Uut avastada on mõnus
Annika Poldre.
Avastasin enda jaoks alles nüüd Pärnu nüüdismuusika päevad. Oma viga, et varem nüüdismuusika mõistesse ei süvenenud ega teinud endale selgeks, mida see tähendab. Alles nüüd, kus selle nimetusega kultuurisündmus on Pärnus toimunud Arnold Schönbergi ühingu eestvedamisel juba kakskümmend aastat, alates ajast, mil mina Pärnusse vaid suviti sattusin, sain ma aru, kui põnev on see muusika. Sain teada sedagi, et mõistet „nüüdismuusika“ on – oh üllatust! – kasutatud juba 20. sajandi algusest saadik.
Kuulates seekordsetel päevadel seminare ja arutelusid, leidsin ennast senitundmatus maailmas, kus jälgisin huviga heliloojate ettekandeid ja vestlusi muusika n-ö köögipoolest. Ja kuigi kuuldust pahvatas mulle vastu hulk uusi mõisteid, termineid, oskussõnu, ei heitunud ma tõsiasjast, et jutt oli mulle tundmatu ja uus. Vastupidi, ma nautisin seda, et kuulan tarku inimesi, kes paotavad mulle ust tundmatusse.
Ahaa, ütlesin endale, see nüüd ongi see elukestev õpe, millest meil palju räägitakse. Igal sügisel täiskasvanud õppija nädalal tuletavad plakatid ja üle-eestilised üritused meelde, et õppida on vaja kogu aeg. Et enam ei piisa korra läbitud kooliteest ja diplomist, mis ükskõik kui kõrgest koolist ükskord kätte on saadud.
Nüüdsel ajal on tõepoolest vaja pidevalt õppida, oma teadmisi laiendada, sest kasvõi arvuti ja telefoni kasutamine nõuab pidevat uue omandamist ja uuega kohanemist. Igasugune olmetehnikagi eeldab enne käsitsemist veidi uurimist ja tundmaõppimist. Paljude elukutsete täiend- ja ümberõppest ei tasu rääkima hakatagi, see on omaette suur teema.
Aga oma lõbuks midagi uut avastada, üritades samas seda ka mõista ja oma teadmiste kuplis sellele uus koht leida – see on vahva.
Pärnu nüüdismuusika päevad lõppesid publikule performance’iga. Põneval ja eripärasel sündmusel sündis publiku silme all muusikaesitus koos kõlaluulega, mis täpselt sellisena enam ei kordu. Esituse lõpetanud, kutsusid muusikud kuulajaid oma käega põnevaid ja veidi tavatult häälestatud või seatud pille proovima, ise katsetama, kuidas sünnib heli, millel on omamoodi kõla.
Mida ma selle jutuga öelda tahan? Rõõmustades saadud kunstielamuse ja uue avastamise üle, tahan soovitada: mine sellisele kultuurisündmusele, kus sa varem käinud pole. Avasta seda, mida pole enne kogenud. Uus elamus võib olla sellele pühendatud aega väärt. Arvan ka, et seni vaid kerge muusika kontserte kuulanud inimene võib saada üllatava avastuse osaliseks klassikakontserdil.