalsete valikutega. Taoline üldine filosoofiline õppeaine aitab vanema kooliastme õpilastel mitte ainult oma aineteadmisi lõimida, vaid ka sügavamalt mõista maailmas toimuvaid ühiskondlikke protsesse. TOK aitab õpilastel leida vastuseid suurtele küsimustele. (Kas saame usaldada oma teadmisi ümbritsevast maailmast? Kuidas uued suhtlusviisid mõjutavad meie maailmapilti?)

Personaalne õpe

Ettevalmistus, vabadus ja suur põhjalikkus on märksõnad, mis jäävad minu praktikakogemust iseloomustama. Avastasin, et IB-programm nõuab ka õpetajatelt suurt põhjalikkust. Praegu ei ole veel mõnigi pedagoog võimeline nii põhjalikult õpetama. Andes nii õpilastele kui ka õpetajatele võimaluse süveneda teatud teemadesse tavalisest sügavamalt, tekib palju rohkem seoseid ja õpilane saab seoste loomise oskust lausa harjutada. Kuna põhjalik süvenemine toob kaasa palju infot, siis harjutavad õpilased õppe käigus eristama olulist infot ebaolulisest, see on meie inforohkes maailmas aga äärmiselt vajalik oskus.

Kui õpilane valib endale ise ained, mida ta hakkab õppima süvendatult, kandub vastutus õppimise eest õpetajalt üle talle. Teiseks muudab valikuvõimalus õppe individuaalsemaks ja personaalsemaks. Tahtes suurendada õpilaste sisemist motivatsiooni, peame saatma signaali, et nad saavad ise otsustada, millesse nad tulevikus süveneda tahavad, kusjuures nad saavad otsustada mitte alles pärast gümnaasiumi lõpetamist, vaid palju varem.

Oskused, mida meil on vaja oma õpilastele õpetada, ei tule range, kuid pealiskaudse õppekava kaudu. Oskused tulevad põhjalikult, sügavalt ja uurides õppides, mis on tihedalt seotud ühiskondlikult päevakajaliste teemadega. Õpilased peavad tundma, et õpitu aitab neil ühiskonda mõista. Kui hästi või halvasti saab neid põhimõtteid rakendada nooremates kooliastmetes, on omaette küsimus, kuid IB-õppe põhimõtteid rakendatakse probleemideta isegi lasteaias.

IB-programmi põhimõtteid rakendades on võimalik anda haridust, mis vastab kiiresti muutuva maailma nõudmistele. Soovitan kõigil õpetajatel oma karjääri jooksul vähemalt üks kord õpetada ja õppida välismaal. Tulnud tagasi, jagada oma kogemusi aga klassiruumides üle Eesti.

Mis iseloomustab gümnaasiumi IB-programmi?

VALIKUVABADUS. Programm pakub kuue ainerühma õppeaineid, millest õpilased peavad valima kolm, mida õpivad süvakursusena, ning kolm, mida standardtasemel. Süvakursusel on ainetunde ca kaks korda rohkem kui standardkursusel. Süvakursusi võetakse väga tõsiselt. Nägin, kui keskendunult kirjutasid Ostrava rahvusvahelise kooli õpilased süvakursuste esseesid. Õpetaja oli klassis, kuid tal oli ainult nõuandev roll.

UURIMISTÖÖ. Programmi teisel ja viimasel aastal peavad õpilased kirjutama (ja kaitsma) pikema uurimusliku essee, mis on võrreldav bakalaureusetööga. Igale õpilasele antakse võimalus süveneda just teda huvitavasse teemasse. Ostravas nägin, et õpilased kirjutasid uurimistöid Tšehhi ja Poola diplomaatilisest suhtlusest külma sõja ajal, tüvirakkude kasutamisest raviks, vanuse mõjust lühiajalisele mälule, Iisraeli riigi loomisest 1948. aastal jms.

TOK (Theory of knowledge). Teadmiste teooria on õppeaine, kus arutatakse, mis on teadmine, miks ja kuidas me õpime, kuidas on meie teadmised maailmaga seotud, kuidas meie teadmised ajas muutuvad, mis meie mõtlemist mõjutab jne. Kahe aasta jooksul käsitletakse kaheksat suurt ühiskonna teemat. Ostrava õpilased töötasid selles aines mahukaid materjale läbi. Kes ei töötanud, jäi aruteludes kohe hätta.

VABATAHTLIK TÖÖ. Programmis peavad õpilased tegema vabatahtlikku tööd. Ostravas aitasid õpilased talgutel ümbrust koristada, õpetasid noortele breiktantsu, töötasid vabatahtlikuna kohalikus vanadekodus, koostasid veebilehekülgi, algatasid kampaaniaid kohaliku kogukonna probleemide lahendamiseks jms. Õpilastega rääkides selgus, et nad ei võta vabatahtlikku tööd kohustusena, vaid kui võimalust süveneda oma huvialasse.

Vaata ka https://www.hm.ee/et/tegevused/alus-pohi-ja-keskharidus/rahvusvaheline-haridus-eestis.